Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil

Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil Elustiil. Ennetamine. Normaalne kehakaal ja ainevahetus. NB! See EI OLE meditsiiniteenus ega ravinõuanne.

Kõik postitused ja kommentaarid peegeldavad lehe autori ja omaniku isiklikku arvamust ja on puhtalt informatiivsed.

Pikem öine paast koos nn varajase ajaliselt piiratud toitumisega on südame tervise jaoks väga kasulik.
27/02/2026

Pikem öine paast koos nn varajase ajaliselt piiratud toitumisega on südame tervise jaoks väga kasulik.

Kas teadsid, et see, millal sa sööd, võib olla sama oluline kui see, mida sa sööd? Värske uuring näitab, et öise paastumise kooskõlla viimine keha loomuliku ööpäevarütmiga võib tuua märkimisväärset kasu südamele ja ainevahetusele.

26/02/2026

Joodivaegus? Väga reaalne!

1. Ülevaade Euroopa olukorrast: EUthyroid / Euroopa kaart
Artikkel: Ittermann, T., et al. (2020). Standardized Map of Iodine Status in Europe. Thyroid. DOI: 10.1089/thy.2019.0353.
Põhileid: Uuringu eesmärk oli koostada esimene standardiseeritud Euroopa joodistaatuse kaart. Töö näitas, et joodipuudus ei ole Euroopas kadunud ning eriti haavatavad on rasedad naised.

2. Mõju laste IQ-le ja arengule
Artikkel: Bath, S. C., et al. (2013). Effect of inadequate iodine status in UK pregnant women on cognitive outcomes in their children: results from the Avon Longitudinal Study of Parents and Children (ALSPAC). The Lancet. DOI: 10.1016/S0140-6736(13)60436-5.
Põhileid: Ebapiisav joodistaatus raseduse ajal seostus laste madalama verbaalse IQ ning kehvemate lugemis- ja õpitulemustega.

3. Joodipuudus Eestis ja lähiriikides
Allikas: Iodine Global Network (IGN) Global Scorecards 2021 ja 2025.
Põhileid: Eesti kohta on värskeid riiklikke andmeid vähe. 2021 scorecard viitas vanadele koolilaste andmetele, mille järgi oli Eesti median UIC 65 μg/L ja staatus "ebapiisav". 2025 scorecardis puuduvad Eesti kohta uuemad sobivad andmed. Leedus ja Lätis on olukord olnud ajas ebaühtlane.

4. WHO koondraport
Dokument: WHO Regional Office for Europe & IGN (2024). Prevention and control of iodine deficiency in the WHO European Region: adapting to changes in diet and lifestyle.
Põhileid: WHO rõhutab, et joodipuudus, eriti kerge joodipuudus, on WHO Euroopa regioonis endiselt laialt levinud probleem.

5. Miks piim enam ei päästa?
Artikkel: Stevenson, M. C., et al. (2018). Further studies on the iodine concentration of conventional, organic and UHT semi-skimmed milk at retail in the UK. Food Chemistry. DOI: 10.1016/j.foodchem.2017.06.135.
Põhileid: Mahepiimas oli joodi sisaldus umbes 44% madalam kui tavapiimas. See võib suurendada ebapiisava jooditarbimise riski, eriti rasedatel ja imetavatel naistel.

Huvitav artikkel toidulisandite kohta. Oluline taust on see, et tegu ei ole originaaluuringu ega süstemaatilise ülevaate...
26/02/2026

Huvitav artikkel toidulisandite kohta. Oluline taust on see, et tegu ei ole originaaluuringu ega süstemaatilise ülevaatega, vaid arvamusartikliga. Autor Steve Mister on Council for Responsible Nutritioni president ja tegevjuht, ehk esindab toidulisandite valdkonda.

Müüt 1: kui inimene sööb tervislikult, siis tal pole toidulisandeid vaja.
Autor väidab, et see on liiga idealistlik arusaam. Ta toob näiteks USA NHANESi toitumisandmed, mille järgi jääb suur osa inimestest igapäevaselt alla mitme olulise toitaine soovitusliku taseme, sealhulgas D-vitamiini, kaaliumi, magneesiumi, raua, kaltsiumi ja kiudainete osas. Lisaks ütleb ta, et isegi inimesed, kes püüavad hästi süüa, ei saavuta alati optimaalset taset, sest toitumisharjumused on aja jooksul halvenenud ning toidu toitainetihedus võib olla langenud mulla kurnatuse, töötlemise ja põllumajanduse muutuste tõttu. Järeldus on, et toidulisandid ei peaks toitu asendama, vaid aitama lünki täita.

Müüt 2: väikesed toitainete puudujäägid ei oma erilist tähtsust.

Selle all rõhutab autor, et isegi mõõdukad puudujäägid võivad pika aja jooksul mõjutada tervist. Näitena toob ta COSMOS-Mind uuringu, millele viidates märgib, et multivitamiinid võivad aeglustada kognitiivset langust vanemas eas. Samuti viitab ta D-vitamiini uuringutele, kus kõrgem D-vitamiini tase või lisamanustamine on seotud parema immuunfunktsiooni ja kergemate hingamisteede infektsioonidega, ning mainib kreatiini, mida ei käsitleta enam ainult spordilisandina, vaid ka võimaliku abina sarkopeenia, immuunsuse ja vaimse funktsiooni toetamisel. Probiootikumide puhul rõhutab ta mõju soolemikrobioomile, seedimisele ja immuunsusele. Ehk tema põhisõnum on, et toitainete vaegusi ei tohiks pidada tühiseks.

Müüt 3: toidulisandite ohutus ei ole tõestatud.

Siin väidab autor üsna jõuliselt, et see väide on eksitav. Ta kirjutab, et alates 2008. aastast peavad toidulisandite ettevõtted raporteerima tõsistest kõrvaltoimetest FDA-le (USA amet, mis tegeleb toitulisandite ja ravimite kontrollimsiega) ning tema hinnangul näitab senine kasutuskogemus pigem tugevat ohutusprofiili, eriti kui võrrelda seda paljude ravimite ja meditsiiniseadmetega. Ta tunnistab, et liiga suurte annuste puhul võivad probleemid tekkida, kuid rõhutab, et reaalsed üleannustamise või kahju juhtumid on harvad. Samuti märgib ta, et osa meedias kajastatud saastumise või kvaliteediprobleemide juhtumitest põhineb tema sõnul kahtlastest internetiallikatest ostetud toodetel, mitte tavapärasel jaeturul müüdavatel toodetel. Lahendusena soovitab ta eelistada tuntud tootjaid, usaldusväärseid müügikohti ja sõltumatuid kvaliteedimärgiseid.

Müüt 4: toidulisandite tööstus ei ole FDA poolt reguleeritud.

Autor ütleb, et see on samuti vale. Ta viitab 1994. aasta DSHEA seadusele, millega loodi toidulisanditele eraldi regulatiivne raamistik. Tema sõnul peavad toidulisandid järgima FDA nõudeid tootmise, koostisosade ohutuse ja märgistuse täpsuse osas. Ta väidab, et probleem ei ole mitte regulatsiooni puudumine, vaid pigem see, et FDA-l napib ressursse, et turgu piisavalt tõhusalt jälgida. Samuti selgitab ta, et kriitikud peavad tegelikult silmas seda, et toidulisandeid ei reguleerita samamoodi nagu ravimeid, kuid autori hinnangul on see mõistlik, sest toidulisandite koostisosad on enamasti vitamiinid, mineraalid, aminohapped ja taimsed ühendid, mitte uued patenteeritud ravimmolekulid.

Müüt 5: toidulisandid on justkui võlukuul, mis laseb muud tervisekäitumist ignoreerida.

Selle müüdi all väidab autor hoopis vastupidist: tema sõnul näitavad uuringud, et toidulisandite kasutajad kalduvad sagedamini järgima ka muid tervisekäitumisi. Ta kirjutab, et nad söövad paremini, liiguvad rohkem, suitsetavad vähem, magavad paremini ning käivad regulaarsemalt arsti juures. Ehk tema hinnangul ei ole toidulisandid enamasti laisk alternatiiv tervislikele harjumustele, vaid üks osa laiemast tervisekäitumise mustrist.

Artikli põhisõnum on, et toidulisandeid ei tohiks idealiseerida ega demoniseerida. Autor rõhutab, et need ei asenda tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi, kuid võivad olla kasulikud toitainelünkade katmisel ja pikaajalise tervise toetamisel. Samas tasub meeles pidada, et tekst on kirjutatud valdkonna esindaja poolt ja seetõttu on toon selgelt toidulisandeid kaitsev.

NB! See ei ole meditsiiniteenus ega personaalne meditsiiniline konsultatsioon.
Kõik diagnoosi, uuringute, ravi ning ravimite määramise või muutmisega seotud küsimused tuleks arutada pädeva tervishoiutöötajaga.

Artikkel: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12825849/

Norskamine ei ole lihtsalt ebamugav probleem. See võib tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme. Kõige rohkem kardetakse nn ...
26/02/2026

Norskamine ei ole lihtsalt ebamugav probleem. See võib tuua kaasa tõsiseid terviseprobleeme. Kõige rohkem kardetakse nn hüpopnoe ja apnoe esinemist - olukordi, kus öö jooksul tekivad inimesel korduvalt episoodid, mille ajal tema lühiajaliselt ei hinga, sh aju ei saa piisavalt hapnikku.

Laialt kasutatakse norskamise tõsiduse ja ohtlikkuse diagnoosimiseks erinevaid skaalasid ja küsimustikke - kõige populaarsemad neist on StopBANG ja Epworth päevase unisuse küsimustik.
Kehakaalu alandamine on üks efektiivsemaid viise uneagsete probleemide ennetamiseks.

NB! See ei ole meditsiiniteenus ega personaalne meditsiiniline konsultatsioon.
Kõik diagnoosi, uuringute, ravi ning ravimite määramise või muutmisega seotud küsimused tuleks arutada pädeva tervishoiutöötajaga.

Nt siit KASULIKU all leiad mõlemad testid:
http://unemeditsiin.ee/?q=node/57

25/02/2026

Bipolaarne häire, skisofreenia, depressioon...Uuri ketogeense dieedi võimaluste kohta nende seisundi ravis sellest artiklist:

Awareness and best practices in using ketogenic therapy to treat serious mental illness: a modified Delphi consensus

https://doi.org/10.3389/fnut.2026.1749406

NB! Tegemist ei ole meditsiinilise teenuse ega ravisoovitusega!

On teada, et "ideaalne" vererõhu näit 120/80 arsti kabinetis võib olla petlik. Vererõhk ei ole staatiline number, vaid d...
25/02/2026

On teada, et "ideaalne" vererõhu näit 120/80 arsti kabinetis võib olla petlik. Vererõhk ei ole staatiline number, vaid dünaamiline süsteem, mis peab kohanduma elu, une ja koormusega. Kui see süsteem on paigast ära, võivad "normaalsed" numbrid varjata tõsiseid riske.

Siin on põhjalik selgitus, miks need 6 tabelis toodud punkti on südame tervise jaoks kriitilisemad kui üksik mõõtmistulemus:

1. Kõrge keskmine rõhk (Hüpertensioon)
See on klassikaline näitaja. Kui keskmine rõhk on püsivalt üle 140 mmHg, on süda ja veresooned pideva liigse surve all. Nagu tabel näitab, algab "kollane tsoon" ehk piiripealne seisund juba 120 mmHg juurest.

2. Öise languse puudumine (Non-dipper)
Terve inimese vererõhk peaks öösel magades langema 10–20%. Kui seda ei juhtu (või kui rõhk hoopis tõuseb), ei saa süda ja veresoonkond öösel vajalikku puhkust. Teaduslikult on tõestatud, et non-dipping fenomen on üks tugevamaid südame-veresoonkonna haiguste ja insuldi riski ennustajaid, isegi kui päevane vererõhk on normis.

3. Hüpertooniline reaktsioon spordile
Trenni tehes on vererõhu tõus normaalne, kuid piir läheb sealt, kus süsteem "üle reageerib". Kui süstoolne rõhk hüppab üle 220 või kui diastoolne (alumine) rõhk koormuse ajal tõuseb, viitab see veresoonte vähenenud elastsusele või algavale hüpertensioonile. See on põhjus, miks sportlastele ja aktiivsetele inimestele soovitatakse koormustesti.

