Meele Heaks

Meele Heaks Nõustamine Nõustamine depressioonist, söömishäirest ja ärevusest taastumiseks läbi oma isiklike kogemuste.

Kogemusnõustaja on professionaalne vaimse tervise "haldjas ristiema", kes juhib depressiooni, söömis- ja ärevushäire all kannatavaid inimesi taastumise teele.

𝙆𝙤𝙠𝙠𝙪𝙫𝙤̃𝙩𝙚: 𝙩𝙖̈𝙝𝙚𝙡𝙚𝙥𝙖𝙣𝙪 𝙢𝙖̈𝙨𝙨 Autori lõpusõna raamatule. 🍂Keskendumisvõime hõlmab kolme erinevat kihti: rambivalgus, täh...
06/05/2024

𝙆𝙤𝙠𝙠𝙪𝙫𝙤̃𝙩𝙚: 𝙩𝙖̈𝙝𝙚𝙡𝙚𝙥𝙖𝙣𝙪 𝙢𝙖̈𝙨𝙨
Autori lõpusõna raamatule.

🍂Keskendumisvõime hõlmab kolme erinevat kihti: rambivalgus, tähevalgus ja päevavalgus.
Rambivalgus võimaldab meil keskenduda hetkeülesannetele, tähevalgus suunab meid pikaajaliste eesmärkide poole ning päevavalgus annab meile arusaama oma sügavamatest soovidest ja eesmärkidest. Kuid kui üks neist kihtidest kaob või on häiritud, tekivad puudused. Rambivalguse puudumine takistab meil kiirelt ja efektiivselt tegutsemast, tähevalguse häiritus võib tekitada segadust pikaajaliste eesmärkide suunas liikumisel ning päevavalguse kadumine võib viia enesemääratluse ja eesmärkide kaotamiseni. Lisaks neile kolmele on ka neljas kiht, staadionituled, mis viitab meie võimele ühendada ja koostööd teha ühiste eesmärkide saavutamiseks. Ent ka sellel võimel võivad olla puudused, näiteks võib liigne sõltuvus teistest viia individuaalse loovuse ja algatusvõime vähenemiseni.

🍂Me oleme justkui server ja kõik asjad üritavad meie tähelepanu köita, paisates meie peale informatsiooni. See õõnestab meie võimet üldse millelegi reageerida. See tekitab meis kas hajevil või halvatud tunde. Me oleme sedavõrd selle alla mattunud, et see täidab meie maailma. Me ei leia selle kõige nägemiseks kohta ning saame aru, et oleme hajevil ja üritame aru saada, mida ette võtta. See võib kogu meie maailma vallutada. Me oleme nii tühjaks pigistatud, et meil pole jõudu vastu hakata.

🍂Kuus olulist muudatust autori elus.
★Eelpühendumine: Olen leidnud, et eelpühendumine on võti muutusteni käitumises. Selle asemel, et lasta end kiusatusel pidevalt ülesandelt teisele hüpata, keskendun sammudele, mis muudavad soovitud käitumise muutmise keerulisemaks hiljem. Näiteks kui tahan vähendada ekraaniaja veetmist, võin eelpühendumisega määrata kindlad ajad päevas, mil luban endal telefoni kasutada, ning rakendada meetmeid, mis muudavad sellest kinnipidamise lihtsamaks, näiteks asetades telefoni teise tuppa või laadides selle ööseks välja.
★Reageerimine tähelepanu hajumisele: Olen õppinud enda suhtes leebe olema tähelepanu hajumise korral. Mitte enam endale ette heitmistega vaevlemine, vaid pigem konstruktiivne suhtlus iseendaga. Küsin endalt, kuidas saaksin praegu leida voolu seisundi ja keskenduda olulisele. See muudatus minu suhtumises on aidanud tõhusamalt keskenduda ja produktiivsemalt toimetada.
★Sotsiaalmeediapausid: Olen võtnud endale aastas mitu kuud täielikku pausi sotsiaalmeediast. See on osutunud vajalikuks sammuks tähelepanu ja keskendumisvõime parandamisel. Sel perioodil püüan teadlikult tähelepanu suunata olulistele tegevustele ning olen märganud selget erinevust oma keskendumisvõimes ja emotsionaalses heaolus.
★Mõtete uitamise praktiseerimine: Olen hakanud igapäevaselt kulutama aega mõtetele jalutuskäikudel ilma segavate vidinateta. See aeg on võimaldanud mul lasta mõtetel vabalt rännata ning avastada uusi ideid ja seoseid. Mõtete uitamise aeg on muutunud minu jaoks oluliseks vaimseks puhkuseks ja inspiratsiooni allikaks.
★Range une aeg: Olen kehtestanud endale rangelt uneajad, tagades igal ööl vähemalt kaheksa tundi und. Selleks, et tagada hea une kvaliteet, järgin enne magamaminekut rituaale, mis aitavad lõõgastuda ja maha rahuneda. Selle muudatusega olen märganud olulist paranemist oma üldises enesetundes ja keskendumisvõimes.
★Suurem osalus laste elus: Olen suurendanud oma osalust laste elus, veetes nendega rohkem aega vabas mängus ja võimaldades neil iseseisvalt avastada ning õppida. See on aidanud tugevdada nende keskendumis- ja tähelepanuvõimet ning loonud nendega sügavamaid ja tähendusrikkamaid suhteid. Samuti olen märganud, kuidas see on positiivselt mõjunud ka minu enda vaimsele heaolule ja keskendumisvõimele.

🍂Stress kahjustab tähelepanuvõimet ja me kõik oleme suuremas stressis.

