EnnetusMeditsiini Kliinik. Dr Sergey Saadi

27/11/2025

C-vitamiin ei ole ainult immuunsuse toetaja.

Uuringud näitavad, et piisavas koguses C-vitamiin aitab kehal paremini toime tulla kroonilise stressiga.

Värske uuring näitas, et 1 gramm C-vitamiini päevas kahe kuu jooksul:

🔹 vähendas kortisoolitaset ligi 40%,
🔹 aitas taastada organismi loomuliku stressitaluvuse,
🔹 viis kroonilise stressi all olevate inimeste kortisooli taseme tagasi normaalsele tasemele.

Lihtne, aga mõjuv meeldetuletus: piisav C-vitamiini tase = parem taastumine, parem uni ja rahulikum närvisüsteem.

Lisa igapäevaselt enda toidulauale astelpaju, must sõstar, paprika, kiivi või brokoli, need on ühed parimad looduslikud C-vitamiini allikad. Eriti sügisel ja talvel võib C-vitamiin olla just see lihtne, aga tõhus tugi stressi ja väsimuse leevendamiseks.

26/11/2025

Uuri lisa ja registreeru ⏬:

T 9. detsember kell 18:00 - 20:00 EET

25/11/2025

Saad analüüsi vastused kätte. Kõik on “normis”.
Aga sina tunned end ikkagi väsinuna.
Kuidas see võimalik on?

Labori “normid” näitavad, kas sul on juba haigus.
Aga ennetava meditsiini vaates on oluline ka see, mis toimub enne haigust, väikesed kõrvalekalded, mis näitavad, et keha töötab juba pinges režiimil.

Analüüsid ei ole ainult “hea” või “halb”, see on mustrite kaart, mis peegeldab, kuidas keha praegu toimetab:

🩸 energia tootmine,
🔥 põletik,
🧬 ainevahetus,
💤 uni ja taastumine.

Kui neid mustreid oskad lugeda, saad sekkuda enne, kui tekib päris probleem.
Ja see ongi ennetava meditsiini mõte.

25/11/2025

🦷 Kas su hammaste tervis on seotud stressiga?

Jah, ja rohkem, kui arvad.

Su hambad on elus, neil on närvid, verevool ja seos ka sinu soolestiku mikrobioomiga.
Kui oled pidevalt stressis, pärsib see parasümpaatilist närvisüsteemi (ehk keha “puhka ja seedi” osa).

See süsteem reguleerib ka süljeeritust, mis on tegelikult elektriliselt laetud vedelik, mis kaitseb hambaemaili ja hoiab suu pH tasakaalus.
Kui sülge on vähe või see on liiga happeline, suureneb hambakaariese ja igemehaiguste risk.

Vitamiinid B1, B5 ja koliin on olulised selle süsteemi toimimiseks.
Aga veelgi olulisemad on hingamine, meditatsioon, looduses viibimine ja stressi maandamine.

See tähendab, et suuhooldus ei alga ainult hambaharjast, see algab ka närvisüsteemi rahustamisest.

25/11/2025

Miks mitokondrid, päike ja N-atsetüültsüsteiin võivad aidata sul grippi mitte haigestuda?

Sügisel ja talvel räägime tavaliselt ainult "immuunsuse tugevdamisest". Viimaste aastate uuringud näitavad, et oluline roll on ka sellel, kuidas töötavad meie rakkude energiajaamad – mitokondrid – ja kui palju oksüdatiivset stressi kehas on.

2025. aasta Science Advances’i töös kasutati hiiri ja rakukultuure, kus mitokondrid töötasid häirunult. Selgus, et sellistes rakkudes hakkab pind täituma teatud suhkrumolekulidega (siaalhapped), mida gripiviirus kasutab “kinnituskohana”. Mida rohkem neid “kinnitusi”, seda kergemini viirus rakkudesse siseneb ja seda raskem on haiguskulg. Kui raku ainevahetust suunati tagasi mitokondrite suunas, vähenes viiruse paljunemine ja põletikuline vastus.

