Bris Novuse psühholoogia- ja psühhiaatriakliinik

30/06/2025

Kas kuuled? Suvi koputab viimaks uksele!

Paljudele tähendab see tööelus kergemat aega. Kui sa oled üks neist õnnelikest, kes saab suvel puhata, siis võid nüüd
… tempot aeglustada;
… jätta mõne asja tegemata;
… ärgata ilma plaanita;
… kuulata vaikust;
… enne mõne päeva oodata, kui kirjale vastad;
… lihtsalt olla ilma tulemust taga ajamata;
… kohtuda kõigi sõprade ja sugulastega, kellega tormilisel tööajal ei jõudnud.

On aeg end lõdvaks lasta ja end koguda, et jaksaksid järgmise tööhooaja vapralt vastu pidada.

Meie teeme sama. Kohtumiseni augustis!

19/06/2025

30/05/2025

Oled sa mõõtnud, kui palju sa päeva jooksul ekraane vaatad?

Uuringud näitavad, et täiskasvanud inimesed veedavad ekraanide ees 5–6,5 tundi päevas. Eesti kohta täpseid andmeid ei tea, aga usutavasti me liigume samas mustris nagu muu maailm.

Päris ilma ekraanideta tänapäeval enam ei saa ja seda ei peakski endale eesmärgiks seadma. Küll aga võiks enamik inimesi anda rohkem võimalusi niisugustele vaba aja veetmise viisidele, mis ekraani ei nõua. See aitab sul taastuda (töö)stressist ja vähendada ka läbipõlemise riski.

Jagame mõnd lihtsat nippi, kuidas ekraaniaega teadliku(ma)lt ohjata.

🟠 Lülita telefoni märguanded välja.
Nutitelefonid on sageli seadistatud nii, et sul ei jääks märkamata ükski teade ega uudis. Iga piiks või kõll ei vaja aga sinu tähelepanu. Seadista oma telefon nii, et alles jäävad ainult need teavitused, mis on kõige olulisemad.

🟠 Tee päeva jooksul pause, mille jooksul sa ei vaata ühtki ekraani.
Pool tundi ilma ekraanita – jalutades, lugedes, sõbra või töökaaslasega vesteldes – võib olla hämmastavalt kosutav.

🟠 Asenda, mitte ära keela.
Kui püüad ekraaniaega vähendada, ära sõnasta seda endale keeluna. Lihtsalt „Ära tee!“ tavaliselt ei toimi. Mõtle välja toredad tegevused, mida ekraanivaatamise asemel teha.

🟠 Sea sisse kindlad ekraaniajad.
Loe uudiseid ja sirvi sotsiaalmeediat kindlatel aegadel. Näiteks luba seda endale kaks-kolm korda päevas lühikese aja vältel. Nii ei ole su tähelepanu kogu päeva nii killustunud, sul väheneb hirm, et oled midagi maha maganud ja suureneb eneseregulatsiooni muskel.

🟠 Ära võta ekraane magamistuppa kaasa.
Las telefon või tahvelarvuti olla öösel teises toas, mitte sinu padja kõrval. See laseb sul paremini magama jääda ja ka rahulikult ärgata.

Harjumuste muutmise puhul on alati hea nipp oma eesmärgid kellelegi välja öelda. Kui keegi peale sinu teab, mida sa saavutada püüad, aitab see sul end järje peal hoida.

Ilma ekraanita aeg jätab rohkem ruumi oma mõtetele, lähedastele, hobidele ja trennile. Soovitame proovida!

09/05/2025

Arvasin, et hommikul väsinuna ärgata on normaalne. Olin kindel, et ma pole hommikuinimene. Enesestmõistetavalt lükkasin äratust kolm korda edasi, kuni koosolek juba peaaegu uksele koputas. Kiire kohv ja saiake ei teinud enesetunnet paremaks. Olin turris ja tige juba enne, kui kodust välja astusin. Peavalud külastasid mind sagedamini kui parimad sõbrad. Ma ei jõudnud k u n a g i oma tööasju õigeks ajaks valmis ja tegin sellepärast ületunde. Õhtul voodis skrollisin telefonis, et mõtted mujale saada. Und ei tulnud. Hommikul hakkas kõik jälle uuesti peale.

