21/07/2025
Uurisin natuke põhjalikumalt, millised maasikad on tegelikult puhtad ja millised pigem kahtlased. Eriti just suve hakul, kui turule ilmub järjest rohkem importmaasikaid ja müüjad kiidavad, et „värsked“ ja „maitsvad“, tundus mõistlik vaadata kaugemale hinnasildist ja keskenduda hoopis sellele, mida marjad tegelikult sisaldavad. Eesmärk oli selge: leida, milliste riikide maasikad on turvalised ja milliseid tasuks pigem vältida – eriti kui need on mõeldud lastele või iga päev söögilauale.
Analüüsi aluseks võtsin Euroopa Toiduohutusameti (EFSA), Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti, RASFFi (Euroopa kiirhoiatussüsteem), PAN Europe’i ja mitmete tarbijakaitseorganisatsioonide avaldatud andmed. Fookuses olid värsked maasikad, mitte külmutatud või töödeldud marjad.
⸻
Kõige rohkem probleeme: keelatud ained ja ohtlikud jäägid
Esimene šokk tuli Türgist. Just Türgi maasikad on aasta-aastalt paistnud silma kõige enam probleemsete saadetistega. Ainuüksi 2024. aastal registreeris Euroopa Liit Türgist pärit põllumajandustoodetega – peamiselt just maasikatega – koguni 488 RASFF-hoiatust. Nendest suurem osa puudutas keelatud pestitsiidide kasutamist või piirnormide räiget ületamist. Näiteks leiti proovidest korduvalt klorpürifossi ja dimetoaati – aineid, mis on Euroopas keelatud nende neurotoksilise mõju tõttu.
Teisel kohal oli Egiptus. Nende eksportmaasikad on korduvalt sattunud kontrollide alla, kuna sisaldasid EL-is keelatud aineid, nagu metomüül või oksamiil. Mõnedel aastatel on Egiptuse marjad koguni ajutiselt impordikeelu alla pandud, sest rikkumisi esines liiga sageli. Kuigi ametlikult väidetakse, et olukord on paranenud, leidub siiani juhtumeid, kus Egiptuse saadetised jäävad piiripunktis kinni.
Ka Maroko pole probleemidest prii. Kuigi sealne kontrollisüsteem on paranenud, leidis PAN Europe’i uuring, et ligi veerand Maroko päritolu köögiviljadest sisaldas püsivaid PFAS-ühenditega pestitsiidide jääke – ühendeid, mida loodus ei lagunda ja mis võivad koguneda inimorganismi. Need ained on küll tehniliselt „lubatud“, aga tervisemõjud on pikaajalised ja ebameeldivad.
Järgmine ohugrupp tuleb juba EL-i seest. Hispaania, täpsemalt Andaluusia Huelva piirkond, on Euroopa suurim maasikakasvataja. Ja kuigi Hispaania ametnikud kinnitavad, et iga saadetist kontrollitakse põhjalikult ja reeglina piirnorme ei ületata, näitavad sõltumatud testid midagi muud. Näiteks Hollandis läbiviidud tarbijatestides leiti, et 69% Hispaania maasikaproovidest sisaldas mitut erinevat pestitsiidijääki – sealhulgas ka neid, mida peetakse eriti ohtlikuks või mis kuuluvad PFAS-rühma. Pestitsiidide „kokteilid“ on just see, mille eest arstid ja toitumisspetsialistid on viimasel ajal üha valjemalt hoiatanud.
Itaalia lõunaosas kasvatatud maasikate puhul esines sarnane muster: palju jääke, harva piirnormide ületusi, aga märkimisväärselt mitmekesine taimekaitsevahendite kooslus ühes ja samas marjas. Ühe analüüsitud proovi sees leiti koguni 12 erineva pestitsiidi jäägid – kõik eraldi seaduslikud, aga koostoimet ei oska keegi lõpuni hinnata. Samuti on Itaalias ja Hispaanias varem korduvalt avastatud salaturul liikunud keelatud kemikaale, mida kasutatakse „ametlikest skeemidest mööda minnes“.
⸻
Kus on maasikad puhtamad?
Positiivne uudis on see, et häid valikuid leidub. Soome, Rootsi ja Taani kasvatavad Euroopa puhtamaid maasikaid. Nende puhul on jääkide osakaal väga madal, kontrollisüsteem range ja tootjad teavad, et rikkumiste korral kaotatakse kohe usaldusväärsus. Soomes näiteks ei leitud 2023. aastal üheski testitud maasikas jääke üle piirnormi ja osades proovides puudusid jäägid üldse.
Saksamaa ja Austria kuuluvad samuti turvaliste hulka – sealne tootmine on hooajaline, kontrollitud ning mahetootmine rohkem levinud. Saksamaal uuriti hiljuti 78 eri päritoluga maasikaproovi ja mitte üheski neist ei tuvastatud lubatud piirnormi ületust. Mõni mai oli lausa täiesti jäägivaba.
⸻
Eesti olukord – rohkem kui rahuldav
Aga kuidas on lood Eestis? Meie kohalike maasikate kohta saab öelda midagi üsna haruldast: kõik 2023. aastal ametlikult analüüsitud proovid vastasid täielikult EL normidele. 27 kodumaisest proovist olid jäägid kas täiesti puuduvad või väga madalad – ja mitte üheski ei esinenud keelatud aineid. Peamised tuvastatud jäägid olid seaduslikud fungitsiidid nagu fludioksoniil või küprodiniil, ning ka nende tase jäi alla 30% lubatud piirist.
See tähendab, et Eesti maasikad on turvalised, usaldusväärsed ja madalate jääkidega – eriti võrreldes Lõuna-Euroopast või väljaspoolt EL-i pärit marjadega. Lisaks töötab Eesti teadlaste meeskond isotoopide põhjal toimiva jälgimissüsteemi kallal, mis võimaldab tulevikus võltsitud päritoluga marju kiiremini tuvastada. Väga õige suund.
⸻
Kokkuvõte – mida tarbija peaks teadma?
Väldi Türgi, Egiptuse ja Maroko maasikaid, kui tahad vältida keelatud aineid ja kõrgeid jääkide kombinatsioone.
Hispaania ja Itaalia maasikad on formaalselt sageli „normi piires“, kuid sisaldavad tihti palju erinevaid jääke – eriti riskantne lastele ja igapäevaseks tarbimiseks.
Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Austria on Euroopa mõistes parimad valikud, kus maasikad on kontrollitud ja puhtad.
Eesti maasikad on väga hea valik: kohalik, järelevalve all, ilma keelatud jääkideta.
Seega – kui valid järgmine kord turul või poes maasikaid, vaata pakendil päritoluriiki. Hind pole ainus asi, mida silmas pidada. Mõni „odav“ marjapakk võib hiljem kätte maksta hoopis tervise arvelt.
NB! Ametkondadest leiab infot, et Euroopa Liitu saadetud partiid on puhtamad, kui näiteks koha peal Türgis müüdavad tooted. Nii et ärge mugige puhkusereisidel liigselt kohalikku toodangut, eeldades, et see on tervislik ja puhas kraam.
Grupist Mõtle oma peaga
