https://www.facebook.com/455959577594941/

TRUST EST, Tallinn (2026)

23/02/2026

Postimehe Fookuse toimetaja Mihkel Kunnus kirjutas juba möödunud neljapäeval kaasahaaravalt ja tuliselt sellest, mis on viga keelustamis- ja karistamispõhisel uimastipoliitikal, mida siseminister Igor Taro põlistada tahab.
/
🚓 [S]iseminister Igor Taro (Eesti 200) nägemus narkootikumidest on umbes samal tasemel, mis oli mu vanaemal. Ja see, mis on täiesti küllaldane ja kohane nelja talve haridusega maavanaemale, pole seda kohe teps 21. sajandi teise veerandi
urbaniseerunud ühiskonna siseministrile.

👊 «Ahastamaajav ebakompetentsus,» oleks kahte sõnasse surutud kokkuvõte, millega kirjeldaksin Taro hiljutisi selleteemalisi sõnavõtte (täpsemalt siis reaktsioone justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) katsele praegust üliprimitiivset narkopoliitikat veidigi parandada). Sellest tuleneva riigiseadustiku kirjeldamiseks piisab kolmest sõnast: «inimvaenulik, vägivallamonopoliga sunnirumalus». /---/

⚠️ «Taro sõnul ei toeta siseministeerium narkootiliste ja psühhotroopsete ainete diferentseerimist vähemohtlikeks ja enamohtlikeks aineteks, sest see annaks ühiskonnale vale signaali ning võiks kaasa tuua uimastite tarvitamise
normaliseerumise.

🤦‍ «Ahastamaajav ebakompetentsus,» oleks kahte sõnasse surutud kokkuvõte, millega kirjeldaksin siseminister Igor Taro hiljutisi sõnavõtte narkopoliitika teemal.

🙃 «Kõik keelatud uimastid on oma olemuselt ohtlikud ning põhjustavad tervisekahjusid,» selgitas Taro.»

🕊️ Neid ridu lugedes tuleb tahtmine oiata ja aju otsib enesekaitseks välja Marju Lepajõe kõne «Miks haridus on püha?»: Discretio est mater omnium virtutum – eristusvõime on kõigi vooruste ema. Siseminister astub sellele intellekti
põhiatribuudile otsustavalt vastu.

⚖️ Nii. Psühhotroopsed ained diferentseeruvad vähemohtlikeks ja enamohtlikeks aineteks, see on lihtsalt fakt. Iseasi, kas ministeerium oskab selle faktiga midagi mõistlikumat peale hakata kui seda seaduse tasemel eitada.

💊 Väikeseks selgituseks: esiteks pole siseministeerium mingi tõeministeerium, mis saab kehtestada kõikide «narkootikumide» võrdset ohtlikkust, sealjuures isegi mitte sõnumina avalikkusele, sest a) see sõnum on objektiivselt vale ja vastav info üha levinum, nii teaduslik kui ka sotsiaalkogemuslik; b) siseministeeriumil pole niigi erilist autoriteeti noorte hulgas ja sellise päevselgelt vale sõnumi kuulutamisega väheneb see veelgi.

🍷 Kolmandaks, ja mis kõige hullem, selline aktiivne ja toimekas ignorantsus põlistab veelgi seda väga ohtlikku ja objektiivselt väära signaali, mida juba ammu ühiskonnale antakse: et legaalsed uimastid on ohutumad kui mittelegaalsed. See väga vale signaal ühiskonnale on juba ammu väljas ning see, erinevalt legaalse ja mittelegaalse piirjoonest, on kõige vintskemast materjalist sotsiaalne konstruktsioon, mis väljendub kibedas tõdemuses, et alkohol on ainus meelemürk, mille mittetarvitamist peab inimene õigustama. /---/

🥴🍾 Agressiivsust soodustav ja kantserogeenne, lugematul arvul perekondi lõhkunud ja lapsepõlvetraumasid tekitanud alkohol on legaalne ja reklaamitud, samas empaatiat ja somaatilist turvatunnet tekitav ning tõhusat traumaravi võimaldav ja paarisuhteid päästev, teraapilises doosis olematu toksilisusega M**A (ecstasy) on keelatud. Meid ähvardab demograafilistel põhjustel dementsusepideemia, aga suure leevenduspotentsiaaliga L*D on keelatud. Mida rohkem teemasse süüvida, seda suuremat põlgust praegune narkopoliitika tekitab (õigluse huvides: mitte ainult kohalik). /---/

🌍 [Ü]hiskondlikel praktikatel on inerts, mille ees on parim teaduslik teadmine õige jõuetu (siinkohal võib iga keskkonnakaitsja end vigaseks noogutada), karskuse jõuga peale surumine on väga vähetulemuslik nii ühiskonna kui ka indiviidi tasandil.