Ja siis õppisin ma une kohta ...

17/04/2025

Kui sa tunned, et enam ei jaksa, siis pole kuigi tark jõuga kohustusest läbi suruda. Meie aju ja keha ei tööta nagu masinad. Isegi kui me suudame end tagant sundida, ei tähenda see, et see oleks tark või jätkusuutlik.

Miks on puhkus vaimsele tervisele hädavajalik?

☘️ See aitab taastuda. Kui sa kogu aeg tegutsed ega peatu korrakski, väsivad nii sinu keha kui ka vaim. Puhkamine aitab taastada sinu jõuvarusid.
☘️ See vähendab stressi. Puhkamise ajal rahuneb närvisüsteem ja tänu sellele muretsed vähem.
☘️ See parandab und. Kui oled lõõgastunud, jääd paremini magama ja uni on kvaliteetsem.
☘️ See aitab selgemini mõelda. Kui oled puhanud, töötavad su mõtted paremini ja sul on lihtsam häid otsuseid langetada.
☘️ See aitab ennetada meeleolulangust. Puhanud inimene on tavaliselt rõõmsam, kannatlikum ja rahulikum.
☘️ See aitab hoida su tervist. Pidev väsimus võib hakata mõjutama füüsilist tervist – puhkus aitab seda ennetada.
☘️ See aitab ära hoida läbipõlemist. Kui puhkad korralikult ja regulaarselt, ei teki ülekoormust.

Me kipume mõtlema, et puhata võib alles siis, kui kõik on valmis: kui tänaseks plaanitud tööd on tehtud, kui postkast on tühi või kui kodu särab puhtusest. Ent päriselus ei saa kunagi kõik tehtud. Sul on vaja puhata, et jaksata edasi minna. Sinu tervis on tähtsam kui ükski tööülesanne, tegemist vajavate ülesannete nimekiri või sisemine kriitik.

02/04/2025

𝗦𝗮𝗮𝗺𝗲 𝘁𝘂𝘁𝘁𝗮𝘃𝗮𝗸𝘀!

𝗧𝗶𝗶𝗻𝗮-𝗟𝗶𝗶𝗻𝗮 𝗠𝗮̈𝗿𝘁𝘀𝗼𝗼 on meie kliinikus psühholoog.

🔸 Tiina-Liina, mis Sind innustas psühholoogi elukutset valima?

Psühholoogiks saamise soov oli mul juba kooliajal. Kindlasti olin mõjutatud nii sellest, et minu isa oli psühholoog, kui ka sellest, et päris varajases lapsepõlves meeldis mulle sõna „psühholoog“. Lisaks olen ikka soovinud mõista enda ja teiste inimeste käitumist. Arvasin, et olen ülikooli sisseastumisvestlusel originaalne, kui ütlen, et soovin õppida mõistma, millest ajendatuna teevad inimesed oma käitumisvalikud. Kohapeal selgus, et enamik tuli õppima sama sooviga. 🙂

🔸 Millised on Sinu soovitused inimestele, kes soovivad oma vaimset tervist hoida või parandada?

Ennast tuleb õppida märkama ja väärtustama, tegema enda vajadustest lähtuvaid valikuid. See ei tähenda, et teistega ei tuleks arvestada, vaid et ennast peaks seadma esikohale.

🔸 Mis on Sinu arvates kõige levinumad eksiarvamused psühholoogi töö kohta?

See, et psühholoog on selgeltnägija, või et parem peaks hakkama juba ainuüksi sellest, kui psühholoogile oma asjadest räägid.

🔸 Kuidas saaksime oma lähedasi paremini toetada, kui märkame, et neil on raske?

Oleneb muidugi sellest, mis raskustega meie lähedased silmitsi seisavad. Alati ei pruugi appi minemine kasulik ollagi. Aitamisega võime teinekord hoopis vastupidist mõju avaldada. Eriti juhtudel, kui inimene ise oma olukorda veel piisavalt ei teadvusta. Peamiselt saame aidata leida spetsialistide kontakte.

