21/10/2025
𝗦𝗮𝗮𝗺𝗲 𝘁𝘂𝘁𝘁𝗮𝘃𝗮𝗸𝘀!
𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗛𝘂𝗻𝘁 on meie kliinikus kliiniline psühholoog.
🔸 Hanna, mis Sind innustas kliinilise psühholoogi elukutset valima?
Kliinilise psühholoogi töö on äärmiselt vaheldusrikas ja pakub ohtrasti väljakutseid. Isegi kui inimeste mured on sarnased, on koostöö inimesega ja lähenemine probleemidele alati unikaalsed ja lähtuvad inimesest, mistõttu on iga päev tööl erinev ja õpetab ka mulle midagi uut.
🔸 Millised on Sinu soovitused inimestele, kes soovivad oma vaimset tervist hoida või parandada?
Võta korraks aega, et mõelda, kas sinu uni, toitumine ja suhted on piisavalt kosutavad ning kuidas on lood töö- ja puhkeaja tasakaaluga. Vajaduste rahuldamine ei lahenda probleeme, kuid see siiski soodustab raskustega toimetulekut.
Lisaks sellele julgustaksin kõiki vajaduse korral pöörduma vaimse tervise spetsialisti poole ning lähtuda siin pigem tõeterast, et mida varem, seda parem. Tihti esineb inimestel eelarvamusi, et minu mured „pole päris“ või „teistel on ju kehvemini“, kuid kui see inimest häirib, on see asi, millega tuleks tegeleda. Probleemide varajane lahendamine takistab suure tõenäosusega nende süvenemist. Seega kui tekib mõte, et võiks psühholoogi vastuvõtule minna, siis soovitan see mõte ellu viia esimesel võimalusel.
🔸 Mis on Sinu arvates kõige levinumad eksiarvamused psühholoogi töö kohta?
Mulle on jäänud kõrvu, et psühholoog teab kindlasti, mida inimene mõtleb, ja et ta oskab lausa mõtteid lugeda. Tegelikkuses võib psühholoogil olla rohkem taustateadmisi mõne mure tekkepõhjuste kohta, mistõttu võivad tema küsimused tunduda mõtete lugemisena.
Lisaks tundub mulle, et levib ka eelarvamus, nagu oleks psühholoogi töö rusuv ja emotsionaalselt kurnav. Jah, me puutume kokku muredega, ent samamoodi ka õnnestumiste ja eduelamustega, ning kasutame enamasti samu toimetulekuoskusi, mida õpetame oma klientidele.
🔸 Kuidas saaksime oma lähedasi paremini toetada, kui märkame, et neil on raske?
Inimeste raskused ja tugi, mida nad soovivad saada, on erinevad. Üks hea viis teada saada, kuidas lähedast toetada, on küsida temalt, millist abi või tuge ta vajaks. Oluline on, et abi pakkumisel ja toetamisel oleksime hinnanguvabad, toetavad ning ei ruttaks ise kohe kõike lahendama, kui teine seda palunud ei ole. Kui tundub, et lähedasele ei pruugi sinu toest piisata, siis julgusta teda ka lisaabi otsima.
🔸 Mis Sulle kliinilise psühholoogi töö juures rahuldust pakub?
Rahuldust pakub eelkõige see, kui klient saab eduelamuse sellest, mida me oleme koostöös käsitlenud, näiteks probleemilahendusoskus, mõtete märkamine ja muutmine või oma aktiivsuse suurendamine. On hea näha, kuidas need asjad on kliendi igapäeva toimetulekut ja enesetunnet parandanud. Samas pakub rahuldust ka see, kui proovin ise kõigepealt mingit uut tehnikat, et teada saada, kuidas see minu enda enesetunnet mõjutab, ning seda siis teistele edasi õpetada.
🔸 Mis teemad Sulle psühholoogitöös kõige südamelähedasemad on?
Südamelähedasemad teemad on eelkõige need, millega puutun kokku igapäevaselt: neuropsühhiaatria ja psühhoosispektrihäired, meeleolu- ja ärevushäired ning neuroarengulised häired.
🔸 Kui Sa ei oleks kliiniline psühholoog, kellena Sa siis töötaksid?
Kaalusin erialavalikul peale psühholoogia ka õigusteadust. Mõlema puhul on oluline teada, miks ja kuidas mingi asi toimib, ning saab palju suhelda. Lisaks sellele pakkus mulle tol ajal ja ka praegu huvi, miks inimesed kriminaalselt käituvad. Mulle tundus, et psühholoogia õppimine annaks mulle selle kohta rohkem infot, mistõttu osutus valituks see.
🔸 Kuidas Sa enda vaimset tervist hoiad?
Enda vaimset tervist katsun hoida täpselt samade soovituste järgi, mida ma teistega jagan. Vaatan regulaarselt üle, kuidas on mul une, toitumise, suhete ning töö- ja puhkeaja tasakaaluga. Lisaks sellele kasutan samu toimetulekuoskusi, mida õpetan ka klientidele, ühest küljest, et saada ise kogemust, aga ka seetõttu, et need päriselt aitavad raskustega toime tulla.
