Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil

02/06/2026

Üks asi ei mahu mulle pähe.
Meditsiinis ja tervisevaldkonnas on palju vastuolulisi ehk "controversial" teemasid. Minu enda sisus on nende hulka kuulunud näiteks päikese mõju tervisele, päikeseprillide kandmine, maandamise praktikad, paastumine, erinevad toitumissuunad, EMF mõju tervisele, fruktoos, longevity ja biohäkkimise teemad ning viimasel ajal ka sooda ning bikarbonaatide mõju organismile.

Ma saan väga hästi aru, et kõigis nendes teemades ei ole lihtsaid vastuseid. Mõnes küsimuses on tõendid tugevamad, mõnes nõrgemad, mõnes väga vastuolulised. Ka mina olen oma postitustes teinud vigu. Olen neid parandanud, täpsustanud, ümber kirjutanud või eemaldanud. See on minu jaoks normaalne osa õppimisest ja arengust.

Aga mis mulle ikkagi pähe ei mahu?

See, kuidas osa inimesi leiab ühiskonnas populaarse narratiivi, autoriteetse seisukoha või hetkel aktsepteeritud suuna ja hakkab seda käsitlema ainsa lubatud tõena. Kõik, mis sellesse raamistikku ei mahu, kuulutatakse automaatselt rumaluseks, ohuks või pettuseks. Ja keegi väga ei süvene asjaoludesse, teadusesse.
Tekib tunne, et nende eesmärk ei olegi tõe otsimine. Eesmärk on näidata, kes kuulub õigesse leeri ja kes tuleb avalikult paika panna.

Analüüsimisvõime puudumise või ebapiisavuse tõttu võib see osa ühiskonnast muutuda päris ohtlikuks.

Raske on näha seda, kuidas terve hulk inimesi, sageli teemaga väga kaudselt seotud või üldse mitte seotud inimesed, ühinevad ühe inimese alandamiseks. Kuidas tekib kollektiivne soov temast üle sõita, teda naeruvääristada ja maha suruda. Ja kuidas sellele antakse justkui moraalne heakskiit "ülevalt".

02/06/2026

Klipp podcastist Ajuloputus  #50

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

02/06/2026

Tulemas on üks põnev veebinar

N 18. juuni kell 18:00 - 20:00 EEST

02/06/2026

Kas vähi ennetamisel on oluline ainult see, mida me sööme, või ka see, millal me sööme?

Ajakirjas Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics ilmus 2023. aastal artikkel sellise põhisõnumiga: söömisharjumuste hoidmine päikesetõusu ja -loojangu vahelisel ajal võib aidata vähki ennetada.

See mõte ei tähenda, et inimene peab sööma ainult siis, kui päike paistab, ega seda, et õhtune toit oleks automaatselt kahjulik. Pigem räägib see keha ööpäevarütmist. Meie ainevahetus, insuliinitundlikkus, seedimine, mikrobioom, hormoonid, põletikuregulatsioon ja rakkude taastumine töötavad päeval ja öösel erinevalt.

Päeval on keha paremini valmis toitu vastu võtma ja energiat kasutama. Öösel peaks organism rohkem tegelema parandamise, taastumise, immuunsüsteemi töö, DNA kahjustuste korrigeerimise ja hormonaalse tasakaalu hoidmisega. Kui inimene sööb hilja õhtul või näksib öösel, võib see hoida seedimise ja insuliinisüsteemi aktiivsena ajal, mil keha vajaks pigem taastumisrežiimi.

Üks huvitavamaid uuringuid avaldati ajakirjas JAMA Oncology. Selles jälgiti 2413 varases staadiumis rinnavähiga naist. Naistel, kelle öine söögipaus oli alla 13 tunni, oli rinnavähi taastekke risk 36% kõrgem võrreldes nendega, kelle öine söögipaus kestis vähemalt 13 tundi. See ei tõesta, et ainult söömise aeg määrab haiguse kulgu, kuid näitab, et öine taastumisaken võib olla metaboolselt väga oluline.