4. Kõrge pulsirõhk
Pulsirõhk on vahe ülemise ja alumise näidu vahel. Kui see vahe on suurem kui 60 mmHg, viitab see sageli suurte arterite jäigastumisele. See on nagu vana kummivoolik, mis ei paindu enam – süda peab tegema tohutut tööd, et verd läbi suruda, mis kurnab südameklappe ja lihast.

5. Kõrge varieeruvus (Kõikumised)
Kui vererõhk on kord madal ja siis jälle väga kõrge (SD ehk standardhälve üle 20 mmHg), on see veresoontele kahjulikum kui stabiilselt veidi kõrgem rõhk. Need "lained" kahjustavad veresoonte sisekihti (endoteeli), soodustades naastude teket ja veresoonte rebenemise ohtu.

6. Kõrge reaktsioon stressile (Valge kitli sündroom)
Sageli tõuseb vererõhk ainuüksi arsti nägemisest. Kui vahe kabinetis mõõdetud ja koduse rahuoleku rõhu vahel on suurem kui 20 mmHg, on see märk üliaktiivsest sümpaatilisest närvisüsteemist. See näitab, kuidas keha reageerib stressile – kui see juhtub arsti juures, juhtub see tõenäoliselt ka liikluses või pingelisel koosolekul.

Oluline märkus: Tabelis toodud probleemide 2, 4 ja 6 tuvastamiseks kasutatakse ÖÜVM (ööpäevane vererõhu monitooring ehk nn vererõhu-Holter), mis mõõdab rõhku automaatselt 24 tunni jooksul.

Aga pea meeles, et vererõhu tõus on kompensatoorne mehhanism! Tark keha üritab keha protsesse toetada läbi surve tõstmise veresoonte "torustikus". Oluline on mõista, miks see tekib.

NB! See ei ole meditsiiniteenus ega personaalne meditsiiniline konsultatsioon.
Kõik diagnoosi, uuringute, ravi ning ravimite määramise või muutmisega seotud küsimused tuleks arutada pädeva tervishoiutöötajaga.

25/02/2026

Veebinar 1.märtsil 12:00 "Suhkur, uni, trenn ja stress” Osa 2 sarjast "Kaalulangetamine ilma näljatundeta"
See on põnev veebinar neile, keda huvitab, miks kerge ülekaal pidevalt püsib või kipub vaikselt kasvama.
Selles osas piilume "kapoti alla" ja vaatame, kuidas neli pealtnäha erinevat valdkonda – suhkur, uni, treening ja stress – mõjutavad meie tervist, isetervenemise protsesse ja kaalulangust.

Piletid Fientas: https://fienta.com/et/veebinar2-suhkurunitrennjastress

Ja samal ajal paralleelmaailmas (Eestis).Riiklikud ülekaalulise patsiendi ravisoovitused soovitavad enne veenduda, et pa...
24/02/2026

Ja samal ajal paralleelmaailmas (Eestis).

Riiklikud ülekaalulise patsiendi ravisoovitused soovitavad enne veenduda, et patsiendil ei oleks söömishäireid ja siis...soovitavad pidevat kalorite lugemist ja piiramist, mis on just uuringute tulemuste kohaselt seotud söömishäirete tekkimisega.
--
2026.a uuring: Kalorite jälgimine on seotud söömishäiretega.
https://www.frontiersin.org/journals/nutrition/articles/10.3389/fnut.2026.1732255/full

Järeldus: igaüks teeb ise. 🥸

Kalorite jälgimine ei ole alati neutraalne tööriist – mida näitas uus uuring?Uus 2026. aastal avaldatud uuring Frontiers...
24/02/2026

Kalorite jälgimine ei ole alati neutraalne tööriist – mida näitas uus uuring?

Uus 2026. aastal avaldatud uuring Frontiers in Nutrition ajakirjas vaatas, kuidas kalorite jälgimine seostub energiabilansi ja psühholoogiliste teguritega fitness-huviliste seas. Uuringus osales 5902 inimest (enamik naised), kes jälgisid fitness-suunalisi sisuloojaid ning täitsid veebiküsitluse kalorite jälgimise, energiabilansi ja kehapildiga seotud küsimustega.

