08/07/2025
Veel 10–15 aastat tagasi tähendas „tervendamine“ valu eemaldamist:
– energiavoolu korrigeerimist,
– kupu panemist, käte pealepanemist,
– mantra lugemist või küünla süütamist.
Ja see töötas. Miks? Sest ajastu ülesanne oli ellu jääda ja mitte hulluks minna järsu sagedusvahetuse ajal. Hing oli nõus igasuguse toega: olgu see ajutine või väline.
Täna on kõik teisiti. Inimene tuleb meistri juurde, saab „sümptomi eemaldamise“ — ja… nädala pärast tuleb sama küsimusega tagasi, ainult et sügavamalt.
„Valu kadus, aga tühjus kasvas.“
„Keha reageeris, aga süda jäi külmaks.“
Maailm ei tee enam allahindlust mitte-teadlikkusele.
Tervendamine, nagu iga Hinge käsitöö, algas alati annist. Keegi sündis „kuumade kätega“, keegi teadis, kuhu vajutada, et „spasm mööduks“, ja keegi lihtsalt vaatas silma — ning teise inimese rind hakkas sulama. Need olid eelmise aja annid. Need töötasid — ajastul, mil Hing veel magas.
Oleme harjunud, et valu saab eemaldada:
– käte kaudu (Reiki, biovälitöö, „tšakrate puhastamine“),
– keha kaudu (punktid, taimed, õlid, puudutused),
– sõna kaudu (palved, loitsud, sõnalised koodid),
– rituaali kaudu (vaha, vesi, sool, tuli).
Kõik need meetodid andsid tulemuse. Aga — ajutise. Miks? Sest need töötasid väljastpoolt sissepoole. Tervendaja „sekkus“, tasakaalustas, maandas, lülitas valu välja. Ja Hing — kui ta polnud valmis — võttis selle sekkumise vastu kui abi. Aga ajad on muutunud. Täna on inimese väli teistsugune.Kui varem oli ta energia vastuvõtja, siis nüüd on ta allikas. Ja iga katse „teda väljastpoolt parandada“ töötab üha nõrgemalt. Just seetõttu tunnevad paljud tervendajad nüüd: „See, mis varem töötas ühe puudutusega, nõuab nüüd terve seeria seansse — ja ikka tuleb tagasi...“
See ei tähenda, et meetod oleks katki. See tähendab, et inimene pole enam töö objekt. Ta on saanud — Osalejaks. Ja kui sa meistrina ei kaasata teda protsessi, ei selgita, mis juhtus, miks ja mida edasi teha, siis ka kõige võimsam sekkumine laguneb nagu liiv.
Aroomiteraapia annab kergust — aga ilma sisemise pöördeni kaob see järgmisel päeval.
Loits töötab — aga niipea kui mõte naaseb vanasse mustrisse, on kõik jälle tagasi.
Vaha tõmbas valu välja — aga inimene loob sama olukorra uuesti. Isegi võimas energiavool, mis antakse Reikis, ei püsi kehas, kui inimesel pole sees anumat selle hoidmiseks.Tervendamine ilma teadlikkuseta on nagu tuul, mis puhub lehed ära, aga ei puuduta juuri. Aga täna nõuab Hing midagi muud. Ära puhu valu ära — näita, mida see õpetab, Ära päästa mind — tee mind teadlikuks, Ära tervenda — vaid anna mulle tagasi Mind.
Kollektiivne vibratsioon on tõusnud: see, mis varem tundus „ime“, on nüüd välja normaalsus. Organism genereerib ise voolu, mida varem „valati sisse“.Mängureeglid on muutunud: Hing on kutsutud osalema, mitte pealt vaatama. Kui meister „teeb ära“, lükkab Hing tulemuse tagasi kui „võõra faili“. Inkarnatsioonide mälu avaneb kiiremini. Sümptom, mis eemaldatakse ilma mõistmiseta, naaseb mitte enam valuna, vaid identiteedi lõhestumisena: „kes ma olen ilma selle valuta?“
See saabub hetkel, kui klient küsib: — Miks see minuga juhtus?
Kui vastust pole (või meister ei oska vastata), muutub ravi konveieriks: eemaldatakse kiht kihi järel, kuni inimesel saab kannatus või raha otsa.
Me siseneme ajastusse, kus väärtustatakse mitte enam „tervendatud keha“, vaid säravat kohalolu. Tervendaja-2025 pole see, kes „parandab“, vaid see, kes
loob Selguse ruumi, oskab hoida Vaikust, milles Hing ise räägib, näitab, kuidas elada oma Valgusega, mitte toituda võõrast. Inimene-Tuli on see, kelle sisemine tuli on piisavalt stabiilne, et valgustada teistele nendele neid ennast.