Teises uuringus leiti, et inimestel, kes sõid õhtusööki enne kella 21 või jätsid viimase söögikorra ja magamamineku vahele vähemalt kaks tundi, oli eesnäärmevähi risk 26% ja rinnavähi risk 16% madalam võrreldes nendega, kes sõid hiljem või läksid varsti pärast söömist magama.

Miks see võib oluline olla?

Hiline söömine võib mõjutada mitut mehhanismi korraga: veresuhkrut, insuliini, melatoniini, kortisooli, põletikulisi signaale, soolestiku mikrobioomi ja rakkude energiakasutust. Eriti oluline on see inimestel, kellel on insuliiniresistentsus, kõhurasv, halb uni, krooniline stress või sagedased veresuhkru kõikumised.

Vähk ei teki ühest põhjusest.

See tähendab, et vähi ennetamine ei ole ainult üks analüüs, üks toidulisand või üks dieet. See on terve süsteem: kehakaal, lihasmass, uni, liikumine, valgus, stress, põletik, veresuhkur ja ka söömise ajastus.

Lihtne lähtekoht võiks olla selline: söö suurem osa toidust päeva esimeses pooles või vähemalt päevavalguse ajal, lõpeta õhtusöök 3 tundi enne und ja jäta ööseks vähemalt 12–13 tundi söögipausi. Näiteks kui viimane söök on kell 18.00, võiks järgmine söök olla järgmisel hommikul kell 7.00–8.00.

See ei ole imeravi ega garantii vähi vastu. Aga see on üks loogiline ja teadusuuringutega toetatud osa eluviisist, mis aitab toetada ainevahetust, und, põletikuregulatsiooni ja keha loomulikku taastumist.

https://www.jandonline.org/article/S2212-2672(23)01493-4/fulltext

01/06/2026

Otse-eeter: Keskealise naise tervisenäitajad.

NB! Tegemist ei ole personaliseeritud meditsiinilise nõuandega! Kõik tervisega seotud küsimusi tasub alati arutada pädeva tervishoiuspetsialistiga.

01/06/2026

Inimesed usuvad, et kui eesmärgiks on parem vorm, suurem vastupidavus, rohkem energiat või parem tervis, siis tuleb lihtsalt rohkem pingutada. Kui tulemused ei tule, otsitakse lahendust enamasti treeningkavast. Lisatakse treeningpäevi, suurendatakse koormust või proovitakse uusi meetodeid.

Mõnikord on sellest abi, mõnikord mitte.
Põhjus on lihtne. Treening ise ei tekita arengut. Treening annab organismile signaali, millele keha peab järgnevatel päevadel reageerima. Tulemused sünnivad sellest, kuidas organism selle koormusega kohaneb.

Kui kohanemine toimub hästi, muutub inimene tugevamaks, vastupidavamaks ja saavutab parema vormi. Kui kohanemine on häiritud, võib juhtuda vastupidine, pingutus suureneb, kuid tulemused jäävad tagasihoidlikuks.

Sageli ei märgata esialgu, et organism annab juba märku.
Energiatase ei ole enam päris sama nagu varem, hommikuti on raskem ärgata, taastumine võtab rohkem aega, treeningute vahele jääb püsiv väsimus, pulss on tavapärasest kõrgem, uni ei ole enam nii sügav ja taastav, jõunäitajad või vastupidavus ei arene enam soovitud tempos.

Paljud peavad neid muutusi normaalseks osaks aktiivsest eluviisist. Tegelikult võivad need olla märgid sellest, et organism ei tule olemasoleva koormusega enam nii hästi toime kui varem.
Seetõttu tuleks vaadata vahepeal ka kaugemale lihtsalt tahtejõust ja treeningplaanist, kuna probleem võib peituda hoopis selles, et keha ei saa taastumiseks piisavalt ressursse.