Kalorite jälgimine seostus nii naistel kui meestel sagedamini sellega, et oldi kaloridefitsiidis, sooviti rohkem saledamat keha ning esines rohkem igapäevaelu häirivaid pingeid/toimetulekuraskusi, mis olid seotud söömise, keha või treenimisega. Meestel seostus kalorite jälgimine lisaks ka olukordadega, kus eesmärk oli hoopis lihasmassi ja kehasuuruse kasvatamine, mistõttu esines ka kalorite ülejääki sagedamini.

See on oluline, sest kalorite jälgimine võib mõne inimese jaoks olla kasulik enesejuhtimise tööriist, kuid teistel võib see minna kokku suurema kehapildi pingega ja igapäevaelu häiretega. Uuringu autorid rõhutavadki, et jälgimist tuleks hinnata konteksti järgi, eriti riskirühmades.

Samas tasub meeles pidada, et see oli ristlõikeline uuring ehk see ei tõesta põhjus-tagajärg seost. Lisaks oli valim väga spetsiifiline – fitness-sotsiaalmeedia jälgijad – ja seetõttu ei saa tulemusi automaatselt laiendada kogu elanikkonnale.

Mida sellest kaasa võtta?
Kalorite jälgimine ise ei ole hea ega halb. Küsimus on selles, kas see aitab luua rahulikumat suhet toidu ja kehaga või hoopis suurendab pingeid, kontrollitunnet ja süütunnet. Kui jälgimine teeb ärevamaks, võtab palju vaimset energiat või hakkab mõjutama igapäevast toimetulekut, tasub lähenemine üle vaadata.

Tervislik fookus võiks olla selliste asjade peal, nagu:

* piisav valk ja kiudained
* enesetunne, energia, uni
* paindlikkus, mitte pidev numbrite kontrollimine

Ole terve!
Uuring: https://www.frontiersin.org/journals/nutrition/articles/10.3389/fnut.2026.1732255/full

Insuliiniresistentsus???NB! Tegemist ei ole ravisoovituse ega meditsiinilise nõustamisega. Küsimuste korral pöörduge päd...
23/02/2026

Insuliiniresistentsus???

NB! Tegemist ei ole ravisoovituse ega meditsiinilise nõustamisega. Küsimuste korral pöörduge pädeva meditsiinitöötaja poole.

Attention 🔥 Uus episood Jaagup Tormis'ega ( Seisund MTÜ ). Kolesterool, põletik, Jaagupi lugu, magusaineid, 1. ja 2. tüü...
22/02/2026

Attention 🔥 Uus episood Jaagup Tormis'ega ( Seisund MTÜ ).
Kolesterool, põletik, Jaagupi lugu, magusaineid, 1. ja 2. tüüpi diabeet, suhkruasendajad, vitamiinid, soole mikrobioom ja palju muud.

2,5 tundi kasulikku kuulamist ⬇️☀️

00:00 Sissejuhatus00:56 Disclamer/Vastutusest loobumine01:31 Kolesterool21:50 Kolesterool ja kiudained/süsivesikute vaene toitumine34:00 Jaagupi kogemuslugu ...

Uhiuus uuring kinnitas, et süsivesikud EI MÕJUTA lihaste kasvu mingisugusel olulisel määral. Seda teeb süsivesikute asem...
21/02/2026

Uhiuus uuring kinnitas, et süsivesikud EI MÕJUTA lihaste kasvu mingisugusel olulisel määral.
Seda teeb süsivesikute asemel valk.
Nüüd saab ehk rahuliku südamega BANAANI MITTE SÜÜA enne ja pärast trenni ja gainereid mitte juua.

Jaga inimesega, kelle jaoks see info võib oluline olla! 😉💪

Viide uuringule: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/41712097/

Address

Tallinn

Opening Hours

Tuesday 15:00 - 19:00
Wednesday 12:00 - 18:00
Thursday 12:00 - 18:00
Saturday 10:00 - 14:00

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil:

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram