KALAUS galerii

KALAUS galerii KALAUS galerii seob kaasaegse kunsti ja vaimse tervise teemad näitusteks. See on kunstlik ravim!

August Künnapu maalide näitus „Ravimatu huumor“ on rõõmsa meelega avatud Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS....
22/09/2025

August Künnapu maalide näitus „Ravimatu huumor“ on rõõmsa meelega avatud Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS.

Traditsioonilisel avamise „kliinilisel intervjuul“ rääkis August huumori rollist loomeprotsessis ja oma igapäevaelus, vaimsetest väljakutsetest tööde vaatajatele. Naerda pole näitusel vaja, kurvaks ei tee need tööd kedagi. Hea tuju saab kindlasti kaasa.

Huumoril, satiiril ja iroonial on oluline roll psüühika hindamisel ning tähenduste muutmisel psühhoteraapias.

Näitus jääb avatuks tööpäeviti kell 09.00-16.30 kuni 28.11. Muul ajal, eraürituste ja ekskursioonide soovidega pöörduge Katri-Evelini poole e-mailil info@kalausgalerii.ee.

KALAUS galerii avab uue kunstihooaja! Olete oodatud August Künnapu maalide näituse „Ravimatu huumor“ avamisele neljapäev...
15/09/2025

KALAUS galerii avab uue kunstihooaja!

Olete oodatud August Künnapu maalide näituse „Ravimatu huumor“ avamisele neljapäeval, 18.09 kell 18 Sensuses (Lauteri 5).

Huumor algab sealt, kus iseennast enam tõsiselt ei võeta. Nii saab huumorist psühhodiagnostikameetod ja psühhoterapeutiline sekkumistehnika. Psüühikahäired on ravitavad, huumor õnneks mitte!

RAVIMATU HUUMOR
AUGUST KÜNNAPU MAALIDE NÄITUS

Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS 19. septembrist kuni 28. novembrini 2025

Kuraator Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, SENSUS; galerist, KALAUS galerii

August Künnapu maalinäitus vaatleb Taani karikaturisti Herluf Bidstrupi loomingust inspireeritud sotsiaalse satiiri mõju meie psüühikale.

„Tegin oma loomingu algusaegadel paar tööd, mis said algtõuke Bidstrupi karikatuuridest. Nüüd jätkasin seeriat. Minu loomingus on alati olnud tähtsal kohal lihtsad argiseigad. Töömeetodit saab võrrelda Ameerika popkunstniku Roy Lichtensteini omaga, kes lähtus mustvalgetest ajalehe koomiksitest, võttis sealt ühe naljaka kaadri ja muutis selle isikupäraseks värviküllaseks kompositsiooniks,“ kommenteerib Künnapu oma maaliseeriat.

Bidstrupi koomiksiraamatud argielu rõõmudest ja muredest olid äärmiselt populaarsed alates 1950ndate lõpust, kuid karikaturist on tänapäeval läänes peaaegu unustatud. Künnapule jätsid sügava jälje lapsepõlves vanaisade-vanaemade juures nähtud Bidstrupi koltunud raamatud. Otsi neid ka näituselt!

Meie karikaturist Hugo Hiibus, kel oli au tunda Bistrupit: „Just selles žanris üllatab autori nägemisoskus ja fantaasia. Bidstrupi realistlik joonistuslaad võimaldab edasi anda tüpaaži, ilmestust, poose, figuuri omapära, riietust jne. Kõik tema tegelased on meie keskelt, kõigile mõistetavad. Tema leheküljelised seriaalid on nagu novellikesed, joonistatud imelakooniliselt ja täpselt. See eeldab suurt meistrit.“

August Künnapu maalid jagavad Bidstrupi sooja huumorit ja teravat satiiri, paljastades meie argielu paradoksid ning andes nii meie vaimule turvalise viisi tõlgendusteks. Künnapu ei püüa oma töödes lihtsalt naljatleda, ta loob psüühilise ruumi, kus saab ohutult vaadelda, lahti mõtestada ja ümber hinnata oma mõtteid, tundeid ja käitumist, samuti ümbritsevat keskkonda.

Huumor ja satiir on head psüühika hindamise ja mõjutamise tööriistad. Vaimsele paindlikkusele ja mitmetasandilisele mõistmisele esitatakse siin paras väljakutse, sest huumor tekitab ootamatusi (kognitiivse dissonantsi), mida aju peab lahendama. Erinevad kognitiivsed mehhanismid saavad tõlgendustesse kaasatud: prefrontaalne ajukoor (tähelepanu, planeerimine), temporaalsagar (semantiline töötlus) ja limbiline süsteem (emotsionaalne reaktsioon). Nii pakub Künnapu oma värvikirevate maalidega ka piisavas koguses psüühilist aktiivsust ja diagnostilist võimekust.

Huumor on ka suurepärane emotsioonide reguleerija. Naer on turvaline kanal tugevate tunnete väljendamiseks. Satiir võimaldab negatiivseid emotsioone (viha, ärevus, häbi jt) väljendada anonüümselt ja distantsilt. Nii väheneb stress. Satiir loob nn „moraalse katsevälja“, kus norme ja tähendusi saab testida ilma reaalse elu tagajärgedeta. See arendab ratsionaalset mõtisklemist ja hinnanguvabamat suhtumist oma probleemidesse. Pole ime, et huumoril on psühhoteraapiaseanssidel täita oluline vahendav roll.

Huumor aitab meil ümbritsevat kogeda kriitikavabalt, kaastundlikult ja psühholoogiliselt paindlikumana.

Huumor algab sealt, kus iseennast enam tõsiselt ei võeta!

Pühendame näituse ühele Eesti parimale kliinilisele psühholoogile ja kognitiiv-käitumuslikule psühhoterapeudile, superviisorile ja koolitajale, suurepärasele kolleegile ja kallile sõbrale, SENSUSE kõige suuremale naljaninale Margit Tammele! Palju õnne sünnipäevaks, armas Margit!

AUGUST KÜNNAPU (s 1978 Tallinnas) on õppinud 1996-1997 Eesti Humanitaarinstituudis, 1997-2002 Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja 2000 kujutavat kunsti Slade’i kunstikooli suvekoolis Londonis. Ta on oma põlvkonna üks kirglikumaid maalijaid, kes portreteerib oma värviküllases loomingus inimeste, loomade ja majade hingesid. 2007 oli ta Konrad Mäe maalipreemia ja 2018 Kristjan Raua preemia laureaat. Alates 2005 on Künnapu toimetanud ajatut kultuurilehte “Epifanio”. Kunstnik on teinud alates 2001 isiknäitusi Tallinnas, Tartus, Helsingis, Tamperes, Manilas, Riias ja Berliinis ning osalenud alates 1996 grupinäitustel Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Taiwanis, Venemaal ja Inglismaal. Tema töid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudes ning erakogudes Euroopas. Ta on maaliraamatute “August Künnapu” (2007), “Elujõgi” (2013) ja “∞” (2018) autor. Künnapu armastab teha näitusi saladuslikel Eesti väikesaartel.

Ootame teid tähistama oma ebaõnnestumisi ja vigu ning saatma ühiselt perfektsust p…e grupinäituse “PIND per se” lõpetami...
04/09/2025

Ootame teid tähistama oma ebaõnnestumisi ja vigu ning saatma ühiselt perfektsust p…e grupinäituse “PIND per se” lõpetamispeol reedel (Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus, Lauteri 5), 12.09 kell 18. Kliiniline perfektsionism on oluline ärevus-, meeleolu- ja söömishäirete ennustaja ning sage ravifookus kognitiiv-käitumisteraapias. Antud näitus on pühendatud antiperfektsusele. Kõigil on võimalik kohapeal anonüümselt testida oma kliinilist perfektsionismi. Kuraator, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Katri-Evelin jagab värskeimaid soovitusi perfektsionismiga toimetulekuks EABCT konverentsilt Glasgowst. Muidugi saadame mitmed kunstiteosed ka oma uude koju!

Kui avad näituse südasuvel, siis võid üleüldistavalt oletada, kes tulevad kohale. Arvatavasti inimesed, kes väärtustavad...
04/08/2025

Kui avad näituse südasuvel, siis võid üleüldistavalt oletada, kes tulevad kohale. Arvatavasti inimesed, kes väärtustavad liigselt kohustusi ja saavutust ning ei malda ka nappidel soojadel päevadel aega maha võtta ning rannas lebada, st perfektsionistid. 😊 Viimastele sai näitus "PIND per se" ka pühendatud. Muidugi olid kõik kohalesaabujad ka suured kunstisõbrad.

Näitus jääb avatuks 12. septembrini, tööpäeviti kell 9-16, Lauteri 5 (Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus), muul ajal kokkuleppel.

Kohapeal on võimalik anonüümselt hinnata oma kliinilist perfektsionismi. Kuraatorituuride ja loengusoovide osas võtke ühendust Katri-Eveliniga: info@kalausgalerii.ee; tel: 5137525.

Armsad kunstisõbrad! Perfektsionismivastane näitus "PIND per se" kolis maalt linna ja ootame teid avamisele Psühhiaatria...
26/06/2025

Armsad kunstisõbrad! Perfektsionismivastane näitus "PIND per se" kolis maalt linna ja ootame teid avamisele Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus (Lauteri 5) kolmapäeval, 2. juulil kell 18. Kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Margit Tamm räägib perfektsionismi pahedest. Igaüks saab hinnata oma ebakohast või funktsionaalset perfektsionismi. Muidugi on plaanis ka mull, muusika ja muidu mõnus olemine.

PIND PER SE!

1.07-12.09.2025 Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS

Kunstnikud: Maarit Murka, Aet Ollisaar, Laurentsius, Kadri Toom, Silja Truus, Jaan Toomik, Annika Teder, Martin Saar, Cloe Jancis, Mall Nukke, Kaupo Kikkas

Kuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, SENSUS;
kuraator, KALAUS galerii

Iga pind kannab jälgi: kriime, sooni ja pragusid... Nendest kujuneb tema olemus. Ilma nendeta oleks ta hingetu. Mõni ebatäius on juhuslik, mõni vältimatu, mõni meie enda otsus. Vahel püüame vigu kõigest väest vältida, kuid nii hakkavad need just enim silma. Vahel laotame kogu iseloomu tahumatuse äärmustes teiste ette avali ja ehmatame isegi. Oleme oma olemusega kõik aeg-ajalt endal või teistel pinnuks silmas. Siledaks lihvituna ja vigadeta oleksime aga ühtemoodi ja igavad. Me kriimud, sooned ja praod loovad unikaalse „mina“.
Per se, ehk „iseenesest või oma olemuse tõttu“, peaksime valima ebaõnnestumised ja eheduse. Nii oleme päriselt ise, hingeni inimlikud, unikaalsed ja huvitavad. Vähem silumist ja varjamist, rohkem vahetut olemist ja siirust! Perfektsus kerigu...!

Kunstisuve suursündmus, Art Basel 2025, kandis taas maailma kunstiskeenel toimuva kunstisõbrale ülevaatlikult kandikul e...
23/06/2025

Kunstisuve suursündmus, Art Basel 2025, kandis taas maailma kunstiskeenel toimuva kunstisõbrale ülevaatlikult kandikul ette ning KALAUS galerii käis seda kõike uudistamas.

Messikeskuse platsi ja keskust ennast kattis Katharina Grosse asukohaspetsiifiline roosa maal, mis andis kogu üritusele helge ja rõõmsa stardi.

Seekordsel, Giovanni Carmine poolt kureeritud, mastaapseid kunstiteoseid eksponeerival „Unlimited“ näitusel laiutas suures mahus taaskasutus ja palju erinevaid meediume. Esindatud olid vanad tuntud tegijad nagu Yayoi Kusama, Jeff Koons ja Jaume Plensa, aga samuti leidsime enda jaoks palju uusi nimesid, keda jälgida, nt Roméo Mivekannin, Daniel Dewar & Grégory Gicquel ja Liza Lacroix.

Muidugi hoidsime ka seekord pöialt omadele kodumaalt ja kaugemalt LISTE messil. Temnikova & Kasela Gallery, kes jagas messiboksi Suprainfinit galeriiga Bukarestist, oli seekord väljas Soome kunstniku Man Yau keraamiliste skulptuuride ja installatsioonidega ning Social clubis Jaanus Samma seinavaipadega. Tänud, Olga Temnikova, meile neid töid ja tulevikuplaane tutvustamast. Suurepärane messiboks oli ka Margot Sameli galeriil New Yorgist, kes seekord tõi publiku ette Annie Hémond Hotte imelised maalid ja Gina Proenza põnevad keel-masinad. Eestlaste Mischa Lustini ja Niina Ulfsaki Londonis asuv Galerina galerii eksponeeris vastavatud LISTE kureeritud sektsioonis teksakangast pleegitatud hiiglaslikku seinapannood (anti-maali) Sarah Statonilt.

Art Baselil oli seekord väga palju tekstiilikunsti, puitu ja kollaaže. Reini jõe voog ja veetase lubasid erinevalt eelmisest aastast ka traditsiooniliselt supelda ning restoranid kubisesid kunstisõpradest nii, et vestlused venisid hommikutundideni ning magamiseks jäi aega napilt. Art Basel 2026 toimub 18.-21. juunil.

Tänud, KOGO galerii ja Liina Raus, jätkuva inspiratsiooni ning kunstisõpruse eest!

Näitus "PIND PER SE!" on avatud ka sellel nädalavahetusel Eesti esimesel Elamumessil Estonian Golf and Country Club küla...
13/06/2025

Näitus "PIND PER SE!" on avatud ka sellel nädalavahetusel Eesti esimesel Elamumessil Estonian Golf and Country Club külas, Odaotsa tee 10.

Per se, ehk „iseenesest või oma olemuse tõttu“, peaksime valima pinnud, ebaõnnestumised ja vead. Nii oleme päriselt ise, hingeni inimlikud, unikaalsed ja huvitavad. Nagu puidul on võimalus viimistlemata ehedaks jääda, sest muidu oleks ta iseloomutu. Vähem silumist ja varjamist, rohkem vahetut olemist ja siirust! Perfektsus kerigu...!

See täiesti pooleli, pinnuline ja viimistlemata, imeilus puitmaja ning Eesti parimate kunstnike (Maarit Murka, Aet Ollisaar, Laurentsius, Kadri Toom, Silja Truus, Jaan Toomik, Annika Teder, Martin Saar, Cloe Jancis, Mall Nukke, Kaupo Kikkas, Rebecca Kontus) grupinäitus ootab külastajaid ka sellel nädalavahetusel:
R, 13.06 kell 9-16
L, 14.06 kell 11-18
P, 15.06 kell 12-15

Kui pererahvast pole kodus, siis kogu näitus on vaadeldav ka ümber maja liikudes läbi vitriinakende!

Head kunstisõbrad!Ootame teid Eesti esimese Elamumessi raames korraldatava kunstinäituse "PIND PER SE!" avamisele reedel...
04/06/2025

Head kunstisõbrad!

Ootame teid Eesti esimese Elamumessi raames korraldatava kunstinäituse "PIND PER SE!" avamisele reedel, 6. juunil kell 18.

Vaba pind: Jõelähtme, Odaotsa tee 10, Happy Home Norra maja

Kunstnikud: Maarit Murka, Aet Ollisaar, LAURENTSIUS, Kadri Toom, Silja Truus, JAAN TOOMIK, Annika Teder, MARTIN SAAR, CLOE JANCIS, MALL NUKKE, Kaupo Kikkas

Iga pind kannab jälgi: kriime, sooni ja pragusid... Nendest kujuneb tema olemus. Ilma nendeta oleks ta hingetu. Mõni ebatäius on juhuslik, mõni vältimatu, mõni meie enda otsus. Vahel püüame vigu kõigest väest vältida, kuid nii hakkavad need just enim silma. Vahel laotame kogu iseloomu tahumatuse tema äärmustes teiste ette avali ja ehmatame isegi.
Oleme oma olemusega kõik aeg-ajalt endal või teistel pinnuks silmas. Siledaks lihvituna ja vigadeta oleksime aga ühtemoodi ja igavad. Me kriimud, sooned ja praod loovad unikaalse „mina“. Per se, ehk „iseenesest või oma olemuse tõttu“, peaksime valima ebaõnnestumised ja eheduse. Nii oleme päriselt ise, hingeni inimlikud, unikaalsed ja huvitavad. Nagu puidul on võimalus viimistlemata endaks jääda, sest muidu oleks ta iseloomutu. Vähem silumist ja varjamist, rohkem vahetut olemist ja siirust! Perfektsus kerigu...!

Plaanis mull, muusika ja mõnus olemine. Näitus on avatud 4.-21.06.2025.

Kohtumist väga oodates
Tarmo Tamm, Arcwood
Katri-Evelin Kalaus ja Tanel Kalaus, KALAUS galerii

Meeleolu muutub, see on tema eripära. Mõnel on muutused intensiivsed ja sagedased. Mõni on üsna tuim tükk. Kuidas Sul lä...
27/05/2025

Meeleolu muutub, see on tema eripära. Mõnel on muutused intensiivsed ja sagedased. Mõni on üsna tuim tükk. Kuidas Sul läheb? Kas vahel saab rõõmust ja rahulolust kiiresti ärritus ning viha? Kas vahel on hingerahu nii üürike, et ärevus tundub olevat pidev? Kas vahel on ootamatult tuju väga hea ja energiat nii palju, et tegutsed tagajärgi arvestamata? Kas püüad oma tugevaid emotsionaalseid kõikumisi maha suruda ja teed "head nägu"? Esimesel fotol oleva kunstiteose, mille leidsin Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus teadetetahvlilt, on teinud meie väikesed patsiendid näituse plakatist. Olete väga oodatud Margret Paide (Margret Maragrat) näitusele "Bipolaarne" kuni juulini 2025 (Lauteri 5). Kolmapäeval, 11. juunil kell 17-20, ootab kuraator kõiki huvilisi näitusetuurile koos võimalusega hinnata oma meeleolu ja selle muutlikkust, sh loovust mõjutavat hüpomaniat. Testimine on anonüümne.

Margret Paide maalide näitus "BIPOLAARNE"Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS, A. Lauteri 5, aprill kuni juuni...
21/04/2025

Margret Paide maalide näitus "BIPOLAARNE"

Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS, A. Lauteri 5, aprill kuni juuni 2025

Kuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, KALAUS galerii galerist

Kuidas maalida midagi, mis ajas üldse ei püsi? Kuidas kujutada vaimse seisundi dünaamikat, mis kulgeb vaid emotsioonide, mõtete ja kogemuste äärmusi pidi? Kuidas visualiseerida kiiresti kulgevat pidevalt katkevat mõttelõnga ja maruna möllavaid meeleolumuutusi, kus vahelduvad maniakaalsed kõrgused ja masenduse sügavus? Kuidas luua pildile minapilti, mis kõigub eneseimetlusest mõttetuseni ning käitumist, mille ettearvamatus on ainuke ennustatav asi?

Margret Paide on süvenenud selle keerulise teema – bipolaarsuse - uurimisse ja toonud oma fantastiliste inimolendite poolt kogetuna meieni emotsionaalset volatiilsust. Tegelased piltidel kogevad sisemist segadust meie eest.

Margret viib meid oma maalides visuaalsesse ülemeelekindlusesse, kõrgesse energiasse, kus kohati suisa sürrealistlike tegelaste ootusärevad pilgud, eredate värvidega rõhutatud seisundid, kontrastsed piirid ja kiirelt vahelduv rütm sooviks justkui purustada kõik reeglid, mis ümbritsevad meie eksistentsi. Pinge kasvab piltidel nii, justkui kohe-kohe kaoks kontrollitunne ja pingul olek rebitakse tükkideks. Kõrgenenud energia püsib siiski vaid viivu, et anda võimalus masenduse ja meeleheite kuristikele, kus kummituslike tegelaste igavus ja lootusetus halvab kogu elujõu ning liikumisvabaduse. Maniale järgneb depressioon, depressioonile mania, maniale taas depressioon…

Kutsume teid astuma selle kunstilise uurimuse keskele ja kogema kaasa äärmustes kulgemist. See on järjekordne avalik psühhoteraapiaseanss kunstisaalis ja psühhiaatriakliinikus.

***

Margret Paide on maalikunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Põlvamaal, kus elab siiani. Margreti sõnul meeldib talle maaelu, loodus enda ümber ning rahu.

Ta on lõpetanud 2014. aastal maali eriala Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning alates sellest ajast ka aktiivselt kunstielus osalenud. Aastatel 2010-2014 osales ta kooli ühisnäitustel, pärast seda jätkas väikeste isikunäitustega raamatukogudes ning kultuurimajades. Ta on osutunud valituks ja osalenud "Osta Noort Kunsti" oksjonitel alates aastast 2017.

Margreti esimene suurem isikunäitus, "Casually Uncovered“, toimus 2018. aastal Montenegros Sutomores. Soolonäitus "Inimmustrid" toimus aastal 2020 Vana-Võro Kultuurikojas ning hiljutine suur ülevaatenäitus „Rabarber“ toimus 2024. aasta kevadel koostööna tekstiilikunstnik Mare Liigandiga Saaremaal Kuressaare Rae galeriis.

Mais 2024 kureeris ta Põlva kunstigaleriis esimest ühisnäitust "Lapsepõlvepunk", kus osales ka ise.

Margret osaleb aktiivselt Põlva ja Tartu kunstielus.

Margret kirjutab: „Kaasaegses psühholoogias nähakse autoportreed nii peeglina kui kaardina. Kunstiteosed peegeldavad kunstniku sisemaailma ja juhatavad teda samal ajal läbi tema enda sisemist emotsionaalsete maastike.

Minu maalid kehastavad seda kontseptsiooni toorelt, killustatult, kui siiski sügaval ning terviklikul viisil, pakkudes visuaalset dialoogi kaose ja selguse, kannatuse ja enesemõistmise vahel. Minu teoste keskmeks on eristumise ja terviklikkuse vaheline intensiivne mäng. Killustatud näod, küll katkestatud, kuid vaieldamatult ühendatud, räägivad muutuvast minapildist. Psühholoogilisest vaatenurgast kujutavad need teosed elavalt ekstreemsete emotsionaalsete seisundite vaheldumist: meeleheidet ja eufooriat, viha ja rahu, eraldatust ja seotust. Need ei kujuta lihtsalt vahelduvaid tundeid, vaid kutsuvad vaatajat neid kaasa tundma, kogema mõistuse pinget, mis kõigub stabiilsuse ja killustatuse vahel. Minu jaoks on kunstil võime luua sild sisemise kaose ja välise väljenduse vahel.
Emotsioonide väliseks muutmise kaudu loovad nad ruumi, kus kannatused, rõõm ja muutlik identiteet eksisteerivad koos ausas ja töötlemata tões.“

Margret Maragrat

KALAUS galerii poolt korraldatud Margret Paide näitus "BIPOLAARNE" on meeleoluka ja harivad koosviibimisega avatud! Tänu...
14/04/2025

KALAUS galerii poolt korraldatud Margret Paide näitus "BIPOLAARNE" on meeleoluka ja harivad koosviibimisega avatud! Tänud, Margret (Margret Maragrat), et seda huvitavat teemat meie jaoks kunstiliselt avasid.

Näitusega süveneme loovuse ja bipolaarsuse seostesse. Uuringute alusel esineb loovisikute hulgas oluliselt enam bipolaarset meeleoluhäiret. Miks nii? Sest hüpomania ja loovus on tihedalt seotud läbi ühiste neuropsühholoogiliste mehhanismide.

Nii hüpomania kui loovuse korral esineb dopamiini hüperaktiivsust. Dopamiin vastutab kehas motivatsiooni, naudingute, uudsuse otsingute ja loominguliste impulsside eest. Kõrgem dopamiinitase toob endaga kaasa divergentsema mõtisklemise, mis võimaldab loovust toetavat ideederohkust (Ashley jt, 1999).

Nii bipolaarse häire kui loovuse korral on vähenenud nn latentne inhibeerimine (LI), aju võime selekteerida välja ebaolulist. Madal LI võimaldab luua ootamatuid, "kastist välja" seoseid. Carson jt (2003): madal LI + kõrge intelligentsus = suurenenud loovus.

Prefrontaalne korteks, mis reguleerib tähelepanu, enesekontrolli ja planeerimist, on hüpomanias vähem aktiivne, võimaldades kiiremat mõtlemist, väiksemat sisemist tsensuuri ja seeläbi ka impulsiivset loomingulist väljendust. Zabelina jt (2010) näitasid, et loovatel inimestel on võime vahetada fookust laia ja kitsa tähelepanu vahel, mida seostatakse ka meeleoluhäiretega.

Amügdala ja limbiline süsteem, emotsioonide eest vastutavad ajukeskused, on ülestimuleeritud nii loovuse kui hüpomania ajal. Loovus nõuab emotsionaalset resonantsi, võimaldades kogeda ja väljendada tundeid sügavalt. Martindale (1977) leidis, et loovad isikud aktiveerivad rohkem limbilist süsteemi loomingulise töö ajal.
Uuringud on näidanud, et loovus seostub parema ja vasaku ajupoolkera suurema koostööga. Bipolaarsetel inimestel on täheldatud teatavat ajurütmide düsregulatsiooni, mis võib aidata kaasa ebatavalistele mõttemustritele, mis toetavad loovust.

Loomulikult pidid Sensuse spetsialistid vastama küsimustele selle kohta, kuidas kaasaegne psühhiaatria tegutseb bipolaarsusega selliselt, et loovusele kasulik hüpomania saaks ravis delikaatselt käsitletud nii, et emotsioonide tugev kõikumine oleks kontrollitud, kuid loovus samas hästi hoitud. Küsida sai kõike! Tänud, Katrin Orav, Merlin Kreitsberg ja Margit Tamm, kaasa arvamast! Kõik osalejad said anonüümselt hinnata oma maniakaalseid jooni.

Näituse avamise aftrepartyl olid kõik ülemeelikud, heas tujus ja ülienergilised. Peaagu et maniakaalsed!

Näitus on Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus ruumides (A. Lauteri 5, Tallinn) avatud aprill kuni juuni 2025.

Head kunstisõbrad! Ootame teid Margret Paide maalinäituse "Bipolaarne" avamisele Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus S...
09/04/2025

Head kunstisõbrad! Ootame teid Margret Paide maalinäituse "Bipolaarne" avamisele Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus (Lauteri 5) laupäeval, 12. aprillil kell 18.

BIPOLAARNE
Margret Paide maalide näitus

Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses SENSUS, A. Lauteri 5, aprill kuni juuni 2025
Kuraator Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, KALAUS galerii galerist

Kuidas maalida midagi, mis ajas üldse ei püsi? Kuidas kujutada vaimse seisundi dünaamikat, mis kulgeb vaid emotsioonide, mõtete ja kogemuste äärmusi pidi? Kuidas visualiseerida kiiresti kulgevat pidevalt katkevat mõttelõnga ja maruna möllavaid meeleolumuutusi, kus vahelduvad maniakaalsed kõrgused ja masenduse sügavus? Kuidas luua pildile minapilti, mis kõigub eneseimetlusest mõttetuseni ning käitumist, mille ettearvamatus on ainuke ennustatav asi?

Margret Paide on süvenenud selle keerulise teema – bipolaarsuse - uurimisse ja toonud oma fantastiliste inimolendite poolt kogetuna meieni emotsionaalset volatiilsust. Tegelased piltidel kogevad sisemist segadust meie eest.

Margret viib meid oma maalides visuaalsesse ülemeelekindlusesse, kõrgesse energiasse, kus kohati suisa sürrealistlike tegelaste ootusärevad pilgud, eredate värvidega rõhutatud seisundid, kontrastsed piirid ja kiirelt vahelduv rütm sooviks justkui purustada kõik reeglid, mis ümbritsevad meie eksistentsi. Pinge kasvab piltidel nii, justkui kohe-kohe kaoks kontrollitunne ja pingul olek rebitakse tükkideks. Kõrgenenud energia püsib siiski vaid viivu, et anda võimalus masenduse ja meeleheite kuristikele, kus kummituslike tegelaste igavus ja lootusetus halvab kogu elujõu ning liikumisvabaduse. Maniale järgneb depressioon, depressioonile mania, maniale taas depressioon…

Kutsume teid astuma selle kunstilise uurimuse keskele ja kogema kaasa äärmustes kulgemist. See on järjekordne avalik psühhoteraapiaseanss kunstisaalis ja psühhiaatriakliinikus.

*****

MARGRET PAIDE on maalikunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Põlvamaal, kus elab siiani. Margreti sõnul meeldib talle maaelu, loodus enda ümber ning rahu.

Ta on lõpetanud 2014. aastal maali eriala Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning alates sellest ajast ka aktiivselt kunstielus osalenud. Aastatel 2010-2014 osales ta kooli ühisnäitustel, pärast seda jätkas väikeste isikunäitustega raamatukogudes ning kultuurimajades. Ta on osutunud valituks ja osalenud "Osta Noort Kunsti" oksjonitel alates aastast 2017.

Margreti esimene suurem isikunäitus, "Casually Uncovered“, toimus 2018. aastal Montenegros Sutomores. Soolonäitus "Inimmustrid" toimus aastal 2020 Vana-Võro Kultuurikojas ning hiljutine suur ülevaatenäitus „Rabarber“ toimus 2024. aasta kevadel koostööna tekstiilikunstnik Mare Liigandiga Saaremaal Kuressaare Rae galeriis.

Mais 2024 kureeris ta Põlva kunstigaleriis esimest ühisnäitust "Lapsepõlvepunk", kus osales ka ise.

Margret osaleb aktiivselt Põlva ja Tartu kunstielus.

Margret kirjutab: „Kaasaegses psühholoogias nähakse autoportreed nii peeglina kui kaardina. Kunstiteosed peegeldavad kunstniku sisemaailma ja juhatavad teda samal ajal läbi tema enda sisemist emotsionaalsete maastike.
Minu maalid kehastavad seda kontseptsiooni toorelt, killustatult, kui siiski sügaval ning terviklikul viisil, pakkudes visuaalset dialoogi kaose ja selguse, kannatuse ja enesemõistmise vahel. Minu teoste keskmeks on eristumise ja terviklikkuse vaheline intensiivne mäng. Killustatud näod, küll katkestatud, kuid vaieldamatult ühendatud, räägivad muutuvast minapildist. Psühholoogilisest vaatenurgast kujutavad need teosed elavalt ekstreemsete emotsionaalsete seisundite vaheldumist: meeleheidet ja eufooriat, viha ja rahu, eraldatust ja seotust. Need ei kujuta lihtsalt vahelduvaid tundeid, vaid kutsuvad vaatajat neid kaasa tundma, kogema mõistuse pinget, mis kõigub stabiilsuse ja killustatuse vahel. Minu jaoks on kunstil võime luua sild sisemise kaose ja välise väljenduse vahel.
Emotsioonide väliseks muutmise kaudu loovad nad ruumi, kus kannatused, rõõm ja muutlik identiteet eksisteerivad koos ausas ja töötlemata tões.“

Address

Ants Lauteri 5 (OÜ SENSUS Etc)
Tallinn
10114

Opening Hours

Monday 09:00 - 16:00
Tuesday 09:00 - 16:00
Wednesday 09:00 - 16:00
Thursday 09:00 - 16:00
Friday 09:00 - 16:00

Telephone

+3725137525

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when KALAUS galerii posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to KALAUS galerii:

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram