EnnetusMeditsiini Kliinik. Dr Sergey Saadi

21/08/2025

Kas ajapõhine paast võib rakkudele “restarti” anda? Uus teadus kinnitab – jah!

Ajakirjas The Journal of Physiology (2025) avaldati esimene inimeste peal tehtud tõend, et ajapõhine paast (iTRE – intermittent time-restricted eating) aktiveerib autofaagiat – rakkude loomulikku puhastusmehhanismi, mis eemaldab kahjustunud komponendid ja aitab aeglustada vananemist.

Kuidas uuring toimus:
Uuringus osales 121 ülekaalus täiskasvanut, kes jagati kolme rühma:

Kontrollgrupp – tavalised elustiilisoovitused.

Kaloripiirangu grupp (CR) – igapäevane kalorite vähendamine.

iTRE grupp – ajapõhine paast koos osalise kaloraaži piiramisega.
---
iTRE-meetod:

Kolm mittejärjestikust päeva nädalas: osalejad said kuni lõunani ainult umbes 30% oma päevasest energiavajadusrst eritoidu näol (ehk tekkis kalorivaegus). Hommikul (~8.00) ja lõunal (~12.00) anti kaks toidukorra asendajat, mis sisaldasid piisavalt valku, kiudaineid ja mikrotoitaineid, et vältida toitainete puudust. Pärast lõunat algas 20-tunnine paast kuni järgmise päeva hommikuni (~8.00).

Ülejäänud neli päeva nädalas: osalejad sõid oma tavalist toitu ilma piiranguteta.

Tulemused:
Uuring kestis 6 kuud. Esimesed kaks kuud suuri muutusi ei toonud, kuid kuue kuu pärast oli iTRE-grupis:

autofaagia aktiivsus oluliselt kõrgem kui kontrollgrupis (p = 0,04);

triglütseriidide tase langenud, mis viitab paremale ainevahetuse tervisele.

Miks see on oluline:
Autofaagia aitab rakkudel eemaldada kahjustunud komponente, parandada energiatootmist, vähendada kroonilist põletikku ja toetada aeglasemat vananemist. See mehhanism teeb paastust mitte ainult kaalulangetamise tööriista, vaid ka viisi, kuidas hoida rakud nooremad ja tervemad.

Kuidas seda praktikas rakendada:

Algajatele: alusta mõõduka piiranguga – näiteks 12-tunnise söömisaknaga igapäevaselt ja ühe pikema paastupäevaga nädalas.

Edasijõudnutele: proovi 2–3 päeva nädalas pikemat paastu (18–20 tundi), jättes hommikusöögi ja lõunaajaga väikese, toitainerikka toidukorra ja seejärel paastu õhtust hommikuni.

Paastuvabadel päevadel söö tasakaalustatult, kuid ilma range kaloraaži piiranguta.

Kokkuvõte:
See uuring näitab, et iTRE ei ole lihtsalt trend, vaid teaduspõhine viis anda rakkudele “restart”, parandada ainevahetust ja aeglustada vananemist.

Allikas: The Journal of Physiology, 2025. DOI: 10.1113/JP287938

21/08/2025

ÕUES VIIBIMINE JA PÄIKE ON SINU LAPSE SILMADE TERVISE ALUS.
---
Lühinägevus ehk müoopia on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, eriti koolilaste seas. Põhjus on lihtne: lapsed veedavad suure osa päevast siseruumides ja ekraanide ees, saades vähe loomulikku valgust. Teadlased otsivad lahendusi ja üks uuemaid avastusi on madala taseme punase valguse teraapia (RLRL).

Mida näitas uus uuring?
2024. aastal avaldati ajakirjas Ophthalmology suur rahvusvaheline uuring. Selles osales ligi 200 last vanuses 6–16 aastat, kellel oli tugev lühinägevus. Üks grupp kasutas 2 korda päevas 3-minutilist 630 nm punase valguse seanssi, teine grupp ainult prille. Tulemused olid selged – punase valguse rühmas aeglustus silmamuna pikenemine ja lühinägevuse süvenemine võrreldes kontrollgrupiga.

Miks just 630 nm valgus?
Päike ei koosne ainult UV-kiirgusest, mida me sageli kardame. Päikesevalgus on segu erinevatest spektritest – sealhulgas punasest ja lähiinfrapunavalgusest. 630 nm lainepikkus kuulub just sellesse looduslikku punase valguse vahemikku, mida päike annab igal hommikul ja õhtul rohkelt. See valgus:
– stimuleerib võrkkesta ja silma rakkude ainevahetust,
– mõjutab silmamuna kasvu reguleerivaid signaale,
– toetab rakkude energiatootmist (mõjutades mitokondreid).

Seega punane valgus teraapialambist on vaid kunstlik viis matkida ühte päikese loomulikku osa – kuid päikeses on see juba olemas ja tasuta.

Mida teha lapsevanemana juba täna?
– Viige lapsed õue vähemalt 2 tundi päevas. See on kõige kindlam kaitse lühinägevuse süvenemise vastu.
– Ekraaniaeg tasakaalu. Iga tund ekraaniaega = vähemalt 10–15 minutit silmade puhkust ja kaugusse vaatamist.
– Õhtune sinine ere valgus miinimumini! Vähem eredaid ekraane enne und, et silmad ja keha saaksid rahuneda.
– Õige toitumine. D-vitamiin, omega-3 ja antioksüdandid lihast, munast, kalast, köögiviljadest, pähklitest ja metsamarjadest toetavad silmade ja närvisüsteemi tervist.
– Regulaarsed silmakontrollid. Lastel võib nägemine kiiresti muutuda ja varajane sekkumine on oluline.

Kokkuvõte
Punane valgus (630 nm) ei ole midagi „uut ja võõrast“ – see on sama valgus, mis tuleb meile iga päev päikeselt. Uuringud näitavad, et see aitab pidurdada müoopia süvenemist, aga kõige tugevam ja tõhusam lahendus jääb endiselt lihtsaks: rohkem loomulikku päevavalgust ja aega väljas.

Allikas: Xu Y jt. Ophthalmology, 2024. DOI: 10.1016/j.ophtha.2024.05.023

19/08/2025

Mõnikord tundub, et meditsiinis kehtib reegel „kõik arstid on võrdsed, aga mõned on teistest võrdsemad“. On kolleege, kellel kulub üks minut, et välja kirjutada kolesterooliravim – ainult üld- või LDL-kolesterooli numbri põhjal. Nemad ei pea midagi põhjendama ega seletama: retsept on väljastatud, ravim käes, ja automaatselt ongi nende taga „tõde“. See on justkui kaitsekilp – nad ei pea patsiendile ega kolleegidele midagi tõestama.

Samas, kui keegi teine võtab aega, teeb põhjaliku analüüsi, arutab patsiendiga riske, otsib põhjuseid (näiteks aladiagnoositud eeldiabeeti, mis Eestis on tohutu probleem ja mis põhjustab veresoonte kahjustusi ja lõpuks ka südame-veresoonkonna tüsistusi), siis peab ta hakkama selgitama, miks ta ei jookse kohe retsepti välja kirjutama. Paradoks ongi see: lihtne automaatne lahendus on alati õigustatud, aga põhjalikum ja teadlikum lähenemine seatakse küsimärgi alla.

Me teame, et statiinid võivad eeldiabeediga inimestel suurendada diabeediks üleminekut kuni 50%. Samal ajal ei ole madala riskiga patsientidel nende mõju üldsuremusele peaaegu märgatav. Näiteks metaanalüüsid näitavad, et absoluutne kasu viie aasta jooksul on väike: ~0,8% suremuse vähenemine, ~1,3% südameinfarkti ja 0,4% insuldi puhul. Mõned uuringud näitavad siiski üldsuremuse vähenemist teatud gruppides (hazard ratio ~0,72 ehk 28%). Samuti on andmeid, et kui patsiendil on kõrge mitte-kardiovaskulaarne surmarisk, väheneb statiinidest saadav kasu oluliselt.

See ei tähenda, et statiinid oleksid halvad. Need on väärtuslikud ravimid, aga ainult selgetel ja õigustatud näidustustel. Probleem on dogmas, et kolesterooli alandamine on arsti püha missioon. Nagu rituaal: näen kõrget LDL-i → kirjutan kohe tableti → ja olen igal juhul õigel teel. Tegelikult on see üks sügavamaid eksiarvamusi, sest kolesterool ei ole isoleeritud probleem, vaid sümptom laiemast ainevahetuse häirest.

Siit jõuamegi detsentraliseeritud meditsiini ideeni. Kui tsentraliseeritud mudel toetub skeemidele ja automaatikale, siis detsentraliseeritud tähendab süvenemist, dialoogi ja individuaalset otsustamist. See ei ole ravimite eitamine, vaid nende targem ja vastutustundlikum kasutamine.

