20/10/2025
Mis on afaasia?
AFAASIA ON KÕNEHALVATUS
On võimatu ülehinnata inimese võimet kõneleda, mõista kõnet, lugeda, kirjutada. Sellest sõltub igas mõttes inimeseks olemise kvaliteet ja osalemine ühiskonnas: informeeritus toimuvast, töötamine, reageerimine ohule ja kriisile, suhted, pereelu, vaimne, emotsionaalne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.
AFAASIA on kahjustus, mille korral inimese võime kõnes, nii suulises kui kirjalikus informatsiooni saada või anda on häiritud või suisa puudub.
⚠️Afaasia ei ole intellekti kahjustus.
Afaasia tekib peaaju kahjustuse korral. Kõige sagedamini põhjustab seda insult, aga ka ajutrauma, kasvaja vms. Afaasia tekib järsku, võib tabada igaüht meist, seda esineb igas eas inimestel ja see mõjutab sügavalt nii afaasiaga inimest ennast kui tema suhtlemispartnereid, nii lähedasi – pereliikmeid ja sõpru, kogukonnaliikmeid kui neid, kes ametniku või teenindajana peab afaasiaga inimesega suhtlema, tagama temale info edastamise ja vastuvõtmise.
Erinevas vormis või raskusastmes afaasia piirab maailmas keskmiselt iga 270. inimese suhtlemist. Eestis saab afaasia umbes 1500 inimest aastas. Arvestatakse, et meie seas elab 5000 – 6000 afaasiaga inimest.
🙏Aitäh sulle, et sa aitad tõsta teadlikkust afaasia osas!
👉Palun jaga seda postitust, et inimesed teaksid, mis on afaasia.
AFAASIA ON KÕNEHALVATUS
On võimatu ülehinnata inimese võimet kõneleda, mõista kõnet, lugeda, kirjutada. Sellest sõltub igas mõttes inimeseks olemise kvaliteet ja osalemine ühiskonnas: informeeritus toimuvast, töötamine, reageerimine ohule ja kriisile, suhted, pereelu, vaimne, emotsionaalne, füüsiline ja sotsiaalne tervis.
AFAASIA on kahjustus, mille korral inimese võime kõnes, nii suulises kui kirjalikus informatsiooni saada või anda on häiritud või suisa puudub.
⚠️Afaasia ei ole intellekti kahjustus.
Afaasia tekib peaaju kahjustuse korral. Kõige sagedamini põhjustab seda insult, aga ka ajutrauma, kasvaja vms. Afaasia tekib järsku, võib tabada igaüht meist, seda esineb igas eas inimestel ja see mõjutab sügavalt nii afaasiaga inimest ennast kui tema suhtlemispartnereid, nii lähedasi – pereliikmeid ja sõpru, kogukonnaliikmeid kui neid, kes ametniku või teenindajana peab afaasiaga inimesega suhtlema, tagama temale info edastamise ja vastuvõtmise.
Erinevas vormis või raskusastmes afaasia piirab maailmas keskmiselt iga 270. inimese suhtlemist. Eestis saab afaasia umbes 1500 inimest aastas. Arvestatakse, et meie seas elab 5000 – 6000 afaasiaga inimest.
🙏Aitäh sulle, et sa aitad tõsta teadlikkust afaasia osas!