🍂
Koroonapandeemia kiirendas meie liikumist tuleviku suunas, kus kõik suhted ja tegevused toimuvad läbi platvormide ja ekraanide. Tehnoloogiaettevõtted plaanisid seda muutust rakendada järk-järgult järgneva kümne aasta jooksul, kuid pandeemia sundis seda kiiremini toimuma. See muudatus tuli meile šokina ning me ei saanud sellega kohaneda tavapärase aeglase protsessi käigus. Selle tulemusena seisame silmitsi rohkemate ekraanide, suurema stressi, keskklassi kahanemise, töölisklassi ebakindluse ja invasiivsema tehnoloogiaga. Selgelt näeme, et see tulevikunägemus ei too kaasa meie heaolu suurenemist.

🍂Kui me jätkame tõsises unevaeguses ja üle töötanud inimeste ühiskonnana, kes iga kolme minuti tagant ülesannet vahetavad, keda sotsiaalmeedia platvormid jälgivad, et meie nõrku külgi välja selgitada ja neid mõjutada, et me aina rohkem aega ekraanide taga veedaksime, kes on sellises stressis, et muutuvad ülivalvsaks, kes söövad toite, mis energiataset kiiresti tõstavad ja langetavad, kes hingavad iga päev sisse keemilist aju kahjustavaid mürgikokteile, siis oleme me ka edaspidi ühiskond, kus on tõsiseid probleeme tähelepanuga. Aga alternatiiv on olemas. Selleks on inimeste kokku kutsumine ja vastu hakkamine. Tuleb hakata vastu jõududele, mis meie tähelepanuvõimet hävitavad, ja asendada need jõududega, mis aitavad meil terveneda.

🍂Sügav keskendumisvõime on nagu taim. Et see kasvaks ja oleks võimalikult elujõuline, peavad olema tagatud teatud tingimused: lastel mäng ja täiskasvanutel voo olek, raamatute lugemine, olulised tegevused, millele tahad keskenduda, ruum uitmõtetele, et elust sotti saada, liikumine, korralik uni, toitainete rikas toit, mis võimaldab terve aju arengut, ja turvatunne. Ja on teatud asjad, mille eest tähelepanuvõimet peab kaitsma, sest need kahjustavad või hävitavad seda: liiga suur kiirus, liiga palju erinevate ülesannete vahel hüplemist, liiga palju stimulaatoreid, pealetükkiv tehnoloogia, mis on loodud häkkima ja sõltuvust tekitama, stress, väsimus, töödeldud toit, mis on täis erutust tekitavaid toiduvärve, õhureostus.

🍂Me suhtusime pikka aega tähelepanuvõimesse iseenesestmõistetavalt, nagu oleks see kaktus, mis kasvab ka õige kuivemas kliimas. Nüüd teame, et see on pigem nagu orhidee, mis vajab suurt hoolt, sest muidu see närbub.

🍂Alustaksin kolme suure julge eesmärgiga. Esimene: keelata jälgimiskapitalism, sest inimesed, keda häkitakse ja kellele tahtlikult sõltuvust tekitatakse, ei suuda keskenduda. Teine: neljapäevane töönädal, sest krooniliselt väsinud inimesed ei suuda keskenduda. Kolmas: taastada lapsepõlv, lubades lastel vabalt mängida nii koduümbruses kui koolis, sest kodus nelja seina vahel passivatel lastel ei saa kujuneda normaalset tähelepanuvõimet.

🍂Sa ei saa seda, mille nimel sa ei võitle.

🍂Maailm liigub kiiremas tempos ja see protsess kahandab meie kollektiivset tähelepanuvõimet. Sotsiaalmeedia on selle tempo oluline kiirendaja, see on olnud väga pikaajaline protsess.

🍂Uurides andmeid alates 1880. aastatest, on tulnud ilmsiks, et sellest saadik on inimesed kõikidel kümnenditel maailma aina kiiremini kogenud ja me oleme aina vähem mistahes teemale keskendunud.

🍂Pärast tööstusrevolutsiooni on majanduse alustalaks saanud radikaalne idee - majanduskasv. See tähendab, et ettevõtted ja riigid peaksid igal aastal järjest rohkem kasvama. Majanduskasv on ühiskonna keskne põhimõte, kus edu mõõdetakse majandusliku kasvu järgi. Kasv saab toimuda uute turgude leidmise või olemasolevate tarbijate suurema tarbimise kaudu. Tänapäeval püütakse kasvu saavutada eelkõige tarbimise suurendamise kaudu, näiteks reklaamide rohkem näitamise ja tarbimise ergutamise kaudu. Seega, kui majandus peab kasvama, nõuab see ka meilt kõigilt aina suuremat aktiivsust ja kiiremat elutempot.

🍂Majanduskasvu vajadus tundub olevat varjatud jõud, mis on nii paljude mulle selgeks saanud tähelepanuprobleemide põhjustajaks. Aina kasvav stress, aina pikemad tööpäevad, järjest invasiivsem tehnoloogia, unevaegus, kehv toiduvalik.

🍂Kui me magaksime taas nii palju, kui meie aju ja keha vajab, siis see oleks meie majandussüsteemi jaoks nagu maavärin, sest see on saanud sõltuvaks unevaeguse põhjustamisest. Tähelepanuprobleemid on vaid kaasnev kahju. See on pelgalt äritegevuse hind. See kehtib une, aga ka palju muu kohta.

🍂Hetkel mõtleme, et oleme edukad ja jõukad vaid siis, kui töötame end asjade ostmiseks oimetuks, kuigi enamik neist asjadest meid õnnelikuks ei tee. Võiksime mõelda teisiti, et edukus ja rikkus tähendaksid aega lastega või looduses veetmiseks, magamiseks või unistamiseks või kindlat töökohta. Enamik inimesi ei taha kiiret elu, nad tahavad head elu. Mitte keegi ei mõtle surivoodil sellele, kuidas ta majanduskasvule kaasa aitas. Stabiilne majandus võimaldaks meil valida eesmärgid, mis ei kahjusta tähelepanuvõimet ega meie planeedi loodusvarasid.