⛏️ «Minu liberaalsus lõpeb seal, kus algavad narkosurmad ja turvalisuse kahjustamine,» deklareerib siseminister Taro paatoslikult. Oo, milline sõnamaagia ja totaalne eristusvõimetus! Fentanüüli- ja nitaseenipatud nuheldakse ühe tömbi nuiaga kanepi ja ecstasy kaela ning tõrjemaagiline loitsusõna «narko-» jätab alkoholi sootuks fookusest välja. Härra siseminister, liberaalsuse piiri tõmbaja, lugege näiteks sellist täiesti rutiinse ja ebaüllatava sisuga artiklit nagu «Kuritegevuse mootor töötab Lõuna-Eestis alkoholil» (LEPM, 14.02). /---/

🎓 [S]ee õnnetu legaalsuse ja mittelegaalsuse piirjoon /---/ on ju kõige viletsamast materjalist sotsiaalne konstruktsioon, mis pealegi on alatasa vahelduvate seadusandjate kätes. Seepärast on väga oluline, et seadusandjal oleks haridust selles vallas rohkem kui nelja talve ekvivalent. Või vähemasti kompetentne nõunik.

Pilt: Postimees / Fernando Vergara / AP / Scanpix

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

21/02/2026

Endine Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets kirjutab Õhtulehes Eesti uimastipoliitika kitsaskohtadest hiljutise üledoositragöödia valguses:

Tallinna laste turvakodus toimunud 16-aastase nooruki surm on tõendus, et Eesti seisab silmitsi nii uimastipoliitika kitsaskohtade kui ka noorte vaimse tervise süveneva kriisiga. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid sümptomiga laiemast probleemist, mille lahendamine eeldab süsteemset ja teadmuspõhist lähenemist.

Selle taustal kõlanud Tallinna abilinnapea Riina Solmani ettepanek kaasata turvakodudesse narkokoerad jätab paraku mulje lihtsustatud ja ebapiisavalt läbi mõeldud lahendusest. /---/

[N]ulltolerantsil ja karistuspõhistel poliitikatel ei ole usaldusväärset tõenduspõhist mõju ainekasutuse vähendamisel ning need poliitikad võivad hoopis tõsta stigmatiseerimist ja takistada abi otsimist, mistõttu rahvusvahelised soovitused liiguvad järjest enam tervishoiu- ja kahjude vähendamise raamistikku.

Uimastipoliitikas on ammu teada, et nulltolerantsil põhinev „War on drugs“ lähenemine ei ole soovitud tulemusi toonud. Karistuspõhine raamistik üksi ei vähenda ei nõudlust ega pakkumist, küll aga suurendab stigmatiseerimist ja tõrjub tarvitajaid süsteemist eemale.

Viimase aja arengud riigi tasandil näitavad, et arutelu on siiski liikumas tõenduspõhisema suuna poole. Justiits- ja digiministeeriumi väljatöötamiskavatsus nägi ette keelatud ainete tarvitajate karistuspoliitika ümberhindamist ning karmimat lähenemist levitajatele. Arutelus tõstatus küsimus, kuidas kujundada karistusnorme nii, et inimene, kes kahjustab eelkõige iseennast, ei kardaks abi otsida. Samas otsustas siseministeerium kavatsust mitte kooskõlastada, viidates avaliku korra ja turvalisuse riskidele. /---/

Uimastiprobleemide lahendus ei saa keskenduda üksnes ainete tuvastamisele. Vaja on terviklikku lähenemist, mis ühendab varajase ennetuse, süsteemse sõltuvusriski hindamise, madala lävega ravi, vaimse tervise teenuste tugevdamise, kahjude vähendamise meetmed ning selge, kuid proportsionaalse õigusraamistiku, mis eristab tarvitajat ja levitajat. Turvakodudes viibivad noored on juba kõrgendatud riskiga sihtrühm ning nende puhul ei toimi pelgalt kontroll, vaid järjepidev usaldussuhe, professionaalne psühhosotsiaalne tugi ja realistlik, mitte hirmutav uimastiennetus.

Eesti olukord – kasvavad narkosurmad, uute sünteetiliste ainete levik ja noorte vaimse tervise probleemid – näitab, et senine lähenemine ei ole piisav. Uimastipoliitikat ei saa kujundada emotsiooni, poliitilise kuvandi ega jõudemonstratsiooni alusel. See peab põhinema teadusel, rahvatervise põhimõtetel ja pikaajalisel strateegial, mille keskmes on inimelude hoidmine. Tragöödia ei tohi viia sümboolsete, kuid sisutühjade sammudeni. Kui eesmärk on vältida järgmisi surmasid, peab Eesti liikuma tõenduspõhise, tasakaalustatud ja inimkeskse uimastipoliitika suunas.

Pilt: kollaaž (Arno Saar/Õhtulehe arhiiv, Kris Süld/erakogu)

18/02/2026

MTÜ Ravikanep:
💔 Head inimesed! Tuhat tänu kõigile, kes viimase peaaegu kolme aasta jooksul on Age ja Raigo võitlust ebaõiglase karistuse vastu jälginud ja toetanud! Paraku on inimvaenulik keelu- ja karistussüsteem osutunud tugevamaks; viimatises kohtuastmes mõisteti Euroopa Liidus lubatud seemnest ootamatult kanget kanepit kasvatanud paar süüdi. Kui vandeadvokaat kohtule vaideavaldusi ei esita, ootab vähemalt Raigot reaalne vanglakaristus. Advokaadile on aga enne vaja tasuda eelmised arved, mida seni on maksmata veel veidi rohkem kui 4500 euro ulatuses. Palume neil, kellel võimalik, seda viimast lootusrikast ponnistust toetada.

🙏 Kui Sul on võimalik rahaliselt toetada Age ja Raigo kaitsekulusid meie hinnangul ebaõiglases ja põhjendamatus kohtuasjas, kanna, palun, MTÜ Ravikanep kontole Swedbankis (EE892200221057621978) summa, mida saad endale lubada — koos selgitusega «Age toetuseks». Mugavamaks kopeerimiseks lisan kontonumbri ka eraldi kommentaaridesse.

16/02/2026

MTÜ LUNEST annab teada: karistusseaduse muutmine on samm õiges suunas!

7. jaanuaril saadeti kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus, mis puudutab uimastitega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimist.

MTÜ LUNEST tervitab seda sammu.
Aastatepikkune karm karistuspoliitika ei ole vähendanud uimastisuremust ega sõltuvusprobleeme. Seetõttu peame õigeks
lähenemist, mis eristab:

• neid, kes tarvitavad aineid
• ja neid, kelle eesmärk on teiste arvelt rikastuda.

Toetame ettepanekuid, mis liiguvad inimlikuma ja tõenduspõhisema narkopoliitika suunas — sealhulgas suure koguse piirmäärade ülevaatamist ja paindlikumat lähenemist karistustele.

Samas peame oluliseks rõhutada, et kõik uimastite levitamisega seotud inimesed ei ole „klassikalised diilerid“. Sageli on tegemist sõltuvushäirega inimestega, kes eelkõige vajavad ravi ja tuge, mitte üksnes karistust.

Riik peab suutma selgemalt eristada põhjuseid, miks inimesed uimastikaubandusse satuvad, ning kujundada poliitikat, mis põhineb faktidel, tõenditel ja inimõigustel.

Link täispikale seisukohale meie organisatsiooni blogis leidub kommentaarides.

Pilt: Goobjoog Media Group

06/02/2026

Uuring: elupõline kanepitarvitamine seondub suuremate ajumahtude ja parema sooritusega

🪴 Vabatahtlikelt loovutajatelt Ühendkuningriigi riikliku projekti Biobank raames kogutud tervise- ja geeniandmeid analüüsinud värske uuring näitas, et elupõline kanepipruukimine seondub eakamatel, s.t 40–77-aastastel täiskasvanutel nii mõnedes ajupiirkondades suurenenud ajumahuga kui ka parema kognitiivse sooritusega. Seosed olid tugevaimad mõõduka kanepitarvitamise puhul. Samas täheldati seoseid ajumahu vähenemisega mõnedes ajupiirkondades, mis annab mõista, et tarvitamise mõjud on keerukad ja piirkonniti erinevad. Uurimus tõstab esile, et kanepi mõjud ajule pole ainult positiivsed või ainult negatiivsed ning et tarvis on põhjalikumaid uuringuid, mis keskenduksid nende mõjude mehaanikale ja seostele tarvitamismustritega.

🤓 Uurimuses võtsid Colorado ülikooli juures tegutseva Anschutzi meditsiiniuuringute keskuse teadlased vaatluse alla elupõlise kanepitarvitamise seosed aju struktuuri ja kognitiivse sooritusega keskealistel ja vanematel täiskasvanutel. Valimisse hõlmati Ühendkuningriigi rahvastiku terviseandmed projektist Biobank, mis olid kogutud 26 362 osalejalt vanuses 40–77 eluaastat, kelle terviseandmete hulgas olid magnetvõnke-tomogrammid (MRI) ja standardiseeritud kognitiivse soorituse testide tulemused. Elupõliste tarvitajatena määratleti inimeste endi ütluste põhjal need, kes ise tarvitamist tunnistasid; tarvitajad jagati tarvitamissageduse ja -kogemuse alusel omakorda mitmesse rühma.

