26/05/2025
Tegevusterapeut Brenda on teinud hea kokkuvõtte, millal võiks meie poole pöörduda.
Kas minu laps võiks vajada tegevusteraapiat?
Iga laps areneb omas rütmis, aga kui mõnede oskuste omandamine on püsivalt keeruline või tekitab lapsele stressi, võib tegevusteraapia olla lapsele toeks 💟
Kogusin kokku 7 levinumat märki, mille puhul võiks kaaluda tegevusterapeudi juurde pöördumist:
🔹 Igapäevategevused on keerulised või stressirohked
Lapsel on keeruline end riidesse panna, pesta, süüa või potil käia – need tegevused võtavad kaua aega, põhjustavad trotsi või vajavad pidevat abi.
🔹 Peenmotoorika raskused
Laps väldib joonistamist, kirjutamist, kääride kasutamist või ei oska nt nööpe kinni panna.
🔹 Laps tundub “kohmakas”
Ta komistab tihti, väldib ronimist ja füüsilisi tegevusi.
🔹 Sensoorne ala- või ülitundlikkus
Laps kardab müra, valgust, teatud riideid või toite – või vastupidi, otsib pidevalt tugevaid kallistusi, ei märka kui riided on märjad, tahab palju ronida, joosta, keerutada.
🔹 Emotsioonid “käivad üle pea”
Raskused eneserahustamisel, tugevad reageeringud väikestele asjadele, äkkviha või suur ärevus muudatuste ees.
🔹 Keskendumisraskused
Ei püsi ühe tegevuse juures, hüppab tegevuselt tegevusele, vajab pidevat juhendamist ja suunamist.
🔹 Raskused mängimisel või suhtlemisel eakaaslastega
Väldib kontakti, ei oska liituda mänguga, ei talu kaotamist.
💡 Kui märkad üht või mitut neist märkidest regulaarselt, aitab tegevusteraapia toetada lapse arengut.
Tegevusteraapia ei tähenda “probleemi” ega erivajadust – see tähendab lapse toetamist, kelle areng vajab lihtsalt veidi rohkem juhendamist 🥰
