Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil

11/04/2026

Princetone Ülikooli doktorikraadiga molekulaarbioloogi A. Cowan sõnul on päike ülioluline meie tervise jaoks:

"Päikese vältimist on rohkem kui kunagi varem, päikesekaitsekreeme kasutatakse rohkem kui kunagi varem, ja ometi on melanoomi esinemissagedus ajaloo kõrgeimal tasemel.

Melaniin on võimas. Kõik inimesed suudavad selle jõudu kasutada. See kelaadib raskemetalle, kaitseb keha kiirguse eest, sealhulgas gammakiirguse ja mittelooduslike elektromagnetväljade eest, ning neutraliseerib vabu radikaale.
Melaniin vastutab iga meie meeleorgani toimimise eest.
Melaniin toimib pooljuhina, mis võimaldab meie kehal biofüüsikalisel tasandil toimida.
Melaniin aitab kasutada päikesest tulevaid suure energiaga footoneid ja rakendada neid organismis produktiivselt energiaallikana.
Ainus stiimul, mis võimaldab kehal toota uut melaniini algusest peale, on UVB-valgus ja need UVC-biofootonid, mida toodetakse meie rakkudes mitokondrite tasandil. Päevituse saamine tänapäevase maailma toksilisuse tingimustes on üks parimaid asju, mida oma tervise heaks teha saab.
Ja see ei ole spekulatsioon — kogu see info on leitav eelretsenseeritud teaduskirjandusest PubMedis.

Regulaarne igapäevane päikese käes viibimine on pöördvõrdeliselt seotud melanoomi esinemissageduse ja raskusastmega.
Päikese vältimise käitumine on seotud suurenenud melanoomiriskiga, samuti suurema soole-, rinna- ja eesnäärmevähi, südame-veresoonkonna haiguste, neurodegeneratsiooni, diabeedi, autoimmuunhaiguste ja rasvumise riskiga.
Madal D-vitamiini tase on oluline melanoomi riskitegur.
Siseruumides töötavatel inimestel diagnoositakse melanoomi sagedamini kui välitingimustes töötavatel inimestel.
Melanoome leitakse sageli kehapiirkondades, mis ei saa regulaarselt päikesevalgust.
Kõik need faktid on avaldatud meditsiinilises kirjanduses."

NB! Kasulikuks võib pidada mõõdukat aastaringset kokkupuudet päikesevalgusega, mitte kaks korda aastas soojal maal nahapõletuseni päevitamist.

Üsna ohutult võib päikese käes viibida eelkõige hommiku- ja pärastlõunatundidel, kui UV-indeks on alla 2-3. Ka õues varjus viibimine on tervisele kasulik. Vältida tasub kontrollimatut viibimist intensiivse päikese käes, eriti heleda naha korral või siis, kui nahk ei ole päikesega harjunud.

Oluline on mainida, et on olemas uuringud, kus on leitud seost intensiivsema/sagedasema päikesekiirguse saamise ja suurenenud naha pahaloomuliste kasvajate tekkimise riski vahel.

10/04/2026

Paljude krooniliste terviseprobleemide taga, millega puutub kokku kaasaegne inimene, võib peituda insuliiniresistentsus 😎🥸
Kutsusid külla: Rokkides sajani

10/04/2026

Pärast 35. eluaastat hakkavad paljud märkama muutust, mida ei ole lihtne ühe konkreetse põhjusega selgitada. Kehakaal hakkab muutuma, sagedamini just kõhupiirkonnas, ja varasemad harjumused ei anna enam sama tulemust.

Toitumine ei pruugi olla halvem. Liikumist võib olla isegi rohkem. Ometi liigub keha teises suunas kui varem.
Seda muutust seostatakse sageli vanusega, kuid sisuliselt peegeldab see muutust ainevahetuse regulatsioonis.