🍂Kasvuaparaat on sundinud inimesi ületama aju piire, aga see sunnib ka planeeti ületama selle ökoloogilisi piire. Ja need kaks kriisi on omavahel seotud.

🍂Laiemad häiresüsteemid, mis on loodud meid kõiki kaitsma, st ühiskonna võime keskenduda sellele, mida teadlased meile räägivad, ja selle ajel tegutseda, ei tööta. Neid lahendusi ei saavuta segaduses ajuga inimeste abil, kes iga kolme minuti tagant ühe tegevuse juurest teise juurde hüppavad ja pidevalt üksteise peale algoritmide põhjustatud raevus röögivad.

🍂Kliimakriisi saab lahendada ainult siis, kui lahendame tähelepanukriisi.

Need lõigud raamatust puudutasid ja kõnetasid mind kõige rohkem. Kõiki raamatu jaoks tehtud intervjuusid saab kuulata https://stolenfocusbook.com/

12. 𝙈𝙚𝙞𝙚 𝙡𝙖𝙨𝙩𝙚 𝙛𝙪̈𝙪̈𝙨𝙞𝙡𝙞𝙣𝙚 𝙟𝙖 𝙥𝙨𝙪̈𝙝𝙝𝙤𝙡𝙤𝙤𝙜𝙞𝙡𝙞𝙣𝙚 𝙥𝙞𝙞𝙧𝙖𝙢𝙞𝙣𝙚. 🍂Viimase 30 aasta jooksul on lapsepõlv tohutult muutunud. Laps...
02/05/2024

12. 𝙈𝙚𝙞𝙚 𝙡𝙖𝙨𝙩𝙚 𝙛𝙪̈𝙪̈𝙨𝙞𝙡𝙞𝙣𝙚 𝙟𝙖 𝙥𝙨𝙪̈𝙝𝙝𝙤𝙡𝙤𝙤𝙜𝙞𝙡𝙞𝙣𝙚 𝙥𝙞𝙞𝙧𝙖𝙢𝙞𝙣𝙚.
🍂Viimase 30 aasta jooksul on lapsepõlv tohutult muutunud. Lapsepõlv möödub praegu suures osas suletud uste taga, ja kui lapsed saavadki mängida, siis ainult täiskasvanute valve all või ekraani taga. See, kuidas lapsed koolis aega veedavad, on samuti dramaatiliselt muutunud. Need muutused on toimunud nii kiiresti ja korraga, et keeruline on teaduslikult hinnata tagajärgi, mis sel võib olla laste tähelepanu- ja keskendumisvõimele.

🍂Laps olla tähendas oma kodukandis ringi liikuda, teiste lastega kokku saada ja mänge välja mõelda. Täiskasvanud teadsid vaid umbkaudu, kus lapsed on. Lapsevanemat, kes last kogu aeg toas hoidis, teda kooli saatis või mängimise ajal teda valvas ja mängudesse sekkus, oleks peetud napakaks.

🍂Teadlased on aastate jooksul avastanud hulgaliselt tõendeid, et kui inimesed liikuvad, paraneb nende tähelepanuvõime. Areneval lapsel soodustab aeroobne trenn aju juhtimisteede ja eesajukoore arengut ning aju kemikaalide eritumist, mis toetavad eneseregulatsiooni ja täidesaatvaid funktsioone. Trenn toob kaasa muutusi, mis panevad aju paremini kasvama ja efektiivsemalt funktsioneerima. Kui takistada laste loomulikku soovi ringi joosta, kannatab nende tähelepanuvõime ja aju üldine tervis.

🍂Mängides õpivad lapsed kõige olulisemaid oskusi - neid, mida on vaja kogu elu. Milliseid oskusi lapsed omandavad, kui omavahel vabalt mängida saavad? Esiteks, kui sa oled laps ja teiste lastega koos, pead välja mõtlema, kuidas midagi toimuda saaks. Pead kasutama mängu väljamõtlemiseks loovust. Seejärel pead veenma teisi lapsi, et sinu mäng on parim. Seejärel pead õppima inimesi mõistma, et mäng saaks kesta. Pead õppima läbirääkimisi pidama, millal on sinu kord ja millal nende kord. See tähendab, et pead õppima tundma teiste inimeste vajadusi ja soove ning seda, kuidas neid rahuldada. Õpid toime tulema pettumuse ja ärritusega. Sa õpid seda välistamise kaudu, uut mängu välja mõeldes, eksides, puu otsa ronides. Need kõik on tähelepanu elulised vormid.

🍂Mängul on oluline mõju mitmes lapse arengu valdkonnas: loovuses ja kujutlusvõimes, sotsiaalsetes suhetes ning elavuses. See moodustab olulise aluse tugevale isiksusele ning kõik, mida täiskasvanud hiljem lapsele õpetavad, tugineb sellele vundamendile. Vaba mängu olulisus on aga tänapäeval vähenenud, kuna see on asendunud täiskasvanute järelevalve all toimuvate struktureeritud tegevustega. Selline lähenemine ei võimalda lastel kogeda iseseisvat probleemide lahendamist ega rõõmu avastamist, mis on olulised nende arenguks. Tänapäeva lastele õpetatakse pigem, et nende keskkond on juba kaardistatud ning avastamisele ei ole enam ruumi, aga see ei ole ju lapsepõlv.

🍂Mida lapsed mängimiseks mõeldud ajaga peale hakkavad. Ühe uuringuga avastati, et suur osa sellest ajast kulub nüüd koolitööle (nende maht kasvas plahvatuslikult 145 protsenti aastatel 1981-1997), ekraanide taga ja koos vanematega poes käimisele.

🍂Meie aju on nõtkem, plastilisem, loovam, kui saame õppida mängu kaudu. Õppimise peamine meetod on mäng. Me õpime õppima mängides. Me tahame ju luua kohanemisvõimelisi ajusid, mis suudavad konteksti hinnata ja kriitiliselt mõelda. Kõiki neid asju saab treenida mängu kaudu.

🍂Laste ja noorukite seas on ärevust oluliselt rohkem osaliselt just mängimisest ilma jäämise tõttu. Kui laps mängib, omandab ta oskusi, mis võimaldavad toime tulla ootamatustega. Kui lastelt need võimalused ära võtta, tunnevad nad end suuremaks saades tihti paanikas ega suuda olukordadega toime tulla. Nad ei koge, et saavad hakkama või suudavad midagi vanemate inimeste abita ära teha.

🍂Inimesi ajendab midagi tegema kaks motiivi. Teed seda, sest oled selleks sunnitud või see toob sulle edaspidi mingit kasu. Lihtsam on millelegi keskenduda ja selle juurde jääda, kui motiivid on loomulikud, kui sa teed midagi sellepärast, et sel on sinu jaoks tähendus. Kui sa teed midagi sellepärast, et pead, või et hiljem sellest mingit kasu saada, on raske tegevusele keskenduda. Mida loomulikumad motiivid, seda lihtsam on olla keskendunud.

🍂Enamik inimesi õpib keskenduma, tehes midagi, mis on neile väga oluline või tähtis. Me õpime keskenduma, olles millestki huvitatud nii palju, et märkame, mis toimub, ja analüüsime seda. Sel moel õpime keskenduma automaatselt, kui miski meile huvi pakub või endasse haarab või paelub.

🍂Meil kõigil peab olema tunne, et me oskame midagi hästi teha. See on lihtne inimlik psühholoogiline vajadus. Kui sa tunned, et oskad midagi hästi, on sul lihtsam sellele keskenduda, ent kui tunned end saamatuna, hajub tähelepanu kergesti.

🍂Elu algab mugavustsooni äärealadelt.

🍂Lapsed peavad kodus nelja seina vahel istuma, ka koolis on nelja seina vahel kinni. Kas meie koolid on tänapäeval loodud, et aidata meie laste normaalsel keskendumisvõimel kujuneda, või hoopis selle takistamiseks? Meie koolid võimaldavad lastele vähem liikumist, vähem mängimist. Need tekitavad kontrolltööde ja eksamitega rohkem ärevust. Need ei loo tingimusi, kus lapsed saavad leida oma loomuliku motivatsiooni. Paljudele lastele ei anna me võimalustki oskusi arendada, tunnet, et nad oskavad midagi hästi teha.

🍂Mida rohkem on tähendust, seda lihtsam on keskenduda ja õppida nii täiskasvanutel kui ka lastel. Tavaõpe pigistab tihti õppimisest tähenduse välja, samas kui edumeelne õpe üritab seda kõigesse sisendada. Suur osa sellest, mida me oma lapsi neurootiliselt läbi tegema sunnime, on (parimal juhul) mõttetu.

🍂Soome edumeelne mudel: nende lapsed ei lähe kooli enne seitsmendat eluaastat, seni nad ainult mängivad. 7-11aastased lähevad kooli kella üheksaks ja lõpetavad koolipäeva kell kaks. Neile ei anta peaaegu üldse koduseid ülesandeid ja nad ei tee kuni keskkooli lõpuni peaaegu üldse eksameid. Vaba mäng on Soome laste elu keskmes: seaduse järgi peavad õpetajad andma lastele iga kolmveerandtunnise õppetunni järel veerand tundi aega mängimiseks. Mis on tulemuseks? Ainult 0,1 protsendil nende lastel on diagnoositud tähelepanuprobleemid ning soomlased kuuluvad maailma parema kirjaoskuse ja arvutamisoskuse tasemega rahva hulka ning on kõige õnnelikumad inimesed.

🍂Kui täiskasvanud tänapäeval märkavad, et lapsed ja noorukid on raskustes tähelepanu ja keskendumisega, suhtume me sellesse tihti väsinult, tüdinult ja üleolevalt. Vihjatakse, et vaadake neid alla käinud noori! Lastel on vajadused ja meie, täiskasvanute ülesanne on tekitada keskkond, kus need vajadused saavad rahuldatud. Meie koolisüsteem tuimestab ja tüütab. Me anname neile süüa toitu, mis põhjustab energiataseme järsku langust organismis, on täis uimastite sarnaseid lisaaineid, mis muudavad lapsed hüperaktiivseks ja milles pole vajalikke toitaineid.

Need lõigud raamatust puudutasid ja kõnetasid mind kõige rohkem. Kõiki raamatu jaoks tehtud intervjuusid saab kuulata https://stolenfocusbook.com/

11. 𝘼𝙏𝙃 𝙨𝙪̈𝙫𝙚𝙣𝙚𝙢𝙞𝙣𝙚 𝙟𝙖 𝙠𝙪𝙞𝙙𝙖𝙨 𝙢𝙚 𝙨𝙚𝙡𝙡𝙚𝙡𝙚 𝙧𝙚𝙖𝙜𝙚𝙚𝙧𝙞𝙢𝙚🍂Inimestel, kel on diagnoositud ATH, on paratamatult probleeme. Nad e...
29/04/2024

11. 𝘼𝙏𝙃 𝙨𝙪̈𝙫𝙚𝙣𝙚𝙢𝙞𝙣𝙚 𝙟𝙖 𝙠𝙪𝙞𝙙𝙖𝙨 𝙢𝙚 𝙨𝙚𝙡𝙡𝙚𝙡𝙚 𝙧𝙚𝙖𝙜𝙚𝙚𝙧𝙞𝙢𝙚
🍂Inimestel, kel on diagnoositud ATH, on paratamatult probleeme. Nad ei mõtle seda välja ega teeskle midagi. Põhjusest olenemata ei ole see sinu süü, kui sul või su lapsel see olema peaks: sa pole saamatu, kasvatamatu ega ole sul muid häbiväärt omadusi, mida sulle ehk on omistada püütud. Sa väärid osavõtlikkust ja lahenduste leidmisel praktilist abi.

🍂Stimulantide turg on praeguseks vähemalt kümme miljardit dollarit.

🍂Pärilikkuse roll ATH tekkimisel on 75-80 protsenti. Aina enam inimesi usub, et keskendumisraskused on suures osas geneetiline probleem, mida peab leevendama stimulantidega.

🍂Häiritud bioloogiline eesmärk- kui me ei saa oma kaasasündinud olemust väljendada, kisub meie tähelepanu ja käitumine kiiva ning me hakkame halvasti käituma. Bioloogiliste eesmärkide mahasurumise surve on selline, et see avab Pandora laeka. Inimene või loom püüab leida käitumismustrit, mis leevendaks seda muserdavat psüühilist survet või võimetust midagi teha. Samamoodi nagu vangis istuvad inimesed, tammuvad ka jääkarud edasi- tagasi, et leevendada sisemist valu seepärast, et neilt on päriselu röövitud. Neil on instinktid ju alles, aga nad ei saa neid kasutada.

🍂Laste tähelepanuprobleemide diagnoosimise sagenemine on langenud kokku mitme tõsise muutusega laste elus. Lastel lubatakse palju vähem ringi joosta – tänavatel mängimise ja kodukandis ringi jooksmise asemel veedavad nad peaaegu kogu aja toas või klassiruumis. Lapsed söövad väga teistmoodi toitu, milles on puudu paljud toitained, mida aju arenemiseks vajab, mis on täis suhkrut ja toiduvärve, mis mõjuvad tähelepanuvõimele negatiivselt. Laste koolihariduse saamine on muutunud, nii et see keskendub peaaegu täielikult stressirohketeks eksamiteks valmistumisele, jättes vähe ruumi nende uudishimu rahuldamisele.

🍂Lapsena ei ole sa intellektuaalselt piisavalt arenenud, et end raskest emotsionaalsest olukorrast taandada ning suhtuda sellesse ratsionaalsemalt ja objektiivsemalt. Näiteks: kui isa ütleb, et tuleb last vaatama, aga seda ei juhtu, hakkab see laps arvama, et tal on midagi viga. Isa ei taha temaga kohtuda. Laps pole piisavalt tubli. Laps tekitab probleeme.

🍂ATH ei ole diagnoos. See on teatud käitumismustrite, mis vahel koos esinevad, kirjeldus. ATH diagnoosiga lapse puhul tähendab see põhimõtteliselt, et lapsel on keskendumisraskusi.

🍂Neuroloogiline staatus sünni ajal ei aita kuidagi prognoosida, millistel lastel tekib tõsiseid tähelepanuprobleeme. Kõige tähtsam on ümbritsev kontekst, ja peamine tegur keskkonnas valitsev kaos. Kui laps kasvab keskkonnas, kus on palju stressi, tekib tal palju suurema tõenäosusega tähelepanuprobleeme ja tal diagnoositakse ATH. Selle eelduseks oli ka lapsevanemate suurenenud stressitase.

🍂Laste emotsionaalse arengu oluline osa on võime õppida iseennast rahustama ja lohutama, mis on alguse saanud täiskasvanute toetavast reageerimisest lapse ärritusele ja vihastamisele. Kuid stressis vanematel võib olla keeruline lapsele vajalikku tuge pakkuda, mis võib omakorda mõjutada lapse võimet ennast rahustada ja tasakaalustada. Sellised lapsed võivad reageerida keerulistele olukordadele suurema viha või ängistusega, mis omakorda mõjutab nende keskendumisvõimet negatiivselt. Stressis vanematel on keeruline pakkuda stabiilset ja toetavat keskkonda, mis on lapsele vajalik tema emotsionaalseks ja kognitiivseks arenguks.

🍂Lapsevanemad, kel on vähem stressi, suudavad väikelastega tegeldes olla rohkem kohal, nende lapsed tunnevad end turvalisemalt.

🍂Kirjutame legaalselt välja samu aineid, mis on teisalt ebaseaduslikult tarbides väga ohtlikud. Need on keemiliselt sarnased. Need mõjuvad sarnaselt. Need mõjuvad väga sarnastele neurotransmitteritele.

🍂On olemas teaduslikke tõendeid, et lastele nende ravimite andmisega kaasnevad mitmed ohud. Esimene on füüsiline – on tõendeid, et stimulantide tarbimine takistab lapse kasvamist. Kolm aastat tavapärast doosi võtnud lapsed on umbes kolm sentimeetrit lühemad, kui nad muidu oleksid olnud. Stimulandid suurendavad lastel südameprobleemide tekkimise ja selle tagajärjel suremuse ohtu. Pikaajaliste mõjude kohta aju arengule ei ole eriti uurimistööd tehtud.

🍂Kui anda noortele rottidele 3 nädalat, mis võrdub mitme aastaga inimestel, Ritalini, kahaneb nende striatum oluliselt. Striatum on aju tähtis piirkond, mis on seotud tasu kogemisega.

🍂Need (stimulandid) parandavad laste käitumist korduvat tegevust nõudvate ülesannete täitmise ajal, aga need ei paranda õppimisvõimet. Stimulantide esialgne positiivne mõju ei jää kestma. Kõigil, kes stimulante tarbivad, kujuneb nende suhtes taluvus. Organism harjub sellega ja sa vajad sama mõju saavutamiseks suuremaid doose.

🍂Stimulantide tarvitamise üks põhilisi tagajärgi on see, et inimene magab vähem. Sel on noorte inimeste aju arengule väga murettekitav mõju, eriti noortele, kes kasutavad stimulante, et aina kauem õppida.

🍂ATH kujunemises on geenide rolli mõju alati väike. Keskkonna mõju on alati tõsisem. Geenid aktiveeruvad ja uinuvad reaktsioonina keskkonnamõjudele.