See kinnitab, et gripi puhul ei ole tähtis ainult kokkupuude viirusega, vaid ka see, millises seisus on meie rakkude energia tootmine ja antioksüdantsed kaitsesüsteemid.

Siin tuleb mängu N-atsetüültsüsteiin (NAC). NAC on aine, millest keha sünteesib glutatiooni – üht olulisemat antioksüdanti. Klassikalises platseebokontrollitud uuringus eakate inimestega anti ühele rühmale NAC-i 600 mg kaks korda päevas kuue kuu jooksul. Teine rühm sai platseebot. Nii NAC-i kui platseebo rühmas nakatusid inimesed gripiviirusega, kuid ainult 25% viirusega nakatunutest NAC-rühmas haigestus sümptomaatilisse grippi, võrreldes 79%-ga platseebogrupis. NAC-rühmas olid episoodid lühemad ja kergemad.

Lisaanalüüsid ja ülevaateartiklid kinnitavad, et NAC võib vähendada gripi- ja gripilaadsete episoodide sagedust ja raskust, eriti just vanematel ja krooniliste haigustega inimestel – tõenäoliselt tänu oksüdatiivse stressi ja põletiku vähenemisele.

Oluline roll on ka päikesel. USA analüüs näitas, et umbes 10% suhteline suurenemine päikesevalguses sügisel oli seotud märgatava langusega gripijuhtude indeksis.

Teised tööd seovad päikesevalguse, D-vitamiini ja hingamisteede nakkused: madal D-vitamiini tase on seotud suurema riskiga haigestuda, samas kui mõõdukas vitamiin D lisamanustamine vähendab osadel inimestel ägedate respiratoorsete infektsioonide sagedust.

Lisaks UVB-le (mis on peamine D-vitamiini tootmise allikas kehas, mis jõuab maa pinnale keset päeva ja mille ajal enamus meist on parasjagu tööl!) jõuab meieni loomulik punane ja lähiinfrapuna valgus. Fotobiomodulatsiooni uuringud näitavad, et selline infrapuna spektri valgus võib parandada mitokondrite tööd, vähendada kopsupõletikku ja toetada taastumist viiruslike hingamisteede haiguste korral. Gripi enda kohta on kliinilisi andmeid veel vähe, kuid COVID-19 ja teiste ägedate kopsupõletike puhul on nähtud nii põletiku vähenemist kui ka paremat hapnikustatust.

Mida sellega päriselus peale hakata, et grippi mitte haigestuda?

1. Püüa iga päev saada loomulikku päevavalgust. Ka 15–30 minutit väljas (nägu ja käed paljad) annab nii D-vitamiini eelühendeid kui ka punast/infrapunast valgust mitokondritele.

2. Toeta mitokondreid toiduga: köögiviljad, marjad, oliiviõli, ürdid, pähklid ja seemned, seened, kvaliteetne valk. Need annavad antioksüdante ja väävlit, mida on vaja glutatiooni tootmiseks.

3. NAC võib olla üks vahend, mida arutada arstiga, eriti kui kuulud riskirühma. Uuringutes on kasutatud annuseid 600 mg 1–2× päevas pikema perioodi jooksul, kuid see ei sobi kõigile – ravimite koostoimed ja kroonilised haigused tuleb alati üle vaadata.

4. Hea uni ja stressi vähendamine on samuti “mitokondrite hügieen”: vähem oksüdatiivset stressi, tasakaalukam immuunvastus.

5. Piira tehisvalguse mõju: pärast kl 18 sügisel-talvel ära enam kasuta laevalgusteid, vii miinimumini õhtustel tundidel televiisori ja monitoride vaatamist. Kasuta kodus hõõgpirne LED-pirnide asemel!

Kõik need sammud annavad juurde lisakihi kaitset: aitavad hoida rakkude energiasüsteemi sellises seisus, mis ei soosi raskeid infektsioone.

Allikad:

Science Advances – Mitochondrial dysfunction enhances influenza pathogenesis by up-regulating de novo sialic acid biosynthesis
https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adu3739

De Flora S. et al. Attenuation of influenza-like symptomatology and improvement of cell-mediated immunity with N-acetylcysteine
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9230243/

De Flora S., Balansky R., La Maestra S. Rationale for the use of N-acetylcysteine in both prevention and adjuvant therapy of COVID-19
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7436914/

Slusky DJG. Sunlight and Protection Against Influenza
https://www.nber.org/papers/w24340

Moan J. et al. Influenza, solar radiation and vitamin D
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3092571/

Enwemeka CS. Light as a potential treatment for pandemic coronavirus infections
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1011134420303419

Ailioaie LM., Ailioaie C. Light as a Cure in COVID-19: A Challenge for Medicine
https://www.mdpi.com/2304-6732/9/10/686

24/11/2025

On tulemas üks põnev podcast 🔥😉🩺

24/11/2025

Lp(a) ehk lipoproteiin(a) on vere rasvaosake, mis on tugevalt seotud südamehaiguste riskiga – ja seda isegi siis, kui kolesteroolinäitajad on korras.

Uued uuringud näitavad, et kõhupiirkonna rasv (vöö–puusa suhe) võib seda riski veelgi võimendada.

Lihtsamalt öeldes: isegi kui su Lp(a) on geneetiliselt kõrge, mõjutavad toitumine, liikumine ja kehakoostis siiski sinu südame tervist.

🔹 Kui tead, et sinu Lp(a) on kõrge, ära alahinda oma elustiili mõju.

Allikas: Multi-Ethnic Study of Atherosclerosis (MESA), 2024 – PMID 40081639.

24/11/2025

Mille eest vastutab käbikeha?

Sinu käbikeha (pineal gland) on väike, riisitera suurune nääre ajus. Klassikaliselt öeldakse, et see „toodab melatoniini“, kuid tänane teadus on täpsem: melatoniini sünteesitakse kogu kehas – soolestikus, nahas, immuunrakkudes ja mujal, kus see toimib eeskätt lokaalse antioksüdandi ja rakkude kaitsjana. [1–3]

Käbikeha peamine roll on tekitada öine melatoniinilaine verre ja ajukambrivedelikku, mis annab kehale „pimeduse signaali“ ja sünkroniseerib ööpäevarütmi. [1]

Õhtune sinine/LED-valgus (telefon, arvuti, teler) paar tundi enne und pärsib melatoniini tõusu, lükkab bioloogilist kella hilisemaks, pikendab uinumisaega ja vähendab sügava une hulka. [4]

Hommikune ere päevavalgus kohe pärast ärkamist aitab suprahiasmaatilistel tuumadel ja käbikehal uuesti „nulli“ minna ning tugevdab melatoniini öist rütmi. [5]

Vanusega kipub käbikeha kaltsifitseeruma – sinna tekivad hüdroksüapatiidilaadsed ladestused („aju-liiv“), mis vähendavad aktiivsete melatoniini tootvate rakkude hulka ja võivad olla seotud madalama melatoniinitasemega. [7]

Käbikeha paikneb väljaspool hematoentsefaalbarjääri ja on tugevalt verega varustatud, mistõttu võib ta koguda nii kaltsiumi kui ka fluoriidi; lahangu- ja loomkatsed näitavad, et käbikeha on üheks fluoriidirikkamaks koeks organismis. [8]

Mõned populatsiooniuuringud seostavad suuremat fluoriidikontsentratsiooni organismis halvenenud une kestuse ja kvaliteediga, kuid põhjuslik seos ja mehhanismid (sh käbikeha kaudu) ei ole lõplikult tõestatud. [9]

Mitmed katsed ja ülevaated näitavad, et elektri-, magnet- ja elektromagnetväljad (nt mobiilside, kõrgsagedusväljad) võivad mõnes mudelis mõjutada melatoniinitaset ja ööpäevarütmi, kuid tulemused on ebaühtlased: mõnes töös täheldatakse muutust, teistes mitte. [6]

Seetõttu käsitletakse EMF-e hetkel kui võimalikku modulaatorit, mitte kui üht selget ja ainukest melatoniinisüsteemi kahjustajat – samal ajal on valgusrežiimi ja une mõjutav toime oluliselt paremini tõestatud. [4–6]

Magneesium toimib kehas kaltsiumi tasakaalustajana: kroonilise neeruhaigusega patsientidel seostub madal magneesium suurema veresoonte lubistumisega ning eksperimentaalsetes mudelites pärsib magneesium hüdroksüapatiidi kristallide teket ja veresoonte „luustumist“. [10, 11]

Otseseid kliinilisi andmeid just käbikeha kaltsifikatsiooni vähendamisest magneesiumiga praegu ei ole, kuid bioloogiliselt on põhjendatud, et piisav magneesiumitase toetab pehmete kudede tervist ja võib vähendada liigse kaltsifikatsiooni riski. [10, 11]

Mida ma soovitan teha melatoniinisüsteemi toetamiseks?

🌤 Hommikune valgus: mine 30–60 minuti jooksul pärast ärkamist õue või akna juurde ja lase silmadel näha päris päevavalgust. [5]

🌙 Õhtune valgushügieen: 2–3 tundi enne und vähenda ekraanide ja LED-valguse eredust, kasuta soojema tooniga lampe ja vajadusel sinise valguse filtrit. [4]

🛌 Magamistuba: hoia tuba pime ja jahe, eemal telefoni ja teiste ekraanide valgus- ja märguandemürast. [4, 5]

🥦 Magneesium: eelista magneesiumirikkaid toite (rohelised lehtköögiviljad, pähklid, seemned, kaunviljad) ja vajadusel aruta magneesiumilisandit arstiga, eriti neeruhaiguse korral. [10, 11]

🦷 Fluoriid: kui soovid fluoriidikoormust vähendada (nt piirkonnas, kus joogivees on seda palju), tee seda koostöös hambaarstiga, sest fluoriidil on samal ajal tugev tõendusbaas kaariese ennetuses. [8, 9]

Kasutatud allikad

1. Andronachi M, Demian S, Gaina L, et al. Melatonin: An Overview on the Synthesis Processes and Important Applications. International Journal of Molecular Sciences. 2025;26(4):1632.
https://www.mdpi.com/1422-0067/26/4/1632

2. Zhen F, Song J, et al. Intestinal melatonin levels and gut microbiota homeostasis are independent of the pineal gland in pigs. Frontiers in Microbiology. 2024.
https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmicb.2024.1352586/full

3. Slominski AT, Hardeland R, Zmijewski MA, et al. Melatonin: A Cutaneous Perspective on its Production, Metabolism, and Functions. Journal of Investigative Dermatology. 2018;138(3):490–499.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5828910/

4. Chang A-M, Aeschbach D, Duffy JF, Czeisler CA. Evening use of light-emitting eReaders negatively affects sleep, circadian timing, and next-morning alertness. PNAS. 2015;112(4):1232–1237.
https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.1418490112

5. Grandner MA, Kripke DF, et al. Short-wavelength light administered just prior to waking. Chronobiology International. 2012.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3529958/

6. Lewczuk B, Redlarski G, et al. Influence of Electric, Magnetic, and Electromagnetic Fields on the Circadian System: Current Stage of Knowledge. BioMed Research International. 2014;2014:169459.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25136557/

7. Tan DX, Xu B, Zhou X, Reiter RJ. Pineal Calcification, Melatonin Production, Aging, Associated Health Consequences and Rejuvenation of the Pineal Gland. Molecules. 2018;23(2):301.
https://www.mdpi.com/1420-3049/23/2/301

8. Chlubek D, Sikora M. Fluoride and Pineal Gland. Applied Sciences. 2020;10(8):2885.
https://doi.org/10.3390/app10082885

