
18/11/2023
Hirm kui suunanäitaja.
Vahel võib olla sinu suurim hirm sulle parimaks suunanäitajaks.
Näide minu enda elust: olen olnud pool elu kassi -ja koerakarvadele allergiline. U 5a tagasi hakkas mu tütar mulle rääkima, et tema sooviks, et meil oleks koer või vähemalt kass. Selleks ajaks oli meil kolm väikest last majas ja ma ei tahtnud kuuldagi ei koerast ega kassist. Veel kellegagi arvestamist, veel rohkem koristamist jne. Lisaks oli mul lemmiklooma kaotuse suhtest hirm naha vahel. Kogu seda kaotusvalu ja leina läbi elada …tohutu hirm. Ja ma olen veel karvadele allergiline kaa! No, big NO!
“Me ei võta ei koera ega kassi omale!” Oli minu kindel vastus.
Ja selle peale elu naeris mu välja ja pani otse kümpi.
Mõned kuud peale lapse soovi ja selle teema lukku panemist, ilmus meie terrassi ukse taha ca 4kuune metsik kassipoeg, kes sõna otses mõttes 10 kuud 24/7 jälgis meid õuest akna tagant. Ta oli alati! täpselt selle akna taga, millises ruumis oli parajasti meie pere. Kätte ta ei andnud, süüa meie käest ei saanud. Lihtsalt oli ja vaatas. Terve talve, kevade, suve kuni järgmise sügiseni elas ta niimoodi meie akna taga istudes, vaadeldes ja suureks kasvades.
Ja kui siis hakkas sügisest saama uus talv, meelitasin selle metsiku kassi tuppa ja ütlesin talle, et kui sa oled meid niimoodi ise välja valinud ja siit nagunii mitte kuhugi ära ei lähe, siis on sinu koht kogu kõikide mugavustega meie juures ka soojas toas.
Lapse soov oli suurem kui ema hirm. 🥰
Ja mul pole alates sellest hetkest enam loomakarvade vastu allergiat. See kass ja minu lubamine hirmudest läbi minna, oli mulle tervendav muutus.
Vahel lihtsalt on suurim hirm parimaks tervendajaks.
Tänaseks on meil kaks nurrmootoriga kullast karvakera ja ma pole kahetsenud mitte sekunditki, et mul on veel rohkem koristada, arvestada, hoolida ja armastada!
🖤🤍🖤
Elule tänulik,
Marita