Ainevahetus ei tähenda ainult seda, kui palju kaloreid kulutatakse. Tegemist on süsteemiga, mis määrab, kuidas keha saadud energiat käsitleb. Iga toidukorra järel peab keha otsustama, kas see energia kasutatakse koheselt ära või suunatakse varudesse. See otsus ei ole juhuslik, vaid sõltub hormonaalsest ja ainevahetuslikust regulatsioonist.

Kui see regulatsioon muutub, muutub ka tulemus.
Sama toitumine ja sama liikumine ei pruugi enam viia sama tulemuseni, sest keha ei reageeri enam nendele sisenditele samal viisil. Energia kasutamine ei ole enam nii paindlik ja keha kaldub sagedamini energiat salvestama.

See väljendub ajapikku väga konkreetselt. Energia, mida varem oleks kasutatud, jääb sagedamini üle ja suunatakse varudesse. Rasvkoe kasv ei ole siin juhuslik kõrvalnähtus, vaid loogiline tagajärg sellele, kuidas keha energiat jaotab.

Just seetõttu muutub sageli ka rasva jaotumine kehas. Kõhupiirkond on ainevahetuslikult aktiivne piirkond, kuhu keha suunab energiat olukorras, kus regulatsioon soosib salvestamist. See ei ole lihtsalt esteetiline muutus, vaid peegeldab sügavamat nihet ainevahetuse töös.

Sellises olukorras tekib sageli tunne, et midagi tehakse valesti. Proovitakse süüa vähem, liikuda rohkem või järgida varasemaid toimivaid strateegiaid, kuid tulemus ei vasta ootustele.
Probleem ei ole alati tegevustes, vaid selles, et keha töötab teistsuguse regulatsiooni alusel.

Kui neid muutusi mitte mõista, jääbki mulje, et lahendus peitub distsipliinis või tahtejõus. Tegelikult on küsimus selles, kuidas keha energiat käsitleb ja milliste signaalide alusel ta otsuseid teeb.

Tasuta veebinaril käsitlen täpsemalt, millised muutused ainevahetuses pärast 35. eluaastat toimuvad, miks keha ei kasuta enam energiat samal viisil ning millised tegurid seda mõjutavad.

Kui see olukord on tuttav, aitab veebinar anda selgema arusaama, mis kehas tegelikult toimub, rohkem infot ja registreerumine: https://web.ennetusmeditsiinikliinik.ee/mis-segab-kaalulangust
Kohtume 20. aprillil Google Meetis!

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

09/04/2026

Värske analüüs mainekas ajakirjas Nature kirjeldab erinevate toitumisviiside seoseid erinevate vähi liikidega.
Huvitav fakt on see, et veganlus oli seotud +40% (!!!) suurema jämesoolevähi riskiga.

https://www.nature.com/articles/s41416-025-03327-4

08/04/2026

Miks rinnavähk tekib aina rohkem nooremas eas?

Teadlased otsivad endiselt täpset vastust, miks rinnavähki diagnoositakse üha rohkem ka noorematel inimestel, kuid välja on toodud mitu võimalikku põhjust.

Üks oluline tegur on see, et menstruatsioon tüdrukutel algab tänapäeval keskmiselt varem ja menopaus saabub hiljem. See tähendab, et elu jooksul puutub organism kauem kokku östrogeeni ja progesterooniga. Mida rohkem menstruaaltsükleid elu jooksul toimub, seda suurem võib olla rinnavähi risk, eriti hormoonsõltuvate kasvajate puhul.

Rolli võib mängida ka see, et lapsi saadakse hiljem või ei saadagi üldse. Rasedus ja rinnaga toitmine mõjuvad rinnakoele pikaajaliselt pigem kaitsvamalt: need vähendavad menstruaaltsüklite koguarvu ning aitavad rinnarakukoes küpseda. Kui esimene rasedus lükkub hilisemasse ikka või seda ei tulegi, jääb rinnakude kauem haavatavamaks hormonaalsete mõjude suhtes.

Lisaks on muutunud igapäevased harjumused. Alkohol suurendab rinnavähi riski, sest soodustab põletikku, kahjustab DNA-d ja mõjutab hormoone. Ka vähene liikumine on probleem, sest regulaarne füüsiline aktiivsus aitab rinnavähi riski vähendada. Toitumine on samuti aastakümnetega muutunud: rohkem süüakse ultratöödeldud toitu, lihtsüsivesikuid ning vähem kiudaineid, puu- ja köögivilju.

Üha rohkem tähelepanu pööratakse ka keskkonnale. Igapäevased kokkupuuted plastide, kosmeetika, pestitsiidide ja õhusaastega võivad mõjutada hormoonsüsteemi. Mõned kemikaalid, näiteks BPA ja PFOA, võivad toimida organismis hormonaalsete häirijatena ning seeläbi suurendada rinnavähi riski. Samuti kahtlustatakse, et õhusaaste võib mõjutada rinnakudet ja soodustada vähirakkude teket.
Rolli mängib ka stress ja kunstvalguse liig, uneaja nihkumine hilisema aja peale.

Teadlaste hinnangul on vaja rohkem uuringuid, eriti selliseid, mis vaataksid, millised mõjud tabavad organismi puberteedi, noorukiea ja varase täiskasvanuea jooksul. Just nendes eluetappides võivad kujuneda riskid, mis avalduvad hiljem rinnavähina.

For reasons scientists are still working to understand, breast cancer rates are climbing among people under 40.

Here are four factors experts believe may be contributing to the rise 🔗 ⬇️

08/04/2026

Söömisjärgne veresuhkru tõus käivitab kehas kolm omavahel seotud protsessi: rasva tootmise, oksüdatiivse stressi ja põletikulise vastuse. Need ei ole juhuslikud reaktsioonid, vaid biokeemiline loogika, mille kaudu keha püüab liigse glükoosiga toime tulla.

Postprandial hyperglycemia kujuneb olukorras, kus glükoos jõuab verre kiiremini, kui rakud seda kasutada suudavad. Selle tulemusel suureneb glükoosi voog rakkudesse, eriti maksas, lihastes ja rasvkoes.

Maks on siin keskne organ. Kui glükoosi on rohkem, kui on vaja energiaks või glükogeeni varude täitmiseks, aktiveerub de novo lipogenesis. Selle protsessi käigus muudetakse glükoos rasvhapeteks, mis pakitakse triglütseriidideks ja talletatakse maksas või suunatakse vereringesse.

Aja jooksul tähendab see, et maks ei ole enam ainult ainevahetuse regulaator, vaid muutub ise rasva ladestamise kohaks. See on üks mehhanismidest, mis viib rasvmaksa kujunemiseni ja mõjutab edasi kogu ainevahetust.

Paralleelselt suureneb oksüdatiivne stress. Liigne glükoos suurendab mitokondrites elektronide lekkimist, mille tulemusel tekivad reaktiivsed hapnikuühendid. Need kahjustavad rakumembraane, valke ja DNA-d ning häirivad raku normaalset funktsiooni.

See ei ole ainult lokaalne efekt. Oksüdatiivne stress mõjutab signaaliradasid, mis reguleerivad insuliinitundlikkust. Selle tulemusel muutuvad rakud insuliini suhtes vähem tundlikuks, mis omakorda hoiab veresuhkru ja insuliini taseme kõrgemal.

Kolmas oluline komponent on põletikuline vastus. Kõrgenenud glükoos ja rasvhapped aktiveerivad põletikulisi signaalmolekule, mis mõjutavad nii immuunsüsteemi kui ka veresoonte sisekihti.

Endoteel, mis katab veresoonte sisepinda, reageerib sellele keskkonnale väga tundlikult. Pikaajaliselt viib see veresoonte funktsiooni muutuseni, elastsuse vähenemiseni ja aterosklerootiliste protsesside kiirenemiseni.

Oluline aspekt, mida uuringud rõhutavad, on glycemic variability. Suured ja kiired veresuhkru kõikumised võimendavad kõiki neid protsesse. Iga tõus ja sellele järgnev langus tekitab uue metaboolse stressi laine.

See tähendab, et ainevahetuse seisukohast ei ole määrav ainult keskmine veresuhkru tase, vaid selle dünaamika päeva jooksul.
Kui need protsessid korduvad igapäevaselt, kujuneb välja keskkond, kus:

• maks toodab ja ladestab rohkem rasva
• insuliinitundlikkus väheneb
• põletikuline aktiivsus püsib kõrgem
• veresoonte funktsioon halveneb

Selline keskkond loob aluse ainevahetushaiguste kujunemisele ja süvenemisele.
Toitumine määrab, kui sageli ja kui tugevalt need mehhanismid aktiveeruvad. See mõjutab, kui kiiresti veresuhkur tõuseb, kui kaua see püsib ja milline on sellele järgnev hormonaalne vastus.
Seetõttu on keskne küsimus mitte ainult see, mida süüakse, vaid millise metaboolse reaktsiooni see kehas esile kutsub.

Kui eesmärk on mõjutada ainevahetust tervikuna, tuleb vaadata iga toidukorra mõju nendele protsessidele. Seal kujuneb välja suund, kuhu keha liigub. 🔥

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

07/04/2026

Täna on Maailma Tervisepäev.
Olge terved!

06/04/2026

Kui mitte täna… siis millal?
Kui Sa oled juba mõelnud, et peaksid midagi muutma, siis see ei ole juhus. See on hetk, kus saad valida – kas jätkad samamoodi või teed lõpuks otsuse: jah, ma tahan ja väärin muutust enda elus.
👉 Juba täna stardib 8-nädalane kursus
„Vabadus toiduga – taasta ühendus oma keha ja iseendaga“
koos minu ja dr Sergey Saadiga.
See ei ole kiire lahendus.
See on teekond, mille oleme Sinu jaoks põhjalikult ette valmistanud – et muutus päriselt jääks.
Me oleme ise väga elevil.
👉 Kui tunned, et see on Sinu hetk, siis tule meiega. Lingi leiad kommentaarist või kirjuta mulle – ootame Sind!

Lisainfi ja registreerimine:
https://juliaanufrijeva.ee/vabadus-toiduga/

06/04/2026

Mis siis, kui üks toitumisviis suudaks aidata nii epilepsia, diabeedi, rasvumise, Alzheimeri kui ka vähi vastu? Kõlab liiga hästi, et olla tõsi, aga just seda näitavad sajad kliinilised uuringud, mille teadlased 2022. aastal mainekas Nature'i ajakirjas kokku võtsid.

MIS ON KETOGEENNE DIEET?

Ketogeenne dieet (KD) tähendab lihtsustatult: palju rasva, väga vähe süsivesikuid ja piisavalt valku. Klassikalises versioonis tuleb kuni 90% kaloritest rasvast. Kui keha ei saa piisavalt süsivesikuid, lülitub see nn ketooside režiimi: maks hakkab tootma ketoonkehi, mis asendavad glükoosi energiaallikana. See protsess matkib paastumise mõju, ilma et peaks nälgima. Huvitaval kombel kasutatakse seda dieeti meditsiinis juba 1920ndatest aastatest, algselt raskekujulise epilepsia raviks.

MIKS SEE KEHALE NII MÕJUB?

⚡ Ketoonkehad ei ole lihtsalt asenduskütus, vaid biokeemiliselt aktiivsed ühendid, mis mõjutavad kogu organismi. Nad vähendavad põletikku, parandavad insuliinitundlikkust, kaitsevad ajurakke ja mõjutavad isegi geenide ekspressiooni. Üks põhiketoonkehi beeta-hüdroksübutüraat (BHB) blokeerib NLRP3 põletikurada, mis on seotud paljude krooniliste haigustega. Lisaks muudab KD soolemikrobiootat: kasvatab kasulikke baktereid nagu Akkermansia ja Lactobacillus, vähendades samal ajal kahjulikke mikroobe.

MILLISTEL HAIGUSTEL ON TÕESTATUD KASU?

Kõige tugevam tõendus on epilepsia puhul: KD vähendab krampe kuni pooltel ravimresistentsetel patsientidel. 2. tüüpi diabeedi puhul on uuringud näidanud, et KD normaliseerib veresuhkru taseme tõhusamalt kui madala kalorsusega dieedid, ja mõnel patsiendil on õnnestunud diabeediravimite annuseid märkimisväärselt vähendada. Rasvumise ravis aitab KD vähendada kehakaalu, vöömõõtu ja parandada metaboolseid näitajaid, seda tänu suuremale küllastustundele, rasva kiiremale põletamisele ja vähenenud insuliinitasemele.

Rasvmaksa (NAFLD) puhul on KD kliinilistes uuringutes vähendanud maksarasva kiiremini kui tavalised dieedid. Vähiuuringutes on leitud, et KD võib aeglustada kasvajate kasvu, kuna vähirakud sõltuvad suuresti glükoosist, ketoos "näljutab" kasvajat. Alzheimeri tõve puhul pakuvad ketoonkehad ajule alternatiivset energiat, mis võib säilitada kognitiivset funktsiooni. Soolehaiguste, PCOS-i ja isegi COVID-19 toetava ravina on samuti lubavaid tulemusi näidatud, kuigi siin on uuringud alles käimas.

MIDA PEAKS TEADMA ENNE ALUSTAMIST?

⚠️ KD ei ole imerohi ega sobi kõigile. Alguses võib esineda nn "ketogripp": väsimus, peavalu ja iiveldus, mis tavaliselt möödub mõne päevaga. Pikaajalisel kasutamisel tuleb jälgida mineraalide ja vitamiinide taset. Inimestele, kes võtavad insuliini, SGLT2 inhibiitoreid või muid diabeediravimeid, võib KD olla ohtlik ilma arstliku järelevalveta. Seega: enne alustamist konsulteeri kindlasti oma perearstiga! 🏥

Kas sina oled ketogeenset dieeti proovinud? Mis olid sinu kogemused, räägi kommentaarides kaasa!

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

📚 Allikas: Zhu et al. (2022) — "Ketogenic diet for human diseases: the underlying mechanisms and potential for clinical implementations" · Signal Transduction and Targeted Therapy, Nature · nature.com/articles/s41392-021-00831-w

06/04/2026

Hiljuti avaldatud uuringus vaadeldi kaalulangetusprogrammis osalejate toidupäevikuid ja leiti, et rohkem korduv toitumine oli seotud parema kaalulangusega. Rutiinsema menüüga osalejad kaotasid keskmiselt 5,9% kehakaalust, mitmekesisema ja ebaregulaarsema söömisega osalejad 4,3% - ehk erinevus 2 grupi vahel kaalulanguses oli umbes 40%. Absoluutne erinevus oli 1,6 protsendipunkti.

Oluline on ka see, mida uuringus peeti silmas korduva toitumise all. See ei tähendanud üht konkreetset dieeti ega kindlaid toiduaineid. Vaadati seda, kui palju menüüs oli unikaalseid toite, kui sageli kordusid samad söögid ning kui stabiilne oli päevane kalorite hulk. Ehk lihtsamalt öeldes: samad hommikusöögid, sarnased lõunad, vähem juhuslikku vaheldust ja ühtlasem energiatarbimine.

See ei tõesta, et just korduv menüü ise põhjustas suurema kaalulanguse. Tegemist oli seosega, mitte põhjus-tagajärg suhte tõendamisega. Väga võimalik, et rutiinsema toitumisega inimesed olid ka järjepidevamad, motiveeritumad ja tegid vähem impulsiivseid valikuid.

Mõnikord ei sõltu tulemus ainult sellest, mida inimene sööb, vaid ka sellest, kui etteaimatav ja hallatav tema igapäevane toitumine on. Mõne inimese jaoks võib vähem valikuid ja rohkem rütmi anda parema tulemuse kui pidev mitmekesisuse tagaajamine.

https://www.apa.org/pubs/journals/releases/hea-hea0001591.pdf

05/04/2026

Kursus „Vabadus toiduga - taasta ühendus oma keha ja iseendaga!“ alustab juba homme. Sa jõuad veel liituda!