Näiteks võib energiakättesaadavus olla liiga madal. Organism ei saa toidust piisavalt energiat võrreldes sellega, kui palju seda kulutatakse. Sellisel juhul hakkab keha tegema kompromisse. Esmalt kannatavad taastumine, sportlik areng ja enesetunne.

Olulist rolli mängivad ka uni, stressikoormus, veresuhkru regulatsioon, rauavahetus, põletikulised protsessid ning hormonaalne tasakaal. Kõik need mõjutavad otseselt seda, kui hästi keha treeningust taastub ja kui palju kasu organism tehtud pingutusest tegelikult saab.

Huvitaval kombel võivad sellised probleemid esineda ka inimestel, kes peavad end täiesti terveks. Veelgi enam, mõnikord võivad tavapärased tervisekontrollid näidata, et kõik on korras.
Kuigi analüüsid võivad tunduda korras, ei tähenda see alati, et organism toimib aktiivse inimese jaoks optimaalselt. Tervisenäitajaid tuleb hinnata koos treeningkoormuse, taastumise, toitumise ja enesetundega.

Just seetõttu kohtan oma praktikas inimesi, kelle analüüsid näivad esmapilgul normaalsed, kuid kelle enesetunne, taastumine või sportlik võimekus sellele ei vasta.
Kui eesmärk on saavutada paremaid tulemusi, on oluline teha kindlaks, kas organism suudab sellest treeningust üldse maksimaalselt kasu saada.

Just sellest räägin lähemalt veebinaril „Sportlase vereanalüüsid ja uuringud“.

Kuigi veebinari nimi viitab sportlastele, on teema oluline kõigile, kes treenivad regulaarselt, liiguvad aktiivselt ja soovivad paremini mõista, mis mõjutab nende energiataset, taastumist ja tulemusi.

📅 Kohtume 5. juuni kell 18.00 Google Meetis
🎥 Veebinar on järelvaadatav 30 päeva
👉 Registreeru veebinarile: https://fienta.com/et/sportlase-analuusid

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

01/06/2026

Skumbria on üks parimaid ja odavamaid kalasid, mida Eestis elav inimene võiks süüa.

01/06/2026

Spordiga tegelemisel ei tasu hinnata arengut ainult kehakaalu järgi. Kaal võib jääda samaks ka siis, kui rasvamass väheneb ja lihasmass suureneb. Seetõttu on oluline jälgida ka kehakoostist: rasvaprotsenti, lihasmassi, vööümbermõõtu ja vajadusel vistseraalse rasva muutust.
Sama tähtis on hinnata vastupidavust - näiteks pulsireaktsiooni koormusel, taastumist, kõnnitesti, VO2max-i või treeningutel kasutatavat koormust.

Uuringud näitavad, et kehaline aktiivsus võib parandada kehakoostist ja vähendada vistseraalset rasva isegi siis, kui kaalulangus ei ole väga suur.

Samuti on hea kardiorespiratoorne võimekus üks tugevamaid pikaajalise tervise ja suremusriski näitajaid. Jõutreening aitab säilitada ja kasvatada lihasmassi, mis on oluline ainevahetuse, glükoosikontrolli ja vananemise seisukohalt.

Seetõttu võiks eesmärk olla mitte lihtsalt “kaalust alla võtta”, vaid vähendada rasvamassi, parandada lihasjõudu, tõsta vastupidavust ja parandada enesetunnet. Kui eesmärgid on selgelt mõõdetavad, on ka treeningu mõju paremini näha ja motivatsiooni on lihtsam hoida.

5. juunil räägin sellest lähemalt veebinaril “Sportlase vereanalüüsid ja uuringud”.

Link registreerimiseks on profiilis aktuaalses, FIENTAs.
https://fienta.com/et/sportlase-analuusid

31/05/2026

Seoses vähitõrje nädalaga.
Värske artikkel Jama Oncology ajakirjas.

Enamik vähist taastunud inimesi ei saa arstilt nõu kaalu, toitumise ega liikumise kohta. Füüsilise aktiivsuse kasust räägitakse vähem kui pooltele.

See on teema, millest räägitakse liiga vähe.

See on üllatav, sest just pärast vähidiagnoosi ja ravi lõppu on inimesel sageli väga tugev soov midagi oma tervise heaks muuta.

Aga inimene ei vaja lihtsalt üldist soovitust stiilis “liikuge rohkem ja sööge tervislikumalt”. Sellest on vähe abi.

Ta vajab selget ja arusaadavat plaani:
- mida süüa,
- kuidas alustada liikumisega,
- kuidas taastada lihasmassi,
- kuidas vähendada väsimust,
- kuidas parandada und,
- kuidas toetada ainevahetust,
- kuidas vähendada kroonilist põletikku,
- kuidas jälgida veresuhkrut ja insuliiniresistentsuse riski,
- milliseid analüüse võiks arstiga arutada.

Vähist taastumine ei tähenda ainult seda, et ravi on lõppenud.

Pärast ravi võivad inimesel jääda väsimus, lihasmassi langus, kehakaalu tõus, unehäired, ärevus, hormonaalsed muutused, seedimise muutused ja suurem risk südame-veresoonkonna haigusteks. Mõnel inimesel suureneb ka teise kroonilise haiguse või uue kasvaja risk.

Elustiil on üks väheseid valdkondi, kus inimesel on võimalik pärast rasket haigust jälle natuke kontrolli tagasi saada.

American Cancer Society juhistes rõhutatakse, et pärast vähidiagnoosi on oluline liikuda regulaarselt, hoida võimalikult tervislikku kehakaalu ja süüa toitu, mis toetab ainevahetust ja üldist tervist. Füüsiline aktiivsus võib parandada kehalist võimekust, vähendada väsimust ja toetada elukvaliteeti.

Eriti oluline on jõutreening.

Paljud inimesed mõtlevad pärast haigust ainult kõndimisele. Kõndimine on väga hea algus, aga lihasmass on taastumise, veresuhkru kontrolli, hormonaalse tasakaalu ja pikaajalise vastupidavuse seisukohalt väga oluline.

Kui inimene kaotab lihast, langeb ka tema metaboolne reserv. See tähendab, et keha talub kehvemini stressi, haigust, põletikku ja ravi kõrvalmõjusid.

Mida võiks vähist taastunud inimene oma arstiga arutada?

1. Kas minu kehakaal ja vööümbermõõt mõjutavad minu edasist terviseriski?
2. Kas mul on insuliiniresistentsuse, prediabeedi või metaboolse sündroomi tunnuseid?
3. Kas minu toitumine toetab lihasmassi, veresuhkrut ja põletiku vähenemist?
4. Milline liikumine on minu seisundis ohutu?
5. Kas ma peaksin alustama jõutreeninguga?
6. Milliseid analüüse võiks jälgida pärast ravi?
7. Kas mul on vitamiinide, mineraalide või valgu puuduse risk?
8. Kuidas parandada und ja taastumist?
9. Kuidas vähendada südame-veresoonkonna riski pärast vähiravi?

Vähiravi keskendub õigustatult kasvaja ravile.

Aga pärast seda ei tohiks inimene jääda üksi küsimusega: “Mida ma nüüd edasi teen?”

Minu arvates peaks igal vähist taastunud inimesel olema lisaks onkoloogilisele jälgimisele ka selge taastumise ja ennetuse plaan.

See ei asenda onkoloogilist ravi ega regulaarset jälgimist.

Aga see võib olla väga oluline osa tervise taastamisest.

https://jamanetwork.com/journals/jamaoncology/article-abstract/2848247

NB! See postitus ei ole personaalne ravisoovitus ega asenda onkoloogi või raviarsti nõuandeid. Pärast vähiravi tuleb kõik suuremad muutused toitumises, treeningus ja toidulisandites arutada oma raviarstiga.