🧠 Uurimuse eesmärk oli hinnata, kas ja kui, siis mil määral seondub elupõline kanepitarvitamine ajumahu muutustega eri piirkondades ja muutustega kognitiivses soorituses hilisema elu vältel. Erilist tähelepanu pöörati ajupiirkondadele, mis on tuntud kannaibinoidretseptorite, eriti retseptori CB1 suure tiheduse poolest ning etendavad vanuse kasvades olulist rolli õppimise, mälu, emotsioonide reguleerimise ja täidesaatvate funktsioonide juures.

💪 Tulemused näitasid, et võrreldes inimestega, kes kanepit üldse ei tarvitanud, oli kanepit elupõliselt tarvitanute ajumaht mitmes olulises ajupiirkonnas suurem. Konkreetselt täheldati positiivset seost mahtude kasvuga hobukäärus, mandeltuumades ja juttkeha struktuurides – piirkondades, mis osalevad mälestuste, tunnete ja motivatsiooni töötlemises ning on vastuvõtlikud nii vanusega seotud kärbumisprotsessidele kui ka endokannabinoidsüsteemi moduleerimise mõjudele. Ajumahu suurenemine nendes piirkondades võib viidata neurodegeneratiivsete protsesside aeglustumisele või neuroplastilisuse paremale säilimisele.

🔍 Kognitiivse soorituse analüüsid näitasid, et kogu elu jooksul kanepit tarvitanud katsealused saavutasid keskmisest paremaid tulemusi mitmes kognitiivses valdkonnas, sh õppimisvõimet, töötlemiskiirust ja lühimälu kvaliteeti mõõtnud ülesannete lahendamises. Need seosed jäid püsima ka pärast hulga segavate tegurite, nt vanuse, soo, haridustaseme ja muude elustiili-tegurite arvessevõtmist. Kõige järjekindlamalt ilmnesid positiivsed seosed kanepit mõõdukalt tarvitanute rühmas, mis viitab võimalikele mittelineaarsetele või annuste suurusest sõltuvatele seostele.

🤔 Siiski polnud päris kõik seosed ühemõtteliselt positiivsed. Ühes ajupiirkonnas – tagumises vöökoores (ingl posterior cingulate cortex) – leiti seos ohtrama kanepipruukimise ja ajumahu vähenemise vahel. Sellel piirkonnal on oluline roll nn aju jõudeolekurežiimi närvivõrgustikus (ingl default mode network) ning enesele viitava mõtlemise ja kognitiivse integratsiooni juures. Taoline tulemus tõstab esile, et kanepi mõjud ajule võivad piirkonniti varieeruda ja sõltuda nii tarvitamismustritest kui ka konkreetse ajupiirkonna funktsionaalsetest ülesannetest.

📊 Teadustöö autorid rõhutavad, et tegemist on vaatlusuuringuga, mistõttu ei saa tulemuste põhjal teha otseseid põhjuslikke järeldusi. Võimatu on öelda, kas kanepitarvitamine põhjustas täheldatud kõrvalekaldeid aju ehituses ja kognitiivses soorituses või soodustavad hoopis teatud neurobioloogilised ja kognitiivsed iseärasused kanepitarvitamist. Lisaks on tulemuste tõlgendamine piiratud tõiga tõttu, et uurijatel puudus põhjalik teave tarvitatud kanepi koostise (nt THC ja CBD vahekorra), tarvitamismustrite, tarvitamise kestuse ja selle sageduse elukaarel jaotumise kohta.

🙌 Küll aga annavad tulemused mõista, et elupõline kanepitarvitamine ei seondu aju ehituse kahjustuste või kognitiivse soorituse halvenemisega keskealistel ja vanematel täiskasvanutel, ning et mõõdukas kanepitarvitamine seondub suuremate ajumahtudega mõnedes piirkondades ja parema kognitiivse sooritusega. Need tulemused esitavad väljakutse lihtsakoelisele arusaamale kanepist kui neurokognitiivsele talitlusele üdini kahjulikust ainest ning tõstavad esile vajadust keerukamate, vanust ja tarvitamismusteid arvestavate lähenemiste järele nii teaduses kui ka uimastipoliitikas. Täpsemate põhjuslike suhete tuvastamiseks ning endokannabinoidsüsteemi rolli väljaselgitamiseks aju vananemisel ja kognitiivsete ressursside säilitamisel on vaja täiendavaid longituuduuringuid ja uuringuid, mis keskenduvad seoseid põhjustavatele mehhanismidele.