🔸 Mis Sulle psühholoogitöö juures rahuldust pakub?

Tervenevad patsiendid muidugi. Ma armastan oma tööd ja oma patsiente. See võib küll kõlada klišeena, kuid täpselt sellist südame soojenemise tunnet ma oma tööd tehes tunnengi.

🔸 Mis teemad Sulle psühholoogitöös kõige südamelähedasemad on?

Mulle meeldivad väga patsiendid, kes „maadlevad“ ärevusega või enesehinnanguga seonduvate probleemidega. Kognitiivse käitumisteraapia tehnikad annavad võimekuse aidata erinevate teemadega kimpus olevaid inimesi.

🔸 Kui Sa ei oleks psühholoog, kellena Sa siis töötaksid?

Ma töötaksin siis tõenäoliselt konsultandina-koolitajana. Tegin seda tööd umbes 15 aastat, enne kui psühholoogiks õppima läksin. Koolitan ka nüüd, psühholoogitöö kõrvalt.

🔸 Kuidas Sa enda vaimset tervist hoiad?

Käin palju jalutamas ja seda soovitan ka kõikidele oma patsientidele. Samuti suhtlen oma kolleegidega, st käime end regulaarselt tööalaselt n-ö maha laadimas.

20/03/2025

Jätkame juttu läbipõlemisest.

𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐥𝐚̈𝐛𝐢𝐩𝐨̃𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥 𝐞𝐭𝐭𝐞 𝐯𝐨̃𝐭𝐭𝐚?
Kui oled läbi põlenud, on esmajärjekorras oluline teadlikult tegeleda taastumise ja stressi leevendamisega.

☘️ Tähtis on enesele tunnistada, mis on juhtunud ja anda enesele aru, et see ei ole lihtsalt väsimus, millest välja magada.
☘️ Sellest hoolimata on oluline võtta aeg maha ja puhata – nii palju kui võimalik. Kui teisiti ei saa, siis proovi kasvõi ühel-kahel õhtul nädalas minna pool tundi või tund aega varem magama või võta mõnel üksikulgi hommikul endale pool tundi rohkem uneaega. Mitme nädala peale kokku teeb see juba arvestatava hulga unetunde.
☘️ Sea sisse unerežiim, mis sulle sobib.
☘️ Piira ka oma ekraaniaega. Telefoni sirvimine võib küll tunduda lõõgastava tegevusena, kuid tegelikult koormab see sinu niigi ülekoormatud närvisüsteemi.
☘️ Toitu mitmekesiselt ja joo palju vett.
☘️ Liigu, sest füüsiline tegevus aitab vähendada stressi.
☘️ Pea meeles, et taastumine võtab aega. Anna endale seda.

Läbipõlemisest üksi taastuda ongi raske. Kui tunned, et ei saa sellega ise hakkama, siis ära häbene küsida abi. Kasu võib olla ka psühholoogist. Mõnikord on õige jääda haiguslehele, selle saab avada nii perearst kui ka psühhiaater.

𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐯𝐚̈𝐥𝐭𝐢𝐝𝐚 𝐥𝐚̈𝐛𝐢𝐩𝐨̃𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐤𝐨𝐫𝐝𝐮𝐦𝐢𝐬𝐭?
🔸 Püüa aru saada, mis sind sellisesse seisundisse viis. Kui leiad vastused, tead edaspidi, milliseid piire seada ja kuidas end hoida. Vaata üle nii tööga seotud tegurid kui ka ootused, mis sa oled iseendale seadnud. Tihti põleme läbi samadel põhjustel, mis meid tööl edukaks on teinud: kohusetunne, vastutuse võtmine jmt.
🔸 Taas tööle asudes vaata oma kohustused üle ja sea ülesanded tähtsuse järjekorda. Mõtle, kas midagi saab edasi lükata või delegeerida.
🔸 Õpi ütlema ei ja tunnistama, kui vajad abijõudu – kõike ei pea tegema sina, kõigega ei pea hakkama saama üksi.
🔸 Ära unusta tööpäeva jooksul pause teha.

18/03/2025

𝐑𝐚̈𝐚̈𝐠𝐢𝐦𝐞 𝐥𝐚̈𝐛𝐢𝐩𝐨̃𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭. 𝐒𝐢𝐬𝐬𝐞𝐣𝐮𝐡𝐚𝐭𝐮𝐬

Viimaste kuude jooksul on nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias leidnud kajastust mitmed läbipõlemise juhtumid. Ajakirjaveergudele jõuab neist aga üksnes jäämäe tipp, sest paljud ei taha oma kogemust avalikkusega jagada ja on tavaline, et töötaja tunneb kogetu pärast nii enda kui ka teiste ees häbi. Vaatame üheskoos lähemalt, mida läbipõlemine – see salakaval seisund – endast kujutab, miks see tekib ja kuidas ennast aidata.

Läbipõlemine tekib kroonilise tööstressi tagajärjel. Näiteks siis, kui sinu vastutus on pika aja vältel suurem, kui sa jaksad kanda, või kui sul ei ole mõne tööülesande täitmiseks vajalikke ressursse. Sellistes oludes hakkab suurenema ärevus ning väsivad keha ja vaim. On oht, et jõuad punkti, kus sinu stressitase ja vaimne koormus ületavad sinu toimetulekuvõime.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi on läbipõlemise kolm peamist sümptomit:
🔸 kurnatus – sind rusuvad lakkamatu väsimus ja tühjustunne ning (peaaegu) kõik tööülesanded tunduvad sulle koormavana;
🔸 võõrdumine – võid tunda pettumust ja ükskõiksust, sa ei tunne enam rõõmu töökaaslastega suhtlemisest ning hoiad inimestest parema meelega eemale;
🔸 vähenenud töövõime – sa ei suuda keskenduda ega loovaid lahendusi välja mõelda, otsuste langetamine käib sul üle jõu, mis tekitab omakorda ärevust ja pingetunnet.

𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐦𝐞 𝐥𝐚̈𝐛𝐢 𝐩𝐨̃𝐥𝐞𝐦𝐞?

Läbipõlemine ei teki üleöö, vaid järk-järgult pikema aja jooksul. Läbipõlemise tekke oht on suurem siis, kui
🔸 töötad liiga palju ega anna endale võimalust puhata
🔸 sul on tunne, et sul pole oma töö üle otsustusõigust ja tööülesanded kipuvad sinu kontrolli alt väljuma
🔸 sulle esitatakse ebamõistlikke ootusi või pole selge, mida sinult oodatakse
🔸 tajud, et sind koheldakse ebaõiglaselt või sa ei saa väärilist tasu
🔸 tööelu võtab kogu sinu aja ja energia, eraelu on aga jäänud tagaplaanile
🔸 töökeskkond on ebameeldiv ja konfliktiderohke või sind koheldakse pahatahtlikult

Kui need tegurid kuhjuvad, võid sa end peagi tunda emotsionaalselt kurnatuna, sul võib kaduda huvi oma töö vastu ja sa võid jääda lõksu oma piitsutavatesse mõtetesse.

Mida siis teha? Sellest juba järgmisel korral.

14/03/2025

Äratuskell heliseb. Sirutan käe ja vajutan selle kinni. Peaksin üles tõusma, aga keha tundub raske, olen nagu voodi külge liimitud.

Ajan end lõpuks püsti ja komberdan kööki. Kohv. See peaks ju aitama? Aga ei aita. Juba ammu enam. Vaatan tühjal pilgul aknast välja. On raske isegi niisama olla.

Tööpäev möödub nagu udus. Vastan telefonile, saadan kirju. Kuidagi saan asjad tehtud, aga millelegi pikemalt keskenduda ei suuda. Olen hakanud vigu tegema. Unustan palju. Töökaaslased vaatavad mind juba kuidagi imelikult. Uhh! Tahaks ära siit!

Lubasin õhtul sõpradega välja minna, aga ma ei jaksa sellest isegi mitte mõelda. Ma vist saadan neile sõnumi. Ma ei lähe. Helistada ei taha, muidu hakkavad veel pärima ja pinnima. Jah. Sõnum on parem.