Lõppkokkuvõttes ei peaks meditsiin olema religioon, kus retsept = tõde. Meditsiin peaks olema koht, kus arstil on aega ja julgust teha otsuseid, mis toetavad inimest tervikuna.
Ja ma loodan, et üha rohkem arste jõuab selle arusaamani – et kolesterooli ravi ei ole püha missioon, vaid osa laiemast tervikust, kus kõige tähtsam on inimene ise, mitte ainult tema LDL-kolesterooli number.

19/08/2025

Päikesevalgus, p53 ja kirg: kuidas UVB võib mõjutada seksuaalsust

Tel Avivi ülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Cell Reports töö, mis näitab, et päikesevalguse ultraviolett-B (UVB) kiirgus ei toeta ainult D-vitamiini tootmist, vaid võib aktiveerida naha ja aju vahelise telje, mis mõjutab ka suguhormoone ja käitumist.

Uuringus selgus, et kui nahk saab mõõdukas koguses UVB-kiirgust, aktiveerub naha rakkudes valk nimega p53. See valk käivitab signaalide kaskaadi, mis ulatub nahast ajusse ja sealt suguelunditeni – nn naha–aju–sugunäärmete telg. Selle tulemusena suureneb suguhormoonide tootmine ja muutub ka käitumine. Loomkatsetes kasvas nii isaste kui emaste loomade viljakusnäitajate aktiivsus: emastel suurenes munasarjade maht ja östrustsükli päevade arv, isastel aga testosterooni tase ja paaritumiskäitumine. Kui aga p53 geen nahas välja lülitati, kaotas UVB oma mõju täielikult – seega on just nahk ja see valk võtmetähtsusega.

Inimeste puhul uuriti mehi ja naisi, kes said dermatoloogilist UVB-fototeraapiat (2–3 korda nädalas, kokku umbes kuu aja jooksul). Enne ja pärast mõõdeti nende “kirgliku armastuse skaalat” (Passionate Love Scale). Tulemused olid selged: nii meestel kui naistel tõusid skoorid, mis näitasid suuremat romantilist kirge ja lähedusvajadust. Meestel seostus see ka kõrgema testosteroonitasemega ning teatava verbaalse enesekehtestamise kasvuga.

Teadlased järeldasid, et päikesevalgus võib mõjutada inimeste romantilisi ja seksuaalseid tundeid, reguleerides hormoone läbi naha. See on esimene kord, kui otseselt näidati, et UVB-kiirgus käivitab naha kaudu mehhanismi, mis jõuab ajuni ja sugunäärmeteni.

Oluline on mõista, et uuringus kasutati kontrollitud suberüteemseid doose – see tähendab selliseid UVB koguseid, mis ei põhjustanud naha põletust. Päikesepõletus ja liigpäevitus võivad olla ohtlikud. Seetõttu ei tähenda need leiud üleskutset “prae ennast päikese käes päev otsa”, vaid pigem viidet sellele, et mõõdukas ja ohutu päikesevalgus võib olla meie hormonaalse tasakaalu ja heaolu loomulik toetaja.

Praktiline soovitus igapäevaelus on veeta iga päev vähemalt 60 minutit loomulikus päevavalguses, lasta päikesel puudutada nahka ilma ülepingutamiseta, ning kasutada vajadusel kaitset, kui viibitakse pikemalt otsese päikese käes. Selline rutiin ei aita mitte ainult unetsüklit ja meeleolu, vaid võib ka toetada hormonaalset tasakaalu ja soodustada lähedustunnete tugevnemist.

Allikad:

Parikh R. jt, Cell Reports, 2021 – “Skin exposure to UVB light induces a skin–brain–gonad axis and sexual behavior” (https://www.cell.com/cell-reports/fulltext/S2211-1247(21)01013-5)

IFLScience: “Ultraviolet Light Increases Sexual Desire In Humans, Study Confirms” (https://www.iflscience.com/ultraviolet-light-increases-sexual-desire-in-humans-study-confirms-60765)

18/08/2025

Lihtne lahendus väga suurele probleemile: ravime söömishäireid õige toiduga!

Meie ühiskond räägib palju alkoholist, suitsetamisest või isegi nutisõltuvusest, kuid väga harva räägitakse sõltuvusest, mis mõjutab miljoneid inimesi iga päev – toidusõltuvusest. Uuringud näitavad, et kuni 30% 2. tüüpi diabeediga inimestest, ligi 28% rasvumisega inimestest ja koguni 55% kliinilise söömishäire diagnoosiga patsientidest kannatavad toidusõltuvuse sümptomite all. See ei ole pelgalt “nõrk tahtejõud”, vaid tõeline neurobioloogiline probleem, kus töödeldud süsivesikuterikas toit aktiveerib ajus samu radu, mis narkootikumid.

Ülesöömine (inglise keeles binge eating) on ametlikult diagnoositav häire, mida iseloomustab korduv kontrolli kaotus söömise üle. See ei tähenda lihtsalt “söön liiga palju”, vaid episoode, kus inimene tarbib lühikese aja jooksul tohutult palju toitu, tunneb pärast süüd ja häbi, kuid ei suuda seda vältida.

Miks on sellega nii raske võidelda?
Põhjuseid on mitu:

- Neurobioloogia – suhkur ja kiiresti imenduvad süsivesikud stimuleerivad aju dopamiinisüsteemi, tekitades “tasupreemia” efekti.
- Hormoonid – insuliini kõikumised ja resistentsus mõjutavad näljatunnet ja küllastust.
- Kultuurilised normid – meid õpetatakse sööma “tervislikult”, kus iga päev sisaldab putrusid, puuvilju, mahlu ja leiba.

Meditsiinisüsteemi soovitused – ametlikud juhised rõhutavad endiselt “tasakaalustatud toitumist”, kus süsivesikud on igapäevane osa menüüst, sõltumata haigustest või individuaalsest ainevahetusest.

Uus uuring: TOWARD programm ja süsivesikute piiramine

2025. aasta juulis avaldati Frontiers in Psychiatry ajakirjas TOWARD uuring (Therapeutic cOmmunication With Accountability to Reduce Disordered eating). See oli telemeditsiiniline sekkumisprogramm, mille eesmärk oli aidata inimestel vähendada toidusõltuvust ja ülesöömist.

Programmi kuus põhikomponenti:

- Tekstisõnumid ja pidev kontakt.
- Online-kohtumised ja tugigrupid.
- Personaalne wellness-coaching.
- Haridus ja õppematerjalid.
- Biotagasiside ja kaugjälgimine.
- Süsivesikute piiramise dieet (Therapeutic Carbohydrate Reduction, TCR).

Tulemused, mis kõnelevad iseenda eest

- Toidusõltuvuse sümptomid vähenesid keskmiselt 40,7%.
- Ülesöömise sümptomid vähenesid 34,7%.
- Lisaks langes kehakaal, paranes vaimne seisund ja vähenesid kulud ravimitele.

Need tulemused ei tulnud kallistest ravimitest ega keerulistest teraapiatest, vaid põhinesid peamiselt süsivesikute vähendamisel ja pideval toetusel.

Miks me ei kasuta seda teadmist meditsiinisüsteemis?

Siin tekib paratamatu küsimus: kui andmed on nii selged, miks ei ole süsivesikute piiramist ametlikes ravijuhistes?

Võimalikud põhjused:

- Meditsiiniline inerts – süsteem muutub aeglaselt, ametlike juhiste uuendamine võtab aastaid.
- Toidutööstuse mõju – töödeldud süsivesikud on odavad ja kasumlikud, nende turundus on massiivne.
- Kultuurilised harjumused – “söö putru hommikul, puuvilja vahepalaks” on sügavalt juurdunud normid.
- Kartus lihtsate lahenduste ees – sageli tundub arstidele liiga lihtne öelda “piirake süsivesikuid”, kui samal ajal on olemas kümneid ravimeid ja teraapiaid.

Miks just süsivesikute piiramine?

- Süsivesikute vähendamine stabiliseerib veresuhkrut ja insuliini, mis on ülesöömise ja näljatunde keskne mehhanism.
- See vähendab aju tasandil “narkootilist” dopamiinilaksu, mida annavad suhkur ja rafineeritud toidud.
- Tulemuseks on püsivam küllastustunne, väiksem isu ja parem kontroll söömise üle.

Küsimus Sulle, minu lugeja ja/või lugupeetud kolleeg või otsuste tegija kõrgemal tasandil Tervise Arengu Instituut , Tervisekassa, Haridus- ja Teadusministeerium

Kui me teame, et süsivesikute piiramine võib vähendada toidusõltuvust ligi poole võrra, siis miks me jätkuvalt soovitame igale inimesele süüa teravilja, putrusid ja puuvilju sõltumata sellest, kas tal on rasvumine, diabeet või ülesöömise probleemid? TAI andmetel on ligi 65% täiskasvanutest ülekaalulised, mis tähendab, et nende ainevahetus on juba oluliselt häiritud. Olemasolevate soovitustega me soodustame nende terviseprobleemide süvenemist.

See uuring kinnitab seda, mida paljud patsiendid ja praktikud on juba ammu kogenud: toitumine ei ole lihtsalt kaloraaž, vaid võimas ravim. Süsivesikute piiramine ei ole moevool, vaid teaduslikult põhjendatud strateegia, mis võib aidata miljoneid inimesi, kes kannatavad ülesöömise, diabeedi ja rasvumise all.

Küsimus ei ole enam selles, kas see töötab – uuringud näitavad, et töötab. Küsimus on: millal meditsiin lõpuks tunnistab, et kõige lihtsam ja odavam ravim võib olla meie taldrikul?

Link uuringule: https://www.frontiersin.org/journals/psychiatry/articles/10.3389/fpsyt.2025.1612551/full

Dr Sergey Saadi

18/08/2025

16/08/2025

Insuliiniresistentsus – nähtamatu oht, mis kujundab meie tervist

Kui me räägime kroonilistest haigustest – diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused, maksahaigused või isegi vähk – siis kipume mõtlema, et need on täiesti erinevad probleemid. Tegelikult ühendab neid sageli üks ja sama mehhanism: insuliiniresistentsus.

Frontiers in Endocrinology värske ülevaade näitab, et insuliiniresistentsus ei ole ainult diabeedi eellugu, vaid universaalne häire, mis muudab rakkude ainevahetust ja põletiku tasakaalu. Kui rakud ei reageeri enam insuliinile, jääb veresuhkur kõrgeks, kõhunääre toodab järjest rohkem insuliini ja tekib nõiaring. See protsess ei pruugi avalduda kohe, kuid aastate jooksul kujundab see kogu organismi tervist.

Statistika on kõnekas. Mittealkohoolne rasvmaks, mille peamiseks ajendajaks on insuliiniresistentsus, esineb 25–30% täiskasvanutest. Metaboolne sündroom, mis tähendab korraga kõrget vererõhku, veresuhkrut, triglütseriide ja suurenenud vööümbermõõtu, mõjutab ligi neljandikku maailma elanikkonnast ning kahekordistab kuni kolmekordistab riski südamehaigustele ja diabeedile. Uuringutes on samuti leitud seoseid insuliiniresistentsuse ja vähi, eriti rinnavähi ning käärsoolevähi vahel.

Oluline on mõista, et insuliiniresistentsus kujuneb sageli märkamatult – juba enne, kui veresuhkru näitajad tõusevad. Seetõttu jääb see paljudel inimestel diagnoosimata. Kuid samal ajal on just siin meie suurim võimalus sekkuda. Elustiili muutused võivad protsessi oluliselt tagasi pöörata. Juba 5–10% kehakaalu langus parandab oluliselt insuliinitundlikkust. Regulaarne treening vähendab II tüüpi diabeedi riski ligi kolmandiku võrra. Uuringud näitavad, et ka toitumise korrigeerimine, kvaliteetne uni, piisav päikesevalgus ja stressi vähendamine aitavad rakkudel taastada tundlikkuse insuliini suhtes. Lisaks uuritakse ka ravimeid nagu metformiin ja GLP-1 analoogid ning traditsioonilisi taimseid preparaate.

Uuring: PMID: 37056675

14/08/2025

Kas varajane ajapiiranguga söömine aitab kaalulangetamisel ja ainevahetuse parandamisel rohkem kui hiline söömine? Uus kliiniline uuring annab vastuse.

Hiljuti avaldatud randomiseeritud kliiniline uuring (Črešnovar jt, 2025) kestusega 3 kuud võrdles kahte populaarset lähenemist:

- Varajane ajapiiranguga söömine (Early TRE) koos energiapiiranguga

- Hiline ajapiiranguga söömine (Late TRE) koos energiapiiranguga

- Lisaks kontrollgrupid ainult energiapiiranguga.

Tulemused:
- Varajane TRE vähendas keharasva massi oluliselt rohkem kui hiline TRE või ainult kalorite piiramine.

- Diastoolne vererõhk langes varajases TRE grupis keskmiselt 4–5 mmHg, samas kui hilises TRE grupis olulist muutust ei täheldatud.

- Paastuveresuhkur alanes varajase TRE puhul keskmiselt −0,4 mmol/L, samas kui hilises TRE rühmas muutus oli minimaalne.

Ainevahetuslik vanus (metabolic age) paranes varajase TRE rühmas oluliselt — osalejad näitasid keskmiselt 2–3 aastat nooremat ainevahetuslikku profiili võrreldes algtasemega.

Järeldus:
Varajane ajapiiranguga söömine (näiteks hommikusöök kell 8 ja viimane söögikord kell 16) koos mõõduka energiapiiranguga annab oluliselt paremaid tulemusi kehakaalu, vererõhu, veresuhkru ja ainevahetuse seisukohalt kui hiline söömine (nt söögid vahemikus 12–20).

See uuring kinnitab, et toitumise ajastus on sama tähtis kui see, mida ja kui palju me sööme.

Viide: Črešnovar T, Habe B, Mohorko N, Kenig S, Pražnikar ZJ, Petelin A. Randomized Controlled Trials, 2025.

12/08/2025

Juba täna kell 18.00 toimub vebinaar, kus räägime kolesteroolist nii, nagu sellest tavaliselt ei räägita.

Miks võib see noorel inimesel olla kõrge, millal on see ohumärk ja millal hoopis organismi normaalne reaktsioon?
Vaatame reaalseid analüüsinäiteid, räägime kolesterooli seosest põletiku, stressi, une ja toitumisega.

Näitan, millised lisauuringud aitavad näha tegelikku pilti ja vältida tarbetut ravi, millised ravimid ja toidulisandid on kõige efektiivsemad/ohutumad.
Kui keegi ei saa otse liituda – vebinaar on järelvaadatav.
Lisainfo:
https://fienta.com/et/jarelvaadatav-vebinaar-arstiga-korge-kolesterool-noorel-inimesel-kas-ja-kuidas-ravida

12/08/2025

Kas teadsid, et viimase paarikümne aasta jooksul Lääne-Euroopas toimunud statiinide (kolesterooli alandavate ravimite) tarbimise plahvatuslik kasv ei toonud kaasa südame-veresoonkonna haiguste suremuse vähenemist?

Suur rahvusvaheline vaatlus­uuring, mis hõlmas andmeid aastatest 2000–2012, näitas:

- Puudus statistiline seos statiinide kasutamise määra ja südame isheemiatõve suremuse vahel.

- Ka riikides, kus kasutus kasvas üle kümnekordselt, jäi südamehaiguste suremus samaks või muutus vaid minimaalselt.

- Ei leitud seost ka statiinide kasutamise kasvu ja südame isheemiatõve esinemise vähenemise vahel.

Teadlaste hinnangul võib statiinide laialdast kasutuselevõttu olla mõjutanud mitte ainult meditsiiniline vajadus, vaid ka tervishoiu­poliitika kampaaniad, ravijuhised, meediatähelepanu ja farmaatsiatööstuse turundus.

Mida see tähendab?
See ei ole üleskutse kõigile ravimeid lõpetada, vaid tõsine põhjus küsida, miks keskendume nii palju kolesteroolile ja ravimitele, kui tegelik suremus ei vähene.

On aeg panna suurem rõhk ennetusele, toitumisele, liikumisele ja elustiili korrigeerimisele – need on tegurid, mis mõjutavad südame tervist juba aastakümneid enne esimeste sümptomite ilmnemist.

Uuring: PMID: 27029774

12/08/2025

Nüüd ametlikult: SÜSIVESIKUTE LIIG KAHJUSTAB SINU AJU.
Uus uuring eClinicalMedicine’is (2025) näitab, et kõrge süsivesikute tarbimine seostub kõigi kolme tüüpi verevarustuse kahjustusega ajus (okuultne insult, valge aine kahjustus, komposiitne kahjustus) ja kehvemate kognitiivsete testidega.

Vastupidiselt seostub rohkem rasva (eriti monoküllastumata ja polüküllastumata) tarbimine madalama ajukahjustuste riskiga ja paremate kognitiivsete skooridega.

Uuringus hinnati peaaegu 9 900 keskealise inimese toitumist neljas riigis, võrreldes nende süsivesikute ja erinevate rasvade (kogurasv, küllastunud, monoküllastumata, polüküllastumata rasvhapped) tarbimist.

Järeldus: madala süsivesikute ja piisavalt rasvarikas toitumine võib toetada aju tervist.
Uuring on vaatlev, ent kokku sobib hästi ka varasemate Tervisesõbralike ketogeensete ja madala süsivesikute uuringute tõendusmaterjalidega.

Uuring: PMID: 40703747