🍂Lapsi mõjutab praegu palju selliseid jõude, mis nende tähelepanu kahjustavad - stress, kehvad toitumisharjumused, reostus.

🍂Eetiline on ravimeid välja kirjutada vaid siis, kui üritada samal ajal sügavamat probleemi lahendada.

Need lõigud raamatust puudutasid ja kõnetasid mind kõige rohkem. Kõiki raamatu jaoks tehtud intervjuusid saab kuulata https://stolenfocusbook.com/

9-10. 𝙈𝙚𝙞𝙚 𝙝𝙖𝙡𝙫𝙚𝙣𝙚𝙫 𝙢𝙚𝙣𝙪̈𝙪̈ 𝙟𝙖 𝙨𝙪𝙪𝙧𝙚𝙣𝙚𝙫 𝙧𝙚𝙤𝙨𝙩𝙪𝙨🍂Kahe põlvkonna vältel alates vanavanematest  on toimunud inimeseks olemi...
25/04/2024

9-10. 𝙈𝙚𝙞𝙚 𝙝𝙖𝙡𝙫𝙚𝙣𝙚𝙫 𝙢𝙚𝙣𝙪̈𝙪̈ 𝙟𝙖 𝙨𝙪𝙪𝙧𝙚𝙣𝙚𝙫 𝙧𝙚𝙤𝙨𝙩𝙪𝙨

🍂Kahe põlvkonna vältel alates vanavanematest on toimunud inimeseks olemise ühes elementaarses asjas dramaatiline muutus - 𝑠𝑒𝑒, 𝑚𝑖𝑑𝑎 𝑚𝑒 𝑡𝑜𝑖𝑑𝑢𝑘𝑠 𝑡𝑎𝑟𝑣𝑖𝑡𝑎𝑚𝑒. Me kõik teame, et see muutus on meie tervisele ja heaolule kahjulik, aga oleme tähelepanuta jätnud teise olulise teguri - see röövib meilt suures osas ka tähelepanuvõime.

🍂Kui me tahame mõista, miks nii paljudel meist on keskendumisega probleeme, peaksime suhtuma sellesse järgmiselt- kui sa paned automootorisse šampooni, ei imesta sa ju, kui mootor kokku jookseb, Ometi paneme me läänemaailmas oma kehadesse iga päev aineid, mis pole üldse see, mis on inimese kehale kütuseks mõeldud. Tähelepanuvõime säilitamiseks on vajalik füüsiline protsess, mis nõuab kehalt teatud funktsioone. Nii et kui sa oma keha häirid - ei anna sellele vajalikke toitaineid või paned selle täis kahjulikke aineid -, on ka su tähelepanuvõime häiritud.

🍂Me sööme praegu toite, mis tekitavad regulaarselt organismis energia järsu tõusu ja langust. Näiteks: kui sa sööd ära ühe täidisega küpsise, kerkib veresuhkru tase lakke ja kukub seejärel taas. See mõjutab seda, kuidas sa füüsiliselt keskenduda suudad, sest kui energia on madalseisus, ei suuda sa millelegi korralikult keskenduda. Veresuhkru tase kerkib väga kõrgele ja väga kiiresti, mis on ju tore, aga ainult umbes 20 minutit. Siis kukub see madalale ja kui see juhtub, tunned sa end väsinuna ja aju on nagu vatti täis.

🍂Süües hommikusöögiks kausitäie hommikuhelbeid, tabab lapsi energiataseme langus koolipingis ja nad ei suuda õpetajat kuulata. Sel hetkel on energiatase väga-väga madal ja sa tunned pidevalt, et vajad energialaksu ... See ongi veresuhkru taseme langus.

🍂Kui tarbida igal söögikorral selliseid odavaid mõttetuid süsivesikuid, viibid pidevalt sellisel ameerika mägede karussellil. Ja kui selliseid toitusid tarbida koos kofeiiniga, kerkib veresuhkru tase veel rohkem. Sellised energiataseme kerkimised ja langused toimuvad kogu päeva, nii et me oleme sedavõrd kurnatud, et ei suuda pikalt keskenduda.

🍂Kui me tahame parandada oma laste tähelepanu- ja keskendumisvõimet, peaks meie esimene samm olema lõpetada neile hommikusöögiks kokakoola ning kausitäie suhkru ja piima sisse söötmine. Üritage neile kõigepealt normaalset toitu anda.

🍂Toiduvaliku mõju keskendumisvõimele ilmneb ka selles, kuidas meie toiduharjumused on aja jooksul muutunud. Ajaloo vältel on inimesed tarbinud peamiselt töötlemata toitu, mis oli värskelt korjatud või püütud ning mille päritolu oli teada. Siiski on kahekümnenda sajandi keskel toimunud kiire üleminek värskelt toidult töödeldud valmistoidule, mida müüakse supermarketites ja mida on lihtne valmistada. See töödeldud toit sisaldab sageli säilitusaineid ja stabilisaatoreid, et säilitada selle välimust ja maitset, mistõttu kaotab osa sellest toiteväärtuse. Lisaks on toidutööstus hakanud lisama toidule suures koguses suhkrut, transrasvu ja muid kunstlikke koostisosi, mis võivad mõjutada meie primitiivseid naudingukeskusi ning seeläbi ka keskendumisvõimet.

🍂Rohkem kui 70 protsenti lastest, kes ei tarbinud säilitusaineid ega toiduvärve, paranes tähelepanuvõime, kusjuures keskmine tõus oli erakordselt suur, 50 protsenti.

🍂Lapsed ei suuda keskenduda, kuna on allergilised millelegi meie igapäevases toiduvalikus. Kui me tarbime selliseid toite, mis on meie organismile loomulikud, funktsioneerib meie aju paremini. Aju suudab areneda ja õilmitseda ainult siis, kui see saab kõiki olulisi toitaineid. Kui su menüüs pole piisavalt omega-3 rasvhappeid, mida leidub suuresti kalas, kannatab aju selle tagajärjel. Ja sellest ei piisa, kui võtta nende toitude asemel toidulisandeid - organism omastab toitaineid tõhusamalt toidust kui kapslitest. Me peaksime sööma ainult seda toitu, mida meie vanavanemad toiduks pidasid.

🍂Kolmas põhjus on teistsugune. Meie praegune toiduvalik on puudulik, aga lisaks on selles kemikaale, mis mõjuvad meie ajule peaaegu nagu uimastid.

🍂Lapsed, kes jõid toiduvärvidega jooki, võisid oluliselt suurema tõenäosusega muutuda hüperaktiivseks.

🍂Reostus kahjustab oluliselt meie keskendumisvõimet. Elu igas etapis mõjutavad meie tähelepanuvõimet erinevad reostusallikad ja see on tegur, miks neuroloogiliste arenguhäirete esinemissagedus on plahvatuslikult kasvanud, sealhulgas ATH. Meid ümbritseb nüüd nii palju reostusaineid, et meil ei saagi enam normaalset aju olla.

🍂Pelgalt reostatud õhuga linnas elades on meie aju kroonilise rünnaku all ja see reageerib põletiku tekkimisega. Mis saab siis, kui see kestab kuud ja aastaid? See toob kaasa närvirakkude, neuronite kahjustumise. Olenevalt kogusest (kui tõsine reostus on) ja geneetiliselt vastuvõtlikkusest, saavad ajurakud aja jooksul kahjustada. Kui aastaid sellise reostuse sees elada, võib tekkida üks hullemaid aju taandarengu vorme- dementsus.

🍂Meie tähelepanu- ja keskendumisvõimet on kahjustanud, rünnanud ja mürgitanud tohutud välised jõud, ning meile on öeldud, et me peaksime tegema midagi niisugust nagu soovitus paremini kodu koristada ja sagedamini käsi pesta. Peamised kemikaalid, millega kokku puutume : taimekaitsevahendid, plastifikaatorid, tulekindlad ained, kosmeetika. Euroopas müüdavast rohkem kui kahesajast taimekaitsevahendist mõjutab kolmveerand kas aju arengut või kilpnäärme hormoonide funktsioneerimist. Kui ahvid puutuvad kokku samasuguse hulga levinud reostusainetega nagu inimesed praegu, tekib neil tõsiseid probleeme töömälu ja vaimse arengu osas.

🍂Hetkel peetakse kemikaale ohututeks seni, kuni mingi uuring tõestab, et need on mürgised. Nii et kui sa tahad tuua turule mingit uut kemikaali sisaldavat toodet, võid kasutada, mida tahad, ja järgnevatel aastatel peavad alafinantseeritud teadlased üritama välja selgitada, kas see on ohutu. Peaksime suhtuma uutesse kemikaalidesse, uutesse reostusallikatesse nagu uimastitesse. Kemikaali peaks analüüsima ohutuse mõttes enne, kui tavainimesed seda kasutama hakkavad. Ja alles siis, kui see on läbinud rangeid teste, võib see meie kodudesse ja organismi sattuda.

🍂Kui istutada reostuskolletesse puid, võtavad need suure osa reostusest endasse ja puhastavad õhku paljudest mürkidest.

Need lõigud raamatust puudutasid ja kõnetasid mind kõige rohkem. Kõiki raamatu jaoks tehtud intervjuusid saab kuulata https://stolenfocusbook.com/

8. 𝑺𝙩𝒓𝙚𝒔𝙨𝒊 𝒔𝙪𝒖𝙧𝒆𝙣𝒆𝙢𝒊𝙣𝒆 𝒋𝙖 𝙠𝒖𝙞𝒅𝙖𝒔 𝒔𝙚𝒆 𝒌𝙖̈𝒊𝙫𝒊𝙩𝒂𝙗 𝙫𝒂𝙡𝒗𝙨𝒖𝙨𝒕🍁Need tehnoloogiad saabusid meie ellu hetkel, mil me olime nende ...
22/04/2024

8. 𝑺𝙩𝒓𝙚𝒔𝙨𝒊 𝒔𝙪𝒖𝙧𝒆𝙣𝒆𝙢𝒊𝙣𝒆 𝒋𝙖 𝙠𝒖𝙞𝒅𝙖𝒔 𝒔𝙚𝒆 𝒌𝙖̈𝒊𝙫𝒊𝙩𝒂𝙗 𝙫𝒂𝙡𝒗𝙨𝒖𝙨𝒕

🍁Need tehnoloogiad saabusid meie ellu hetkel, mil me olime nende suhtes eriti vastuvõtlikud - kui meie kollektiivne immuunsüsteem on nõrk põhjusel, mis ei ole üldse seotud tehnoloogia ja selle disainimisega. Tähelepanuvõime kohta läbi viidud küsitlusega otsiti inimesi, kes tundsid, et nende tähelepanuvõime halveneb, ja siis küsiti neilt, miks see nende arvates juhtub. Esimene põhjus ei olnud telefonid. Selleks oli stress. Teine põhjus oli mingi muutus elus, nagu lapse saamine või vanemaks jäämine. Kolmas põhjus oli halb või häiritud uni. Telefonid olid neljas põhjus. Meid mõjutavad sügavamad jõud kui telefonid ja internet, ning need jõud tekitavad meile omakorda internetiga vildaka suhte.

🍁Hüpervalvsus on see, kui sa arvad, et karu ilmub igast nurgast. Su tähelepanu on keskendunud potentsiaalse ohu märkamisele, mitte ei ole hetkes kohal, õppetunni juures, mille sa saama peaksid, ega töö juures, mida sa tegema peaksid. Asi pole selles, et inimesed ei keskenduks sellises olukorras millelegi. Nad lihtsalt keskenduvad ohu märkidele oma keskkonnas. Meie aju on häälestatud tegema ainult ühte asja - tajuma ohtu. See pole meie aju puudus, see on loomulik ja vajalik reaktsioon talumatutele asjaoludele.

🍁Lastel, kes olid kogenud nelja või enamat trauma juhtumit, oli 32,6 korda suurem tõenäosus saada tähelepanu- või käitumishäirete diagnoos võrreldes lastega, kes polnud traumat kogenud. Traumat kogenud lastel on tunduvalt rohkem keskendumisprobleeme. Lapsepõlvetrauma kolmekordistab ATH sümptomite tekkimise võimalust. Kui perekonnas on rahalisi probleeme, suureneb võimalus, et lapsel diagnoositakse tähelepanuprobleemid, poole võrra. Kui perekonnas esineb tõsiseid haigusi, suureneb see võimalus peaaegu 200 %.

🍁Selleks, et normaalselt keskenduda, peab inimene end turvaliselt tundma. Ta peab saama välja lülitada need aju osad, mis otsivad horisondilt karu või lõvi või nende kaasaegseid vasteid, ja laskma endal vajuda ühe turvalise teema juurde. Keskendumisvõime koondamine on turvalises keskkonnas väga hea strateegia, sest see tähendab, et sa saad õppida ja areneda. Aga kui sa viibid ohtlikus keskkonnas, on selektiivne tähelepanu (kui keskendud vaid ühele asjale) väga rumal strateegia. Valvas peab olema kõige suhtes, otsides vihjeid ohuolukorrale.

🍁𝐾𝑢𝑖 𝑙𝑎𝑝𝑠𝑒𝑑 𝑒𝑖 𝑠𝑢𝑢𝑑𝑎 𝑘𝑒𝑠𝑘𝑒𝑛𝑑𝑢𝑑𝑎, 𝑜𝑛 𝑠𝑒𝑒 𝑡𝑖ℎ𝑡𝑖 𝑚𝑎̈𝑟𝑔𝑢𝑎𝑛𝑛𝑒, 𝑒𝑡 𝑛𝑒𝑖𝑙 𝑜𝑛 𝑡𝑜̃𝑠𝑖𝑛𝑒 𝑠𝑡𝑟𝑒𝑠𝑠. Keskendumisvõimet häirib see, et lapse organism toodab liiga palju stressihormoone.

🍁Abivahendid peavad olema samal skaalal nagu inimeste mured.

🍁Budistlik kõnekäänd ütleb, et ole oma kannatuste eest tänulik, sest need võimaldavad sul teiste kannatustesse kaastundlikult suhtuda.

🍁Kui sa oled kerges kuni mõõdukas stressis, sooritad sa osasid lühiajalist tähelepanu nõudvaid ülesandeid paremini. Kui see stress kestab pikemat aega, siis sellistel asjaoludel võib isegi kerge stress oluliselt tähelepanu protsesse muuta. Stress võib põhjustada ajus struktuurseid muutusi, millel on pikaajalised tagajärjed.

🍁Meil on keeruline magada, kui me kogeme stressi ja hüpervalvsust. Kui sa ei tunne end turvaliselt, ei suuda sa lõõgastuda, sest keha arvab, et sa oled hädaohus, ole valvas. Seega ei ole võimetus magada mitte funktsionaalne häire, vaid kohanemine tajutava ohu olukorras. Unetuse ravimiseks peame leevendama ärevuse ja stressi allikaid.

🍁Kui inimestel on mingisugune sissetulek tagatud, kasvab nende keskendumisvõime oluliselt. Kui sa pead muretsema oma rahalise olukorra pärast, nõuab see palju ajumahtu. Kui sa ei pea selle pärast muretsema, paraneb ka võime mõelda teistele asjadele

🍁Võrreldes sellega, mida 1969. aastal täiskohaga tööks peeti, on tööaega aasta kohta terve kuu võrra juurde tulnud. Kui tööaeg aina pikeneb, muutuvad inimesed aina hajameelsemaks ja ebaproduktiivsemaks.

𝙋𝙖𝙞𝙜𝙖𝙙, 𝙠𝙪𝙨 𝙨𝙚𝙡𝙜𝙞𝙩𝙖𝙩𝙞 𝙫𝙖̈𝙡𝙟𝙖, 𝙠𝙪𝙞𝙙𝙖𝙨 𝙠𝙞𝙞𝙧𝙪𝙨𝙚 𝙟𝙖 𝙫𝙖̈𝙨𝙞𝙢𝙪𝙨𝙚 𝙥𝙚𝙖𝙡𝙚𝙩𝙪𝙣𝙜𝙞 𝙩𝙖𝙜𝙖𝙨𝙞 𝙥𝙤̈𝙤̈𝙧𝙖𝙩𝙖.
🍁Kui inimesed töötavad vähem, paraneb nende keskendumisvõime oluliselt. Võetakse tempot maha ning tekib rohkem ruumi puhkusele ja tähelepanuvõimele.
🍁Sest saadik, kui meie tööelu vallutasid meilid, peetakse aina enam loomulikuks, et töötajad vastavad kirjadele igal ajal, päeval ja ööl. See pidev valves olemise tundega töötamine on inimeste tervisele ja töövõimele katastroofilise mõjuga. Sul on õigus selgelt piiritletud töötundidele ja sul on õigus selle aja lõppedes end välja lülitada, mitte lugeda meile ja loobuda igasugusest muust tööalasest suhtlusest.

Need lõigud raamatust puudutasid ja kõnetasid mind kõige rohkem. Kõiki raamatu jaoks tehtud intervjuusid saab kuulata https://stolenfocusbook.com/

Address

Ibaste
Polvamaa

Opening Hours

Monday 12:00 - 17:00
Tuesday 12:00 - 16:00
Wednesday 12:00 - 16:00
Thursday 12:00 - 16:00

Telephone

+37253479974

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Meele Heaks posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Meele Heaks:

Share