See kursus ei keskendu kontrollile, keelamisele ega tahtejõu kasvatamisele. Fookus on terviklikul lähenemisel - kuidas toimivad Sinu keha, närvisüsteem ja emotsioonid ning kuidas neid toetada nii, et muutus oleks loomulik ja püsiv.

Teadusuuringud näitavad, et grupis tehtud muutused on püsivamad ja jätkusuutlikumad. Toetav keskkond aitab hoida motivatsiooni, suurendab järjepidevust ning loob turvatunde, mis soodustab sügavamat ja kestvamat muutust. Ka meie enda kogemus kinnitab seda – oleme kursust kahel korral läbi viinu.

Enamik kaalulangetusprogramme keskendub sellele, mida süüa ja mida vältida. See kursus läheb sammu sügavamale ja vastab küsimusele, miks Su keha käitub nii, nagu ta käitub – miks tekivad isud, miks energia kõigub ja miks kaal ei liigu isegi siis, kui Sa pingutad.

Kai Adrikorn juhendamisel saad teada:
✨ Kuidas toetada oma keha tervenemise teekonnal, mitte minna sellega võitlusesse
✨ Kuidas mõtted, emotsioonid ja sisemine pinge mõjutavad organeid, hormoone ja ainevahetust
✨ Kuidas taastada keha tasakaal läbi energeetika, närvisüsteemi ja elustiili koostoime

Julia Anufrijeva juhendamisel saad teada:
✨ Kuidas süüa maitsvalt ja tasakaalustatult ilma piiranguteta
✨ Kuidas teha nutikaid toiduvalikuid, mis vähendavad isusid
✨ Kuidas planeerida toitumist nii, et vältida kaost ja kiirustamist
✨ Praktilised retseptid ja videod, mis aitavad igapäevaelu lihtsustada
✨ Motivatsioon ja järjepidev toetus kogu teekonna vältel vaimse tasakaalu ja kerguse loomine läbi luule ja inspireeriva sisu

Igal nädalal toob Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil teooriasse kaasa süvitsi teadmisi:
✨ Veresuhkru dünaamika ja kaal
✨ Kehakaalu sügavam loogika
✨ Madala süsivesikute ja keto toitumine
✨ Paastumine
✨ Hormonaalne tasakaal ja närvisüsteemi mõju söögiisule
✨ Miks äärmused ei tööta – ja kuidas ehitada tugev põhi toitumisele
✨ Eraldiseisvad õppematerjalid iseseisvaks läbimiseks

Oled südamest oodatud liituma ja oma elu muutma! See on elumuutev kogemus!

🖋️ Lingi leiad kommentaaridest 👇

05/04/2026

Vereanalüüside tegemine iseenesest ei tähenda veel, et inimese terviseriskid on päriselt hinnatud või vähenenud.

Väga sageli tehakse küll analüüsid ära, aga mitte alati need, mis tegelikult peegeldavad just selle inimese ainevahetuslikke, põletikulisi või hormonaalseid riske.

Mõni näit võib olla referentsvahemikus, kuid olla siiski piiripealne või konkreetse inimese jaoks juba ammu mitte optimaalne. Mõnikord on analüüsipakett liiga üldine, mõnikord jäävad olulised markerid üldse hindamata, ja mõnikord ei vasta antud soovitused inimese tegelikele vajadustele.
Seetõttu ei anna ka korralik paketianalüüs ilma sisulise personaalset hindamiseta alati tervikpilti ei tervisest ega riskidest.
Inimesel võib olla ärevus, raske depressiooni, ülekaal, kõrge vererõhk ja rasvunud maks, naisel menstruaaltsükli häired, aga vereanalüüsid võivad olla endiselt justkui normis.
See ei tähenda automaatselt, et kõik on hästi või et senine eluviis on organismile ohutu.