💬 Lingid uurimusele ja intervjuule juhtiva uurija Anika Guhaga kommentaarides.

Pilt: University of Colorado Anschutz

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!
-retseptor

05/02/2026

🐥 Orfiinid – brorfiinianaloogid ehk piperidinüülbensimidasoloonid – on uus rühm sünteetilisi opioide, mis pärast nitaseenide keelustamist on uimastiturule trüginud ja põhjustab üleannustamissurmasid mitmel pool maailmas. MTÜ-le LUNEST laekunud teadete kohaselt levivad orfiinid suhtlusrakenduste vahendusel ka mitmel pool Eestis, sh Lääne- ja Lõuna-Eesti linnades, kus veel pool aastat tagasi avalikku opioiditurgu praktiliselt polnud.

📍 Kuna aineid pole veel lisatud keelustatud uimastite nimekirjadesse, ei ole jõuorganitel võimalik nende käitlemist takistada uimastikuritegevuse kontekstis (ehkki hõivamist võimaldaks NPALS-i §4^2 "Uue psühhoaktiivse aine käitlemise tingimused").

🦁 Kommentaarides on lingid veebilehe Talking Drugs hiljutisele artiklile orfiinide ainerühmast ja selle tõlkele eesti keelde.

Pilt: TalkingDrugs

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

28/01/2026

ETV arutelusaates "Impulss" arutati eile Justiits- ja Digiministeeriumi välja pakutud karistuspoliitika reformi, mis vähendaks karistusi tarvitajatele, tõstes kriminaalse ainekoguse alampiiri seniselt 10-lt annuselt 30-le annusele, ent samas karmistaks karistusi ja kiirendaks nende täitmisele pööramist suurte ja eriti suurte koguste käitlejate jaoks.

📺 Saatejuhid Anna Pihl ja Joosep Värk vestlesid Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse, PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rait Pikaro, Riigikogu saadiku Keskerakonna fraktsioonis Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühingu "LUNEST" juhatuse liikme Mart Kalveti, endise uimastitarvitaja Urmo Nigula ja Viljandi Haigla spetsialisti Klarika Kompusega.

👨‍🌾 Saate sissejuhatuseks näidati usutlust pensionäripaariga, kes kümne aasta eest kogemata veidi kanepit kasvatasid, mille eest neid karistati kriminaalkorras, ja meenutati, et MTÜ Ravikanep, mille juhatuse töös osaleb ka Kalvet, aitas toona korjandusega koguda raha süüdimõistetute menetluskulude katmiseks.

👮 Seejärel selgitasid jõuorganite esindajad Kuuse ja Pikaro, miks seni suhteliselt ebatõhusa karistuspoliitika muutmine võiks olukorda parandada ja kuidas see ei ole samm uimastite seadustamise poole, vaid pragmaatiline meede, mis hõlbustaks sõltuvusprobleemidega inimestel abi otsida karistust kartmata. Kovalenko-Kõlvart, vastupidi, leidis, et karistuste leevendamine saadaks ühiskonnale signaali, et uimastite tarvitamine on normaalne. Kalvet oponeeris mõlemale leerile, osutades, et kõigi mõistlike parameetrite järgi on globaalne keelustamis- ja karistamispõhine narkopoliitika täielikult läbi kukkunud, rõhutades vajadust uimastiturgude riikliku reguleerimise järele.

👩‍⚕️ Lisaks rääkis Urmo Nigul, kuidas ta aastakümneid uimasteid tarvitas ja vahendas, korduvalt vanglasse sattus, Viljandi Haiglasse sõltuvusravile pöördus, aga sealt peagi lahkus, ning lõpuks Lootuse Küla rehabilitatsioonikeskusse jõudis, kus ainetest loobus. Nüüdseks on Nigul juba üle 20 kuu kaine olnud ja ehitab oma elu taas üles. Klarika Kompus selgitas omalt poolt, kuidas Viljandi Haigla sõltuvustega inimesi aitab ja kuidas viimasel ajal on ravile pöördujad üha sagedamini noored nn segatarvitajad.

Lingi saatele leiate kommentaaridest.

Pilt: kuvatõmmis saatest "Impulss"

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

26/01/2026

Homme õhtul ETV arutelusaates impulss tuleb arutusele kriminaalpoliitika reform, mis näeb uimastitarvitajatele ette senisest väiksemaid, uimastite vahendajaile aga karmimaid karistusi. Saates saab sõna ka MTÜ-de LUNEST ja TRUST EST liige Mart Kalvet.

Lisatud videos on lõik homses saates esitusele tulevast loost abielupaariga, keda ligi 11 aastat tagasi karistati karmilt linnutoidust leitud kanepiseemnete uudishimust kasvatamise ja tarvitamise eest.

https://www.facebook.com/reel/1586379175935817

14/01/2026

Eile avaldas Delfi arvamusveerg infoteadlase ja Tallinna Ülikooli õppejõu Marianne Paimre artikli sellest, kuidas mõnede kodanike väljendatud sõge viha uimastitarvitajate suhtes ja vastuseis neile määratavate karistuste leevendamise kavale, millest justiitsminister Liisa Pakosta üleeile teada andis, paljastab väärtuslõhe ühiskonnas. Tsiteerime valitud lõike kiiduväärselt edumeelse suhtumisega artiklist.
/
Avalikes reaktsioonides kordub sageli mõte, et sõltlaste kurjategijatest eristamine on esimene samm legaliseerimise poole. Isegi kui poliitikud korduvalt kinnitavad, et eesmärk ei ole uimasteid lubada, vaid tõhusamalt sekkuda, jääb paljudele tunne, et „järeleandmine“ on alanud.

See on klassikaline libeda tee argument: kui me täna ei karista piisavalt rangelt, siis homme normaliseerub tarvitamine ja ülehomme on narkootikumid poes müügil. Selline hirm ei tugine tingimata konkreetsetele poliitikadetailidele, vaid üldisele riigi ja institutsioonide vastasele usaldamatusele.

Eriti tugevalt ilmneb see ühiskondades, kus narkootikumidega seostatakse suurt kahju – üledoose, perede lagunemist, kuritegevust. Kui kogemus on valus, tundub iga leevendus ohuna. /---/

Emotsionaalse reaktsiooni kõrval jääb sageli tagaplaanile küsimus, miks kõnealuseid niimoodi üldse eristatakse. Põhjused ei ole ideoloogilised, vaid pragmaatilised.

Esiteks ei ole karistamine sõltuvuse puhul tõhus. Rahvusvahelised uuringud on korduvalt näidanud, et rangemad karistused ei vähenda uimastite tarvitamist ega sõltuvuse levikut. Hirm karistuse ees võib hoopiski takistada inimestel abi otsimast.

Teiseks on kohtute ja vanglate ressurss piiratud. Kui sõltuvushäirega inimesed satuvad kriminaalsüsteemi, kulub tohutult aega ja raha, ilma et probleem tegelikult laheneks. Ravi ja sotsiaalne tugi on pikas perspektiivis odavamad ja tõhusamad.

Kolmandaks on paljud riigid juba selle tee läbi käinud. Portugal, Holland ja veel mitu Euroopa riiki on näidanud, et tarvitajate suunamine ravi- ja tugisüsteemidesse ei too kaasa tarvitamise plahvatuslikku kasvu, küll aga vähendab kahjusid ja surmade arvu. /---/

Sõltlast ei peeta kommentaariumis terviseprobleemiga inimeseks, vaid ta on moraalselt läbi kukkunud. Tema käitumist ei nähta kui sümptomit, vaid nagu iseloomuviga. Ning iseloomuviga ei vaja ju teadupärast ravi, vaid karistust.

Just siit tuleneb ka hirm, et kui karistus leeveneb, „hakkavad kõik tarvitama“. See hirm ei põhine uuringutel, vaid kujutlusel, et inimesed hoiduvad uimastitest peamiselt vanglahirmu tõttu. Kui see hirm kaob, kaob ka pidur. /---/

Paradoksaalsel kombel vallandabki rohkem emotsioone just tarvitajate suhtes leebem lähenemine, mitte narkodiilerite karmim karistamine. See viitab, et probleem ei ole niivõrd kuritegevuse tõkestamises, vaid moraalses hinnangus.

Sõltlane on ebamugav tegelane. Ta ei sobitu hästi süütu ohvri ega pahatahtliku kurjategija rolli. Ta sunnib küsima vastutuse, vabaduse ja ühiskonna rolli kohta üksikisiku elus – küsimusi, millele ei ole lihtsaid ega mustvalgeid vastuseid. /---/

Viha võib olla ka kaitsemehhanism. Kui tunnistada, et sõltuvus on haigus, tuleb tunnistada ka seda, et teatud tingimustel võib sellesse langeda igaüks. See on hirmutav mõte. Palju lihtsam on uskuda, et „nemad“ on teistsugused.
/
Nõme foto: Priit Simson, Tiit Blaat, erakogu / Delfi Meedia

Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

13/01/2026

Vahendame MTÜ LUNEST seisukohavõttu meediakeele ja häbimärgistamise teemal, mis järgnes eilsele Marianne Paimre artiklile ajalehes Postimees.
/
Eile avaldas ajaleht Postimees infoteadlase Marianne Paimre arvamusloo „Meedia peab end väljendama selgelt – sõna „narkomaan“ on kõigile arusaadav“, millega seoses avaldame MTÜ LUNEST seisukohavõtu meediakeelest ja häbimärgistamisest.

Marianne Paimre artiklis on tõstatatud oluline ja kahtlemata vajalik teema — meediakeel ja selle arusaadavus laiale auditooriumile. Raske on vaielda väitega, et ajakirjanduskeel peabki olema selge ja vältima liigset kohmakust ega tohi muutuda ametkondlikuks dokumendikeeleks.

Kuid teemades, mis puudutavad haavatavaid rahvastikurühmi, tervist ja inimõigusi, ei saa arusaadavus olla ainus sõnavaliku kriteerium.
Sõna „narkomaan“, mida autor nimetab „kõigile arusaadavaks“, ei ole ei neutraalne, kirjeldav ega ka meditsiiniline termin. Tegemist on sotsiaalselt ja ajalooliselt koormatud sildiga, mis on kujunenud kriminaliseerimise, moraliseerimise ja tõrjumise kontekstis. Selle näiline „arusaadavus“ ei tulene terminoloogilisest täpsusest, vaid asjaolust, et ühiskond on aastakümneid olnud harjunud häbimärgistava keelekasutusega.
Oluline on mõista, et keel ei peegelda üksnes tegelikkust, vaid kujundab ka suhtumist inimestesse ja poliitilisi otsuseid.

Rahvusvaheline kogemus ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO, Euroopa Uimastiagentuuri EUDA ja erialaste uuringute andmed näitavad, et stigmatiseeriv sõnakasutus:

– vähendab inimeste valmisolekut otsida meditsiinilist ja sotsiaalset abi;
– mõjutab tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate ning õiguskaitseorganite hoiakuid;
– õõnestab ühiskondlikku toetust reformidele, mille eesmärk on karistamise asemel abi pakkuda.

Sellistest terminitest loobumine ei ole „poliitkorrektsuse“ küsimus ega katse keelt „steriliseerida“. See on kahjude vähendamise ja poliitika tõhususe suurendamise vahend.
Ka argument „asjade nimetamisest õigete nimedega“ nõuab piiritlemist. Kui seada ainsaks orientiiriks lihtsus ja harjumuspärasus, võiks sama loogika alusel õigustada ka mis tahes halvustavate või solvavate sõnade kasutamist — needki on ju „kõigile arusaadavad“. Ent ei ühiskond ega ka professionaalne ajakirjandus toimi jämeda argikeele loogika järgi. Nende aluseks on eetika, vastutus ja inimväärikuse austamine.

Sarnase tee oleme juba läbinud teistes valdkondades. Halvustavatest terminitest loobumist puuetega inimeste suhtes saatis samuti argument, et „nii on kõigile selge“. Täna on ilmne, et keelemuutus ei toimunud viisakuse pärast, vaid seetõttu, et varasemad sõnad põhjustasid reaalset kahju. Keelerevisjon narkopoliitikas on osa samast globaalsest liikumisest — lihtsalt hilinenult.

Lisaks moonutab universaalne silt „narkomaan“ tegelikkust. Uimasteid tarvitavad inimesed ei moodusta ühtset gruppi. Nende seas on:

– sõltuvusega ja ilma sõltuvuseta elavaid inimesi;
– sõltuvusravi saavaid ja stabiilses remissioonis inimesi;
– inimesi, kes ei ole kunagi teistele kahju tekitanud;
– inimesi, kes vajavad eelkõige meditsiinilist ja sotsiaalset tuge.

Kõigi nende inimeste taandamine üheks häbimärgistavaks sõnaks ei muuda pilti selgemaks — see muudab selle jämedamaks ja ebatäpsemaks.

Eriti problemaatiline on sellise keelekasutuse jätkumine praeguse narkopoliitika reformi arutelude taustal, milles riik kuulutab liikumist karistuspõhiselt lähenemiselt abi ja tervishoidu väärtustava süsteemi suunas. Keel, mis on aastakümneid õigustanud repressioone ja tõrjumist, on selle eesmärgiga otseses vastuolus.

Keele selgus on kahtlemata oluline. Kuid selgus ilma eetika ja täpsuseta muutub lihtsustamiseks kuni julmuseni.

Me oleme veendunud, et nüüdisajakirjandus suudab olla ühtaegu nii arusaadav kui ka vastutustundlik, taastootmata sõnu ja kujundeid, mis süvendavad häbimärgistatust, takistavad inimestel abi saamist ja õõnestavad inimväärikuse austamise põhimõtteid.
/
Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

07/01/2026

Uuring näitas, et tarvitamisruumid ei suurenda kuritegevust

👂 Aastakümne jagu kuritegevuse statistikat näitab, et eeldus, nagu vähendaksid üledoosisuremuskriisi leevendamise meetmed ümbruskonna turvalisust, on pelk müüt.

👀 McGilli ülikooli uurijad näitasid, et üledoosiennetuse kabinetid ja järelevalvega tarvitamisruumid ei seondu kuritegevusnäitajate pikaajalise kasvuga ümbruskonnas.

🐝 Uurijad osutasid, et piirkondades, kus sellised asutused avati, püsis kuritegevusest teatamise tase kümne aasta jooksul stabiilsena või alanes.

✂️ "Üldsuse ja poliitikakujundajate vastuseisu keskmes on sageli naabruskonna turvalisus ja selle vähenemine. Me soovisime välja selgitada, kas andmed toetavad neid väiteid," märkis McGilli ülikooli epidemioloogia-, biostatistika- ja töötervishoiu teaduskonna aseprofessor ja kahjude vähendamise ökonoomika uurija Dimitra Panagiotoglou.

🦀 Uurimus võttis vaatluse alla üheksa üledoosiennetuse ja järelevalvega tarvitamise punkti, mis on Torontos avatud alates 2017. aastast. 2025. aastal suleti kõik need asutused pärast kogukondade survet ja poliitilisi muudatusi.

😬 Toronto politseiteenistuse aastatel 2014–2025 kogutud andmeid analüüsides keskendusid uurijad viiele peamisele kuritegevusliigile – isikuvastastele rünnakutele, autovargustele, sissemurdmistele, röövidele ja rohkem kui 5000 dollari väärtuses vara vargustele; samuti seirati andmeid jalgrattavarguste ja sõidukitest varastamiste kohta 400 meetri raadiuses tarvitamisasutustest.

🔏 "Just need roimad mõjutavad seda, kui turvaliselt inimesed end oma kodupiirkonnas tunnevad. Samuti otsivad teavet nende seaduserikkumiste kohta inimesed, kes kaaluvad piirkonda kodu soetamist," selgitas Panagiotoglou.

👜 Vahetult pärast avamist sagenesid mõnede punktide ümbruskonnas sissemurdmised. Aja jooksul vähenesid teated sellistest kuritegudest, nagu ka teated röövidest, rohkem kui 5000 dollari väärtuses vara vargustest, jalgrattavargustest ja sõidukitest varastamistest kõigi punktide lähikonnas. Rünnakute ja autovarguste ning punktide avamise vahel järjepidevat seost ei tuvastatud.

🔬 Avastus, et kuritegevus ei kasvanud, peegeldab sarnaseid tulemusi teistes linnades, kuid tõik, et see koguni vähenes, oli ootamatu ja selle põhjused pole uurijaile päris selged.

🚓 Panagiotoglou osutas, et politsei võis pärast punktide avamist saata piirkonda rohkem patrulle, mis selgitaks ka seda, miks kuritegevus mõnel pool enne langemist põgusalt kerkis. Oma roll võib olla ka strateegia muutumisel. 2019. aastal käivitas Toronto politsei vaimse tervise ja sõltuvushäirete algatuse eesmärgiga parandada läbikäimist uimastikriisis inimestega.

🌳 Pole tõenäoline, et tulemusi põhjustes kuritegudest teatamise vähenemine elanikkonna hulgas, rõhutas ta. 2018. aastal võttis politsei kasutusele nn põhistatud kuriteo (ingl founded crime) ohvrikesksema määratluse, mis tõi kaasa kuriteoteadete hulga kasvu, mitte kahanemise.

✊ Ligi kümme aastat pärast seda, kui Kanada kuulutas opioidikriisi rahvatervisealaseks hädaolukorraks, nendivad teadlased, et polariseeritud arusaamad kahjude vähendamisest pidurdavad edusamme.

📯 "Meile on vaja nii realismi kui ka kaastunnet," rääkis Panagiotoglou. "Inimeste ebamugavus on mõistetav, kuid kriisi tagapõhi on sügavamates süsteemsetes probleemides nagu kodutus, töötus ja musta turu uimastite toksilisus. Selleks, et saaksime leida lahendusi, on meil vaja põhjalikult kaaluda, millised meetmed toimivad ja millised mitte."

Pilt: McGill University / Getty Images

Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

TRUST EST

23/02/2026

21/02/2026

18/02/2026

16/02/2026

06/02/2026

05/02/2026

28/01/2026

26/01/2026

14/01/2026

13/01/2026

07/01/2026

Address

Website

Alerts

Shortcuts

Share

Category