KALAUS galerii

  • Home
  • KALAUS galerii

KALAUS galerii KALAUS galerii seob kaasaegse kunsti ja vaimse tervise teemad näitusteks. See on kunstlik ravim!

Kui avad näituse südasuvel, siis võid üleüldistavalt oletada, kes tulevad kohale. Arvatavasti inimesed, kes väärtustavad...
04/08/2025

Kui avad näituse südasuvel, siis võid üleüldistavalt oletada, kes tulevad kohale. Arvatavasti inimesed, kes väärtustavad liigselt kohustusi ja saavutust ning ei malda ka nappidel soojadel päevadel aega maha võtta ning rannas lebada, st perfektsionistid. 😊 Viimastele sai näitus "PIND per se" ka pühendatud. Muidugi olid kõik kohalesaabujad ka suured kunstisõbrad.

Näitus jääb avatuks 12. septembrini, tööpäeviti kell 9-16, Lauteri 5 (Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus), muul ajal kokkuleppel.

Kohapeal on võimalik anonüümselt hinnata oma kliinilist perfektsionismi. Kuraatorituuride ja loengusoovide osas võtke ühendust Katri-Eveliniga: info@kalausgalerii.ee; tel: 5137525.

Armsad kunstisõbrad! Perfektsionismivastane näitus "PIND per se" kolis maalt linna ja ootame teid avamisele Psühhiaatria...
26/06/2025

Armsad kunstisõbrad! Perfektsionismivastane näitus "PIND per se" kolis maalt linna ja ootame teid avamisele Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus (Lauteri 5) kolmapäeval, 2. juulil kell 18. Kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Margit Tamm räägib perfektsionismi pahedest. Igaüks saab hinnata oma ebakohast või funktsionaalset perfektsionismi. Muidugi on plaanis ka mull, muusika ja muidu mõnus olemine.

PIND PER SE!

1.07-12.09.2025 Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS

Kunstnikud: Maarit Murka, Aet Ollisaar, Laurentsius, Kadri Toom, Silja Truus, Jaan Toomik, Annika Teder, Martin Saar, Cloe Jancis, Mall Nukke, Kaupo Kikkas

Kuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, SENSUS;
kuraator, KALAUS galerii

Iga pind kannab jälgi: kriime, sooni ja pragusid... Nendest kujuneb tema olemus. Ilma nendeta oleks ta hingetu. Mõni ebatäius on juhuslik, mõni vältimatu, mõni meie enda otsus. Vahel püüame vigu kõigest väest vältida, kuid nii hakkavad need just enim silma. Vahel laotame kogu iseloomu tahumatuse äärmustes teiste ette avali ja ehmatame isegi. Oleme oma olemusega kõik aeg-ajalt endal või teistel pinnuks silmas. Siledaks lihvituna ja vigadeta oleksime aga ühtemoodi ja igavad. Me kriimud, sooned ja praod loovad unikaalse „mina“.
Per se, ehk „iseenesest või oma olemuse tõttu“, peaksime valima ebaõnnestumised ja eheduse. Nii oleme päriselt ise, hingeni inimlikud, unikaalsed ja huvitavad. Vähem silumist ja varjamist, rohkem vahetut olemist ja siirust! Perfektsus kerigu...!

Kunstisuve suursündmus, Art Basel 2025, kandis taas maailma kunstiskeenel toimuva kunstisõbrale ülevaatlikult kandikul e...
23/06/2025

Kunstisuve suursündmus, Art Basel 2025, kandis taas maailma kunstiskeenel toimuva kunstisõbrale ülevaatlikult kandikul ette ning KALAUS galerii käis seda kõike uudistamas.

Messikeskuse platsi ja keskust ennast kattis Katharina Grosse asukohaspetsiifiline roosa maal, mis andis kogu üritusele helge ja rõõmsa stardi.

Seekordsel, Giovanni Carmine poolt kureeritud, mastaapseid kunstiteoseid eksponeerival „Unlimited“ näitusel laiutas suures mahus taaskasutus ja palju erinevaid meediume. Esindatud olid vanad tuntud tegijad nagu Yayoi Kusama, Jeff Koons ja Jaume Plensa, aga samuti leidsime enda jaoks palju uusi nimesid, keda jälgida, nt Roméo Mivekannin, Daniel Dewar & Grégory Gicquel ja Liza Lacroix.