9. Cunningham JEA, et al. Fluoride exposure and duration and quality of sleep in a Canadian population-based sample. Environmental Health. 2021;20(1):102.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7893939/

10. Zaslow SJ, et al. Magnesium and Vascular Calcification in Chronic Kidney Disease. International Journal of Molecular Sciences. 2024;25(2):1155.
https://www.mdpi.com/1422-0067/25/2/1155

11. ter Braake AD, et al. Magnesium Counteracts Vascular Calcification. Arteriosclerosis, Thrombosis, and Vascular Biology. 2017;37(8):1431–1445.
https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/ATVBAHA.117.309182

23/11/2025

Tulge kuulama 😉 Tasuta veebinar. Räägin huvitavaid asju💪

Alkeemia Akadeemia toob Sinuni arst dr Sergey Saadi praktilised ja teaduspõhised nõuanded, kuidas hoolitseda oma tervise eest nii, et haiguste ennetamine muutuks loomulikuks osaks elustiilist.

23/11/2025

Juba homme! Kliki ⬇️ ja uuri lisa 💪🍦🩺

https://fienta.com/et/veebinar-arstiga-veresuhkru-monitor-cgm-miks-ja-kuidas-kasutada-kui-ma-ei-poe-diabeeti

23/11/2025

Insuliin on nagu ainevahetuse “pealüliti” – ilma selleta ei saa ükski rakk glükoosi korralikult kasutada. See hormoon aitab hoida veresuhkrut stabiilsena, kuid samaaegselt annab ta kehale ka väga selge sõnumi: kas praegu on aeg energiat ära põletada või seda ladustada. Kui insuliinitase on madal ja stabiilne, pääseb keha ligi oma rasvavarudele ja kasutab neid kütusena. Kui insuliin on pidevalt kõrge, jääb rasv justkui luku taha – rasvapõletus pidurdub ja ladestamine süveneb.

Tänapäeval on üks olulisemaid küsimusi: kui kõrge on insuliin siis „liiga kõrge“? Paastuinsuliini puhul peetakse ideaalseks, kui see jääb umbes alla 6 mIU/l. Sellisel tasemel insuliin viitab tavaliselt heale insuliinitundlikkusele – keha saab glükoosiga hakkama väikese hormoonikogusega. Kui väärtus on püsivalt sellest kõrgem, tähendab see, et kõhunääre peab sama tulemuse saavutamiseks tootma rohkem insuliini. See on esimene märk sellest, et süsteem töötab juba pingutuse piiril ja riskid kasvavad: suureneb tõenäosus 2. tüüpi diabeedile, kaalutõusule, kõhupiirkonna rasvumisele, kõrgvererõhule, rasvmaksa tekkele ja teistele insuliiniresistentsusega seotud häiretele.

Huvitav ja sageli alahinnatud fakt on see, et insuliin hakkab tõusma juba aastaid enne seda, kui tavaline veresuhkru analüüs midagi kahtlast näitab. Paljudel inimestel on glükoos „veel korras“, aga insuliin on normist mitu korda kõrgem. Just seetõttu peetakse insuliini üheks varaseimaks markeriks, mis annab märku, kuidas keha tegelikult toidust tuleva energiaga toime tuleb. Kui me mõõdame ainult glükoosi, näeme jäämäe tippu; kui lisame insuliini, näeme, mis toimub pinna all.

Insuliin on ka söögiisu ja näljatunde üks võtmemängijaid. Kõrge ja kõikuva insuliinitasemega inimestel esineb sagedamini järske näljasööste, isu süsivesikute ja maiustuste järele ning raskusi “piduri” tunnetamisel. Stabiilsem, pigem madal insuliin aitab hoida energiat ühtlasemana, vähendab söögikordadevahelist näksimist ja toetab loomulikku, mitte sunnitud kaalulangust. Seepärast pole insuliin lihtsalt “üks hormoon paljude seas”, vaid keskne regulaator, mis seob omavahel veresuhkru, rasvkoe, põletiku, hormonaalse tasakaalu.