26/02/2026
Huvitav artikkel toidulisandite kohta. Oluline taust on see, et tegu ei ole originaaluuringu ega süstemaatilise ülevaatega, vaid arvamusartikliga. Autor Steve Mister on Council for Responsible Nutritioni president ja tegevjuht, ehk esindab toidulisandite valdkonda.
Müüt 1: kui inimene sööb tervislikult, siis tal pole toidulisandeid vaja.
Autor väidab, et see on liiga idealistlik arusaam. Ta toob näiteks USA NHANESi toitumisandmed, mille järgi jääb suur osa inimestest igapäevaselt alla mitme olulise toitaine soovitusliku taseme, sealhulgas D-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, raua, kaltsiumi ja kiudainete osas. Lisaks ütleb ta, et isegi inimesed, kes püüavad hästi süüa, ei saavuta alati optimaalset taset, sest toitumisharjumused on aja jooksul halvenenud ning toidu toitainetihedus võib olla langenud mulla kurnatuse, töötlemise ja põllumajanduse muutuste tõttu. Järeldus on, et toidulisandid ei peaks toitu asendama, vaid aitama lünki täita.
Müüt 2: väikesed toitainete puudujäägid ei oma erilist tähtsust.
Selle all rõhutab autor, et isegi mõõdukad puudujäägid võivad pika aja jooksul mõjutada tervist. Näitena toob ta COSMOS-Mind uuringu, millele viidates märgib, et multivitamiinid võivad aeglustada kognitiivset langust vanemas eas. Samuti viitab ta D-vitamiini uuringutele, kus kõrgem D-vitamiini tase või lisamanustamine on seotud parema immuunfunktsiooni ja kergemate hingamisteede infektsioonidega, ning mainib kreatiini, mida ei käsitleta enam ainult spordilisandina, vaid ka võimaliku abina sarkopeenia, immuunsuse ja vaimse funktsiooni toetamisel. Probiootikumide puhul rõhutab ta mõju soolemikrobioomile, seedimisele ja immuunsusele. Ehk tema põhisõnum on, et toitainete vaegusi ei tohiks pidada tühiseks.
Müüt 3: toidulisandite ohutus ei ole tõestatud.
Siin väidab autor üsna jõuliselt, et see väide on eksitav. Ta kirjutab, et alates 2008. aastast peavad toidulisandite ettevõtted raporteerima tõsistest kõrvaltoimetest FDA-le (USA amet, mis tegeleb toitulisandite ja ravimite kontrollimsiega) ning tema hinnangul näitab senine kasutuskogemus pigem tugevat ohutusprofiili, eriti kui võrrelda seda paljude ravimite ja meditsiiniseadmetega. Ta tunnistab, et liiga suurte annuste puhul võivad probleemid tekkida, kuid rõhutab, et reaalsed üleannustamise või kahju juhtumid on harvad. Samuti märgib ta, et osa meedias kajastatud saastumise või kvaliteediprobleemide juhtumitest põhineb tema sõnul kahtlastest internetiallikatest ostetud toodetel, mitte tavapärasel jaeturul müüdavatel toodetel. Lahendusena soovitab ta eelistada tuntud tootjaid, usaldusväärseid müügikohti ja sõltumatuid kvaliteedimärgiseid.
Müüt 4: toidulisandite tööstus ei ole FDA poolt reguleeritud.
Autor ütleb, et see on samuti vale. Ta viitab 1994. aasta DSHEA seadusele, millega loodi toidulisanditele eraldi regulatiivne raamistik. Tema sõnul peavad toidulisandid järgima FDA nõudeid tootmise, koostisosade ohutuse ja märgistuse täpsuse osas. Ta väidab, et probleem ei ole mitte regulatsiooni puudumine, vaid pigem see, et FDA-l napib ressursse, et turgu piisavalt tõhusalt jälgida. Samuti selgitab ta, et kriitikud peavad tegelikult silmas seda, et toidulisandeid ei reguleerita samamoodi nagu ravimeid, kuid autori hinnangul on see mõistlik, sest toidulisandite koostisosad on enamasti vitamiinid, mineraalid, aminohapped ja taimsed ühendid, mitte uued patenteeritud ravimmolekulid.
Müüt 5: toidulisandid on justkui võlukuul, mis laseb muud tervisekäitumist ignoreerida.
Selle müüdi all väidab autor hoopis vastupidist: tema sõnul näitavad uuringud, et toidulisandite kasutajad kalduvad sagedamini järgima ka muid tervisekäitumisi. Ta kirjutab, et nad söövad paremini, liiguvad rohkem, suitsetavad vähem, magavad paremini ning käivad regulaarsemalt arsti juures. Ehk tema hinnangul ei ole toidulisandid enamasti laisk alternatiiv tervislikele harjumustele, vaid üks osa laiemast tervisekäitumise mustrist.
Artikli põhisõnum on, et toidulisandeid ei tohiks idealiseerida ega demoniseerida. Autor rõhutab, et need ei asenda tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi, kuid võivad olla kasulikud toitainelünkade katmisel ja pikaajalise tervise toetamisel. Samas tasub meeles pidada, et tekst on kirjutatud valdkonna esindaja poolt ja seetõttu on toon selgelt toidulisandeid kaitsev.
NB! See ei ole meditsiiniteenus ega personaalne meditsiiniline konsultatsioon.
Kõik diagnoosi, uuringute, ravi ning ravimite määramise või muutmisega seotud küsimused tuleks arutada pädeva tervishoiutöötajaga.
Artikkel: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12825849/