Muidugi hoidsime ka seekord pöialt omadele kodumaalt ja kaugemalt LISTE messil. Temnikova & Kasela Gallery, kes jagas messiboksi Suprainfinit galeriiga Bukarestist, oli seekord väljas Soome kunstniku Man Yau keraamiliste skulptuuride ja installatsioonidega ning Social clubis Jaanus Samma seinavaipadega. Tänud, Olga Temnikova, meile neid töid ja tulevikuplaane tutvustamast. Suurepärane messiboks oli ka Margot Sameli galeriil New Yorgist, kes seekord tõi publiku ette Annie Hémond Hotte imelised maalid ja Gina Proenza põnevad keel-masinad. Eestlaste Mischa Lustini ja Niina Ulfsaki Londonis asuv Galerina galerii eksponeeris vastavatud LISTE kureeritud sektsioonis teksakangast pleegitatud hiiglaslikku seinapannood (anti-maali) Sarah Statonilt.

Art Baselil oli seekord väga palju tekstiilikunsti, puitu ja kollaaže. Reini jõe voog ja veetase lubasid erinevalt eelmisest aastast ka traditsiooniliselt supelda ning restoranid kubisesid kunstisõpradest nii, et vestlused venisid hommikutundideni ning magamiseks jäi aega napilt. Art Basel 2026 toimub 18.-21. juunil.

Tänud, KOGO galerii ja Liina Raus, jätkuva inspiratsiooni ning kunstisõpruse eest!

Näitus "PIND PER SE!" on avatud ka sellel nädalavahetusel Eesti esimesel Elamumessil Estonian Golf and Country Club küla...
13/06/2025

Näitus "PIND PER SE!" on avatud ka sellel nädalavahetusel Eesti esimesel Elamumessil Estonian Golf and Country Club külas, Odaotsa tee 10.

Per se, ehk „iseenesest või oma olemuse tõttu“, peaksime valima pinnud, ebaõnnestumised ja vead. Nii oleme päriselt ise, hingeni inimlikud, unikaalsed ja huvitavad. Nagu puidul on võimalus viimistlemata ehedaks jääda, sest muidu oleks ta iseloomutu. Vähem silumist ja varjamist, rohkem vahetut olemist ja siirust! Perfektsus kerigu...!

See täiesti pooleli, pinnuline ja viimistlemata, imeilus puitmaja ning Eesti parimate kunstnike (Maarit Murka, Aet Ollisaar, Laurentsius, Kadri Toom, Silja Truus, Jaan Toomik, Annika Teder, Martin Saar, Cloe Jancis, Mall Nukke, Kaupo Kikkas, Rebecca Kontus) grupinäitus ootab külastajaid ka sellel nädalavahetusel:
R, 13.06 kell 9-16
L, 14.06 kell 11-18
P, 15.06 kell 12-15

Kui pererahvast pole kodus, siis kogu näitus on vaadeldav ka ümber maja liikudes läbi vitriinakende!

Head kunstisõbrad!Ootame teid Eesti esimese Elamumessi raames korraldatava kunstinäituse "PIND PER SE!" avamisele reedel...
04/06/2025

Head kunstisõbrad!

Ootame teid Eesti esimese Elamumessi raames korraldatava kunstinäituse "PIND PER SE!" avamisele reedel, 6. juunil kell 18.

Vaba pind: Jõelähtme, Odaotsa tee 10, Happy Home Norra maja

Kunstnikud: Maarit Murka, Aet Ollisaar, LAURENTSIUS, Kadri Toom, Silja Truus, JAAN TOOMIK, Annika Teder, MARTIN SAAR, CLOE JANCIS, MALL NUKKE, Kaupo Kikkas

Iga pind kannab jälgi: kriime, sooni ja pragusid... Nendest kujuneb tema olemus. Ilma nendeta oleks ta hingetu. Mõni ebatäius on juhuslik, mõni vältimatu, mõni meie enda otsus. Vahel püüame vigu kõigest väest vältida, kuid nii hakkavad need just enim silma. Vahel laotame kogu iseloomu tahumatuse tema äärmustes teiste ette avali ja ehmatame isegi.
Oleme oma olemusega kõik aeg-ajalt endal või teistel pinnuks silmas. Siledaks lihvituna ja vigadeta oleksime aga ühtemoodi ja igavad. Me kriimud, sooned ja praod loovad unikaalse „mina“. Per se, ehk „iseenesest või oma olemuse tõttu“, peaksime valima ebaõnnestumised ja eheduse. Nii oleme päriselt ise, hingeni inimlikud, unikaalsed ja huvitavad. Nagu puidul on võimalus viimistlemata endaks jääda, sest muidu oleks ta iseloomutu. Vähem silumist ja varjamist, rohkem vahetut olemist ja siirust! Perfektsus kerigu...!

Plaanis mull, muusika ja mõnus olemine. Näitus on avatud 4.-21.06.2025.

Kohtumist väga oodates
Tarmo Tamm, Arcwood
Katri-Evelin Kalaus ja Tanel Kalaus, KALAUS galerii

Meeleolu muutub, see on tema eripära. Mõnel on muutused intensiivsed ja sagedased. Mõni on üsna tuim tükk. Kuidas Sul lä...
27/05/2025

Meeleolu muutub, see on tema eripära. Mõnel on muutused intensiivsed ja sagedased. Mõni on üsna tuim tükk. Kuidas Sul läheb? Kas vahel saab rõõmust ja rahulolust kiiresti ärritus ning viha? Kas vahel on hingerahu nii üürike, et ärevus tundub olevat pidev? Kas vahel on ootamatult tuju väga hea ja energiat nii palju, et tegutsed tagajärgi arvestamata? Kas püüad oma tugevaid emotsionaalseid kõikumisi maha suruda ja teed "head nägu"? Esimesel fotol oleva kunstiteose, mille leidsin Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus teadetetahvlilt, on teinud meie väikesed patsiendid näituse plakatist. Olete väga oodatud Margret Paide (Margret Maragrat) näitusele "Bipolaarne" kuni juulini 2025 (Lauteri 5). Kolmapäeval, 11. juunil kell 17-20, ootab kuraator kõiki huvilisi näitusetuurile koos võimalusega hinnata oma meeleolu ja selle muutlikkust, sh loovust mõjutavat hüpomaniat. Testimine on anonüümne.

Margret Paide maalide näitus "BIPOLAARNE"Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS, A. Lauteri 5, aprill kuni juuni...
21/04/2025

Margret Paide maalide näitus "BIPOLAARNE"

Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS, A. Lauteri 5, aprill kuni juuni 2025

Kuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, KALAUS galerii galerist

Kuidas maalida midagi, mis ajas üldse ei püsi? Kuidas kujutada vaimse seisundi dünaamikat, mis kulgeb vaid emotsioonide, mõtete ja kogemuste äärmusi pidi? Kuidas visualiseerida kiiresti kulgevat pidevalt katkevat mõttelõnga ja maruna möllavaid meeleolumuutusi, kus vahelduvad maniakaalsed kõrgused ja masenduse sügavus? Kuidas luua pildile minapilti, mis kõigub eneseimetlusest mõttetuseni ning käitumist, mille ettearvamatus on ainuke ennustatav asi?

Margret Paide on süvenenud selle keerulise teema – bipolaarsuse - uurimisse ja toonud oma fantastiliste inimolendite poolt kogetuna meieni emotsionaalset volatiilsust. Tegelased piltidel kogevad sisemist segadust meie eest.

Margret viib meid oma maalides visuaalsesse ülemeelekindlusesse, kõrgesse energiasse, kus kohati suisa sürrealistlike tegelaste ootusärevad pilgud, eredate värvidega rõhutatud seisundid, kontrastsed piirid ja kiirelt vahelduv rütm sooviks justkui purustada kõik reeglid, mis ümbritsevad meie eksistentsi. Pinge kasvab piltidel nii, justkui kohe-kohe kaoks kontrollitunne ja pingul olek rebitakse tükkideks. Kõrgenenud energia püsib siiski vaid viivu, et anda võimalus masenduse ja meeleheite kuristikele, kus kummituslike tegelaste igavus ja lootusetus halvab kogu elujõu ning liikumisvabaduse. Maniale järgneb depressioon, depressioonile mania, maniale taas depressioon…

Kutsume teid astuma selle kunstilise uurimuse keskele ja kogema kaasa äärmustes kulgemist. See on järjekordne avalik psühhoteraapiaseanss kunstisaalis ja psühhiaatriakliinikus.

***

Margret Paide on maalikunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Põlvamaal, kus elab siiani. Margreti sõnul meeldib talle maaelu, loodus enda ümber ning rahu.

Ta on lõpetanud 2014. aastal maali eriala Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning alates sellest ajast ka aktiivselt kunstielus osalenud. Aastatel 2010-2014 osales ta kooli ühisnäitustel, pärast seda jätkas väikeste isikunäitustega raamatukogudes ning kultuurimajades. Ta on osutunud valituks ja osalenud "Osta Noort Kunsti" oksjonitel alates aastast 2017.

Margreti esimene suurem isikunäitus, "Casually Uncovered“, toimus 2018. aastal Montenegros Sutomores. Soolonäitus "Inimmustrid" toimus aastal 2020 Vana-Võro Kultuurikojas ning hiljutine suur ülevaatenäitus „Rabarber“ toimus 2024. aasta kevadel koostööna tekstiilikunstnik Mare Liigandiga Saaremaal Kuressaare Rae galeriis.

Mais 2024 kureeris ta Põlva kunstigaleriis esimest ühisnäitust "Lapsepõlvepunk", kus osales ka ise.

Margret osaleb aktiivselt Põlva ja Tartu kunstielus.

Margret kirjutab: „Kaasaegses psühholoogias nähakse autoportreed nii peeglina kui kaardina. Kunstiteosed peegeldavad kunstniku sisemaailma ja juhatavad teda samal ajal läbi tema enda sisemist emotsionaalsete maastike.

Minu maalid kehastavad seda kontseptsiooni toorelt, killustatult, kui siiski sügaval ning terviklikul viisil, pakkudes visuaalset dialoogi kaose ja selguse, kannatuse ja enesemõistmise vahel. Minu teoste keskmeks on eristumise ja terviklikkuse vaheline intensiivne mäng. Killustatud näod, küll katkestatud, kuid vaieldamatult ühendatud, räägivad muutuvast minapildist. Psühholoogilisest vaatenurgast kujutavad need teosed elavalt ekstreemsete emotsionaalsete seisundite vaheldumist: meeleheidet ja eufooriat, viha ja rahu, eraldatust ja seotust. Need ei kujuta lihtsalt vahelduvaid tundeid, vaid kutsuvad vaatajat neid kaasa tundma, kogema mõistuse pinget, mis kõigub stabiilsuse ja killustatuse vahel. Minu jaoks on kunstil võime luua sild sisemise kaose ja välise väljenduse vahel.
Emotsioonide väliseks muutmise kaudu loovad nad ruumi, kus kannatused, rõõm ja muutlik identiteet eksisteerivad koos ausas ja töötlemata tões.“

Margret Maragrat

KALAUS galerii poolt korraldatud Margret Paide näitus "BIPOLAARNE" on meeleoluka ja harivad koosviibimisega avatud! Tänu...
14/04/2025

KALAUS galerii poolt korraldatud Margret Paide näitus "BIPOLAARNE" on meeleoluka ja harivad koosviibimisega avatud! Tänud, Margret (Margret Maragrat), et seda huvitavat teemat meie jaoks kunstiliselt avasid.

Näitusega süveneme loovuse ja bipolaarsuse seostesse. Uuringute alusel esineb loovisikute hulgas oluliselt enam bipolaarset meeleoluhäiret. Miks nii? Sest hüpomania ja loovus on tihedalt seotud läbi ühiste neuropsühholoogiliste mehhanismide.

Nii hüpomania kui loovuse korral esineb dopamiini hüperaktiivsust. Dopamiin vastutab kehas motivatsiooni, naudingute, uudsuse otsingute ja loominguliste impulsside eest. Kõrgem dopamiinitase toob endaga kaasa divergentsema mõtisklemise, mis võimaldab loovust toetavat ideederohkust (Ashley jt, 1999).

Nii bipolaarse häire kui loovuse korral on vähenenud nn latentne inhibeerimine (LI), aju võime selekteerida välja ebaolulist. Madal LI võimaldab luua ootamatuid, "kastist välja" seoseid. Carson jt (2003): madal LI + kõrge intelligentsus = suurenenud loovus.

Prefrontaalne korteks, mis reguleerib tähelepanu, enesekontrolli ja planeerimist, on hüpomanias vähem aktiivne, võimaldades kiiremat mõtlemist, väiksemat sisemist tsensuuri ja seeläbi ka impulsiivset loomingulist väljendust. Zabelina jt (2010) näitasid, et loovatel inimestel on võime vahetada fookust laia ja kitsa tähelepanu vahel, mida seostatakse ka meeleoluhäiretega.

Amügdala ja limbiline süsteem, emotsioonide eest vastutavad ajukeskused, on ülestimuleeritud nii loovuse kui hüpomania ajal. Loovus nõuab emotsionaalset resonantsi, võimaldades kogeda ja väljendada tundeid sügavalt. Martindale (1977) leidis, et loovad isikud aktiveerivad rohkem limbilist süsteemi loomingulise töö ajal.
Uuringud on näidanud, et loovus seostub parema ja vasaku ajupoolkera suurema koostööga. Bipolaarsetel inimestel on täheldatud teatavat ajurütmide düsregulatsiooni, mis võib aidata kaasa ebatavalistele mõttemustritele, mis toetavad loovust.

Loomulikult pidid Sensuse spetsialistid vastama küsimustele selle kohta, kuidas kaasaegne psühhiaatria tegutseb bipolaarsusega selliselt, et loovusele kasulik hüpomania saaks ravis delikaatselt käsitletud nii, et emotsioonide tugev kõikumine oleks kontrollitud, kuid loovus samas hästi hoitud. Küsida sai kõike! Tänud, Katrin Orav, Merlin Kreitsberg ja Margit Tamm, kaasa arvamast! Kõik osalejad said anonüümselt hinnata oma maniakaalseid jooni.

Näituse avamise aftrepartyl olid kõik ülemeelikud, heas tujus ja ülienergilised. Peaagu et maniakaalsed!

Näitus on Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus ruumides (A. Lauteri 5, Tallinn) avatud aprill kuni juuni 2025.

Head kunstisõbrad! Ootame teid Margret Paide maalinäituse "Bipolaarne" avamisele Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus S...
09/04/2025

Head kunstisõbrad! Ootame teid Margret Paide maalinäituse "Bipolaarne" avamisele Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus (Lauteri 5) laupäeval, 12. aprillil kell 18.

BIPOLAARNE
Margret Paide maalide näitus

Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS, A. Lauteri 5, aprill kuni juuni 2025
Kuraator Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, KALAUS galerii galerist

Kuidas maalida midagi, mis ajas üldse ei püsi? Kuidas kujutada vaimse seisundi dünaamikat, mis kulgeb vaid emotsioonide, mõtete ja kogemuste äärmusi pidi? Kuidas visualiseerida kiiresti kulgevat pidevalt katkevat mõttelõnga ja maruna möllavaid meeleolumuutusi, kus vahelduvad maniakaalsed kõrgused ja masenduse sügavus? Kuidas luua pildile minapilti, mis kõigub eneseimetlusest mõttetuseni ning käitumist, mille ettearvamatus on ainuke ennustatav asi?

Margret Paide on süvenenud selle keerulise teema – bipolaarsuse - uurimisse ja toonud oma fantastiliste inimolendite poolt kogetuna meieni emotsionaalset volatiilsust. Tegelased piltidel kogevad sisemist segadust meie eest.

Margret viib meid oma maalides visuaalsesse ülemeelekindlusesse, kõrgesse energiasse, kus kohati suisa sürrealistlike tegelaste ootusärevad pilgud, eredate värvidega rõhutatud seisundid, kontrastsed piirid ja kiirelt vahelduv rütm sooviks justkui purustada kõik reeglid, mis ümbritsevad meie eksistentsi. Pinge kasvab piltidel nii, justkui kohe-kohe kaoks kontrollitunne ja pingul olek rebitakse tükkideks. Kõrgenenud energia püsib siiski vaid viivu, et anda võimalus masenduse ja meeleheite kuristikele, kus kummituslike tegelaste igavus ja lootusetus halvab kogu elujõu ning liikumisvabaduse. Maniale järgneb depressioon, depressioonile mania, maniale taas depressioon…

Kutsume teid astuma selle kunstilise uurimuse keskele ja kogema kaasa äärmustes kulgemist. See on järjekordne avalik psühhoteraapiaseanss kunstisaalis ja psühhiaatriakliinikus.

*****

MARGRET PAIDE on maalikunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Põlvamaal, kus elab siiani. Margreti sõnul meeldib talle maaelu, loodus enda ümber ning rahu.

Ta on lõpetanud 2014. aastal maali eriala Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning alates sellest ajast ka aktiivselt kunstielus osalenud. Aastatel 2010-2014 osales ta kooli ühisnäitustel, pärast seda jätkas väikeste isikunäitustega raamatukogudes ning kultuurimajades. Ta on osutunud valituks ja osalenud "Osta Noort Kunsti" oksjonitel alates aastast 2017.

Margreti esimene suurem isikunäitus, "Casually Uncovered“, toimus 2018. aastal Montenegros Sutomores. Soolonäitus "Inimmustrid" toimus aastal 2020 Vana-Võro Kultuurikojas ning hiljutine suur ülevaatenäitus „Rabarber“ toimus 2024. aasta kevadel koostööna tekstiilikunstnik Mare Liigandiga Saaremaal Kuressaare Rae galeriis.

Mais 2024 kureeris ta Põlva kunstigaleriis esimest ühisnäitust "Lapsepõlvepunk", kus osales ka ise.

Margret osaleb aktiivselt Põlva ja Tartu kunstielus.

Margret kirjutab: „Kaasaegses psühholoogias nähakse autoportreed nii peeglina kui kaardina. Kunstiteosed peegeldavad kunstniku sisemaailma ja juhatavad teda samal ajal läbi tema enda sisemist emotsionaalsete maastike.
Minu maalid kehastavad seda kontseptsiooni toorelt, killustatult, kui siiski sügaval ning terviklikul viisil, pakkudes visuaalset dialoogi kaose ja selguse, kannatuse ja enesemõistmise vahel. Minu teoste keskmeks on eristumise ja terviklikkuse vaheline intensiivne mäng. Killustatud näod, küll katkestatud, kuid vaieldamatult ühendatud, räägivad muutuvast minapildist. Psühholoogilisest vaatenurgast kujutavad need teosed elavalt ekstreemsete emotsionaalsete seisundite vaheldumist: meeleheidet ja eufooriat, viha ja rahu, eraldatust ja seotust. Need ei kujuta lihtsalt vahelduvaid tundeid, vaid kutsuvad vaatajat neid kaasa tundma, kogema mõistuse pinget, mis kõigub stabiilsuse ja killustatuse vahel. Minu jaoks on kunstil võime luua sild sisemise kaose ja välise väljenduse vahel.
Emotsioonide väliseks muutmise kaudu loovad nad ruumi, kus kannatused, rõõm ja muutlik identiteet eksisteerivad koos ausas ja töötlemata tões.“

Olete oodatud lõputuuritama näitusele "Kui Sul on sellised sõbrad, siis pole ... vajagi" teisipäeval, 1. aprillil 2025 k...
27/03/2025

Olete oodatud lõputuuritama näitusele "Kui Sul on sellised sõbrad, siis pole ... vajagi" teisipäeval, 1. aprillil 2025 kell 18 Sensusesse, Lauteri 5. Näitusel on väljas KALAUS galerii kunstiklubi ja Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus töötajate kunstikogudest pärit sõpruse teemalised tööd ja isiklikud lood neid saaatmas.

Kõik näitusel töödega osalenud kunstisõbrad täitsid seisundi ja isiksuse küsimustikud. Nüüd oleme uuringu kokku võtnud ja meil on hea meel teile tutvustada nn "tüüpilise kunstisõbra profiili" (kunstisõprade testide tulemused keskmistatud kujul). Sõbrad on üldiselt alati sarnased. Tule tuurile, täida ka ise kohapeal anonüümsed testid ning saa teada, kas oled „tüüpilise kunstisõbra“ moodi ning sobid meie kunstiklubisse? :-)

„KUI SUL ON SELLISED SÕBRAD, SIIS POLE … VAJAGI!“Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS 14.02.-04.04.2025.Kuraat...
04/03/2025

„KUI SUL ON SELLISED SÕBRAD, SIIS POLE … VAJAGI!“

Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS 14.02.-04.04.2025.

Kuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut; galerist, KALAUS galeriis

Psühhiaatriakliinikus kohtame sageli patsiente, kellel pole ühtegi sõpra. Imelik? Sugugi mitte.

Aeg-ajalt on mõned meist nii eemalehoidvad, et ei soovigi suhelda. Teised nii vältivad, sest muretsevad mulje jätmise pärast. Mõlemal juhul on raske astuda ise esimest sammu kontaktide loomisel. Isolatsioon hakkab kasvama, sest teised väldivad vastu. Vahel sinnani, et inimesed jäävad päris üksinda. Vältimine on kahjuks nakkushaigus.

Psühhiaatriakliinikus kohtame sageli patsiente, kellel on palju kaaslasi, kuid nad on ikka väga üksi. Kui ootused olla koos ja kuuluda kuskile on suures vastuolus saaduga, kasvab üksildus ka siis, kui inimesed on teistega igapäevaselt koos.

Sotsiaalne toetus on olulisim vaimse tervise ressurss ning probleemide korral suurim negatiivse meeleolu säilitaja. Psühhoteraapias on ta alati üks sekkumisfookus ning õppimise koht.

Õnneks saab häid suhteid saab valida, tekitada ja arendada. Sarnasus isiksuse-omadustes ja tegevuste eelistustes on püsivalt pikkade rahuldustpakkuvate suhete aluseks. Sarnastele inimestele meeldivad samad tegevused. Neid tehes muututakse veel sarnasemaks ja meeldimine kasvab. Õnneks on sõprus ka nakkushaigus.

Kunstiklubi on sõpruskond, kes jagab kunstihuvi. SENSUS on vaimse tervise meeskond, kes väärtustab kunsti. Õnneks on kunstihuvi nakkav. Näitusel on KALAUS galerii kunstiklubi liikmete ja SENSUSe töötajate kunstikogudest valitud tööd sõpruse teemal.

Näitusele on oma tööd esitanud Agne Kivisaar, Alge-Mai Brulmann, Annely Herman, Elen Kihl, Kaido Beljaev, Helen Kirber, Kalle Laasberg, Karin Birnbaum, Katri-Evelin Kalaus, Tanel Kalaus, Katrin Orav, Kirsti Rautio, Kristiina Nurk, Birgit Lill, Madis Liplap, Marge Sirge, Regina Vestung, Sparry Kivilo, Siret Zirk ja Tarmo Tamm.

Kunstnikest on näitusel esindatud Aili Vint, Arne Maasik, Birgit Lill, Eerik Haamer, Evi Tihemets, Heikki Leis, Jaan Toomik, Juho Kohonen, Juss Piho, Jussi Tuomala, Kaljo Põllu, Katrina Kolk, Liisa Kruusimägi, Madis Liplap, Martin Saar, Mauri Gross, Paul Allik, Peeter Allik, Peeter Mudist, Regina-Mareta Soonsein, Seaküla Simson, Sirje Petersen, Valeri Vinogradov, Viive Tolli.

Kui Sul on sellised sõbrad, siis pole psühhiaatriakliinikuid vajagi! Kui Sul on sellised sõbrad, siis pole kunstigaleriisid vajagi! Lähed külla ja saad ka kunstilise naudingu.

̃brapäev

KALAUS galerii näitus "Kui Sul on sellised sõbrad, siis pole ... vajagi!" sai meeleoluka peoga avatud Psühhiaatria ja ps...
22/02/2025

KALAUS galerii näitus "Kui Sul on sellised sõbrad, siis pole ... vajagi!" sai meeleoluka peoga avatud Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus ruumides (Lauteri 5, Tallinn).

Näitusel on eksponeeritud KALAUS galerii kunstiklubi liikmete ja SENSUSe töötajate kunstikogudest pärit sõpruse ja heade suhete teemalised tööd. Tõeliselt hingekriipiv vaatamine koos isiklike lugudega. Tänud, DJ BRX (Birgit Lill), avamist hea tantsumuusikaga saatmast! Tänud, Mari Masso Millinery, tutvustamast oma uut ehtekollektsiooni "Mänd ja Masso" ning tänud, Madlen Hirtentreu, rikastamast avaüritust oma skulptuursete hõbeehetega.

Tulge kunstinäitust vaatama! See jääb avatuks kuni 04.04.

Address

Ants Lauteri 5 (OÜ SENSUS Etc)

10114

Opening Hours

Monday 09:00 - 16:00
Tuesday 09:00 - 16:00
Wednesday 09:00 - 16:00
Thursday 09:00 - 16:00
Friday 09:00 - 16:00

Telephone

+3725137525

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when KALAUS galerii posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to KALAUS galerii:

  • Want your practice to be the top-listed Clinic?

Share