Kodus on hea rahulik. Lösutan parem diivanil ja vaatan Netflixi. Kuigi ükski film nagu ei köida. Aga magama minna ka ei taha. Uni nagunii ei tule. Jälle. Need pagana mõtted ja süümekad ei lase.

Kell on juba kolm!? Maga! Maga! Maga! Ma pean homme oma aruande ära esitama! Maga!

☘️☘️☘️

Kas see tundus sulle tuttav?
Kas tunned muret, millega tegu ja kuidas sellest nõiaringist välja saada?

Meie juurest saad abi. Broneeri aeg meie kodulehel.

18/02/2025

𝐒𝐚𝐚𝐦𝐞 𝐭𝐮𝐭𝐭𝐚𝐯𝐚𝐤𝐬! 𝐉𝐚𝐧𝐢𝐤𝐚 𝐊𝐞𝐫𝐬𝐭𝐞𝐧 on meie kliinikus psühholoog-nõustaja.

🔸 Janika, mis Sind innustas psühholoogi elukutset valima?

Psühholoogiaõpinguteni viis mind uudishimu. Mind paelus probleemide olemuse mõistmine. Näiteks miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad, ja satuvad raskustesse? Mis on probleemide põhjused ja miks need ära ei lähe? Kui me saame aru loogilistest seostest, tekib võimalus olukorda paremaks muuta.

🔸 Mida soovitad inimestele, kes soovivad oma vaimset tervist hoida või parandada?

IInimene on tervik. Füüsiline ja vaimne tervis on omavahel seotud. Kasulik on enda heaolu eest hoolitseda iga päev.

Sea sisse sind toetavad rutiinid. Nii nagu me peseme hambaid iga päev hommikuti ja õhtuti, nii võiksime iga päev teha ka vaimset tervist toetavaid tegevusi. Alustada võib lihtsatest tegevustest.

Tervis on nagu kolmejalgne taburet. Need jalad on uni, liikumine ja toitumine. Kui üks jalgadest logiseb, ei ole taburet tasakaalus ega seisa enam hästi püsti. Hoolitse hea unehügieeni eest, toitu tervislikult ja korrapäraselt, liigu piisavalt. Selleks, et need tegevused suurendaksid heaolu, ole hetkes kohal!

Paljud raskused tekivad sellest, et me rändame oma mõtetes kas minevikus või muretseme tuleviku võimalike ohtude ja probleemide pärast. Nii on raske tunda rahulolu ning nautida oma elu siin ja praegu. Märka ja juhi oma mõtteid ja emotsioone teadlikult, ole iseenda parim sõber. Kui olevikus olemine tundub raske, räägi kellegagi ja vajaduse korral küsi abi spetsialistilt.

🔸 Mis on Sinu arvates kõige levinumad eksiarvamused psühholoogi töö kohta?

Psühholoogi tööga kaasnevaid müüte on mitmeid. Üks on näiteks see, et psühholoog näeb inimesi läbi. Tegelikkuses ei ole meist keegi röntgeniaparaat, me ei loe teiste mõtteid ega tegele ennustamisega. Psühholoog tugineb teadmistele inimese psüühikast. Ta aitab inimesel iseennast mõista, näha seoseid mõtete, tunnete ja käitumise vahel. Psühholoog juhendab inimest oma ellu muutuste toomisel.

Samamoodi on ekslik arvata, et psühholoog lahendab kõik sinu mured sinu eest. Ikka inimene ise on oma elus peategelane. Psühholoogil võib seal olla mingil ajal toetav kõrvalosa roll, ent olulisi samme tuleb igaühel endal astuda.

🔸 Kuidas saaksime oma lähedasi paremini toetada, kui märkame, et neil on raske?

Märkamine ongi kõige olulisem! Ole päriselt olemas ja kuula, püüa mõista. Hoidu hinnangutest ja ära kiirusta soovituste jagamisega. Väljenda empaatiliselt hoolivust. Me soovime olla teiste poolt aktsepteeritud. Enamasti teab inimene ise, mida ta vajab ja milliseid samme ta enda toetamiseks saab astuda. Kui enda tarkusest jääb väheks, on kasulik konsulteerida spetsialistiga.

🔸 Mis Sulle psühholoogi töö juures rahuldust pakub?

Väikesed ja suured ahhaa- ja eduelamused. Näiteks kui inimene taipab raskuste põhjuseid, tunneb lootust ja näeb muutuste võimalikkust. Suur rõõm on olla kaasas muutuste teekonnal ja tõdeda, et asjad päriselt lähevad paremaks ja elu tundub taas elamist väärt.

🔸 Kuidas Sa enda vaimset tervist hoiad?

Ma praktiseerin oma elus sedasama tarkust, mida jagan teistele, loon endale toetavaid rutiine, olen iseenda parim sõber ja terapeut. Huvi korral saab eneseteraapia teemal lähemalt lugeda näiteks Owen O´Kane’i raamatust „Kuidas olla iseenda terapeut”.

🔸 Janika praktiseerib oma töös psühholoog-nõustajana kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtteid.

12/02/2025

❌ „Ma ei saa mitte millegagi hakkama.“
❌ „Küll ma olen loll, et ei osanud talle midagi vaimukat vastata.“
❌ „Kõik teised saavad paremini hakkama kui mina.“
❌ „Mida ma üldse mõtlesin? Muidugi see ei õnnestunud!“
❌ „Ma näen kohutav välja.“

Säärased laused on lihtsad pähe tulema. Ütleme neid endale mõttes sageli. Ja nii, enesele aru andmata, halvustame end järjepidevalt, oleme enese kõige suuremad kiusajad ja armutud kriitikud.

Kui sisekõne on pidevalt negatiivne, võib see kaasa tuua mitmeid ebameeldivaid tagajärgi. Näiteks
🔸 hakkame end tundma vähem väärtuslikuna;
🔸 tunneme pidevalt muret ja ärevust, sest märkame üksnes probleeme, mitte lahendusi;
🔸 hakkame uskuma, et me ei suuda midagi, ja nii kahaneb meie enesekindlus;
🔸 võime langeda depressiooni, sest pikaajaline enesekriitika süvendab meeleolulangust.

Kuidas sellest lõksust pääseda?

🌿 Alusta väikeste sammudega. Näiteks võid üles märkida, mida ja mismoodi sa enesele päeva jooksul ütlesid. Püüa mõista, millistes olukordades sa ennast kritiseerid ja kas on mõni mõte, mis kipub korduma. Eesmärk on hakata märkama, kuidas sa iseendasse suhtud.

🌿 Vaidlusta oma mõtted. Sõnasta negatiivseid laused ümber. Selle asemel, et öelda „Mu töökaaslane ei vastanud mu sõnumile, ta on ilmselt mu peale endiselt solvunud“, ütle parem „Tal võib lihtsalt kiire olla. Ta vastab siis, kui tal on rohkem aega“.

🌿 Tunnusta ja kiida end – isegi siis, kui oled valmis saanud pealtnäha pisikese tööga.

🌿 Sea mõistlikud ootused. Ära võrdle end teistega.

Märka, mida sa iseendale ütled ja kui kõrged standardid enesele sead. Alusta enesehoiuga kohe. Sõbrapäeva nädal on hea aeg, et hakata iseenda sõbraks! 🙂

03/02/2025

Meil on uus aadress!

Alates tänasest töötame aadressil Pärnu mnt 113. Leiad meid 11. korruselt liftist vasakut kätt.

Kuidas tulla?

Meie juurde saad väga mugavasti ühistranspordiga:
🔸 linnaliinibussiga nr 5, 18, 18A, 20, 20A, 28, 32 ja 36
🔸 trammiga nr 3 ja 4
🔸 rongiga (tule kas Tondile või Tallinn-Väiksesse)
🔸 mitme maakonnaliini bussiga

Kui tuled autoga, saad tasuta parkida majaaluses parklas või ümbruskonna tänavatel.

Kui jääd uue asukoha leidmisega hätta, siis helista tuttaval telefoninumbril 5560 6212.

(Pilt on P113 tervisemaja kodulehelt.)