https://www.facebook.com/455959577594941/

TRUST EST, Tallinn (2026)

09/05/2026

5. mail käis Vikerraadio saates Vikerhommik külas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro, kellega vesteldi uimastitest. TRUST EST kuulas seda informatiivset vestlust põnevusega ja leidis mõned nüansid, milleni lühikeses eetrivestluses ei jõutud, kuid mis meie hinnangul aitavad Eesti, Euroopa ja tegelikult kogu maailma uimastiturgudel toimuvat paremini mõista, pakkudes n-ö suurt pilti. Oleme jutuajamisest nopitud lõike parema loetavuse huvides veidi redigeerinud ja avaldame kommentaarid neile järjest käesolevas ja järgmistes postitustes. See on järjekorras kolmas postitus.

🐊 Saatejuht Taavi Libe: suhted idanaabritega on jäiseks muutunud. Kust kandist need kanged narkootikumid meile tänapäeval tulevad?

🍝 Rait Pikaro: pigem ikka Euroopa suunalt. Kuritegevus toimib [põhimõttel], et mida lihtsam on oma transpordimarsruute tekitada ja elus hoida, siis seda nad ka järgivad. Kui mõni piir sulgub, mõni takistus ette tuleb, on nad halvas mõttes nagu voolav vesi, lähevad ümber selle takistuse ja leiavad järgmised võimalused, kuidas ainet riiki tuua. Praegu on see Euroopa suund vaba.

🎅 TRUST EST-i kommentaar: hr Pikaro kirjeldab nn õhupalliefekti ehk globaalse uimastituru kohanemisvõimet, mille tõttu kolib uimasti tootmine jõustamispüüdluste võimendamisel lihtsalt mujale. Heaks näiteks on kokaiinitööstus, mis pärast jõulisi hävitamiskatseid 1990. aastatel Peruus ja Boliivias kolis üle Kolumbiasse.

🚨 USA Alabama ülikooli jt teadusasutuste äsja ilmunud analüüs (link kommentaarides) näitab ilmekalt, kuidas valitsuste kassi-hiire-mäng kokaiinimaffiaga on pressinud narkotootmise üha laienevale territooriumile — kui 1996. aastal piirdus kokaiini tootjate ja salakaubitsejate tegevuspiirkond Lõuna-Ameerikas viie miljoni ruutkilomeetriga, siis 2017. aastaks oli see jõustamispingutuste survel levinud juba 18 miljonile ruutkilomeetrile. See on üks olulistest põhjustest, miks uimastikeelupoliitika ei ole kunagi andnud soovitud tulemusi ja ei hakka andma ka prognoositavas tulevikus.

Pilt: Peruu kommunistliku erakonna ja uimastikartelli Sendero Luminoso ("Särav tee") liikmed. Allikas: COHA / EPENSA / Diariocorreo

🍐 Veel mõnda samas saates kõlanud hr Pikaro väidet kommenteerime edasistes postitustes homme!

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

07/05/2026

5. mai hommikul käis Vikerraadio saates Vikerhommik külas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro, kellega vesteldi uimastitest. TRUST EST kuulas seda informatiivset vestlust põnevusega ja leidis mõned nüansid, milleni lühikeses eetrivestluses ei jõutud, kuid mis meie hinnangul aitavad Eesti, Euroopa ja tegelikult kogu maailma uimastiturgudel toimuvat paremini mõista, pakkudes n-ö suurt pilti. Oleme jutuajamisest nopitud lõike parema loetavuse huvides veidi redigeerinud ja avaldame kommentaarid neile järjest käesolevas ja järgmistes postitustes. See on järjekorras teine postitus.

🐍 Saatejuht Kirke Ert: mõned nädalad tagasi hakkas n-ö linna peal levima jutt, et nn musta kokaiini tõttu lahkusid inimesed lausa seltskonniti elust. See on vist õnneks linnalegend ja sellist asja nagu "must kokaiin" vist ka päriselt ei esine?

😩 Rait Pikaro: üledoosisurmade lainet, mis oleks puudutanud üht ainet või seltskonda, ei olnud. Aga siin on justkui eeldus, et tavalisel päeval ringlevad Eestis mustal narkoturul turvalised ained. Ma selle lükkaks kohe ümber. Täpselt samasugune risk nagu selles linnalegendis kirjeldati, varitseb tarvitajaid igal päeval, sest selle aine saabumine Eestisse, selle tootmine, selle käitlemine ei allu mitte mingile kontrollile. Puudub igasugune turvalisus. Ei tea diiler täpselt, mida ta müüb, ei tea ostja, mida ta tarvitab. See kõik on väga suure riskiga seotud. Me nagu vähendame seda riski ja ühel hetkel ütleme, et nüüd on asi väga hulluks läinud. Meie vaatest see oht on täiesti igapäevane ja reaalne. Ka maailma kogemus näitab, et diilerid eksivad [sellega], millist ainet nad parasjagu pakuvad, nende dooside toimeainesisaldus varieerub, partiid varieeruvad. Seal on nii palju muutujaid. Igasugune eetika või inimeste hoidmise vaade diileritel ja vahendajatel puudub, nemad tahavad ainult raha teenida, ja see, mis tarvitajaga juhtub, ei huvita neid absoluutselt.

😇 TRUST EST-i kommentaar: oluline on meeles pidada, et täiesti turvalisi uimasteid ei olegi olemas. Kõigi taju ja/või tuju muutvate ainete tarvitamisega seonduvad teatud riskid. Neid riske on võimalik mingil määral maandada mitmesuguste kahjude vähendamise meetmetega nagu süstlavahetus, järelevalvega tarvitamisruumid või kontrollitud allikate (ingl safe supply) võimaldamine, aga ka turgude reguleerimisega. Reguleerimata turud, kus samas jõuliselt jõustatakse keeluseaduseid, soodustavad paraku just selliste kartellide kujunemist ja edu, mis ajavad oma äri kõige halastamatumalt ja sageli lõpptarbija jaoks kõige kahjulikumatel viisidel. Uimastikeeluseaduste jõustamine pole kunagi kusagil andnud pikaajalisi soovitud tulemusi, muu hulgas põhjustel, mida Rait Pikaro saate järgmises lõigus välja toob.

🍐 Veel mõnda samas saates kõlanud hr Pikaro väidet kommenteerime edasistes postitustes homme!

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

07/05/2026

Teisipäeva, 5. mai hommikul käis Vikerraadio saates Vikerhommik külas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro, kellega vesteldi uimastitest. TRUST EST kuulas seda informatiivset vestlust põnevusega ja leidis mõned nüansid, milleni lühikeses eetrivestluses ei jõutud, kuid mis meie hinnangul aitavad Eesti, Euroopa ja tegelikult kogu maailma uimastiturgudel toimuvat paremini mõista, pakkudes n-ö suurt pilti. Oleme jutuajamisest nopitud lõike parema loetavuse huvides veidi redigeerinud ja avaldame kommentaarid neile järjest käesolevas ja järgmistes postitustes.

😰 Vestlus hr Pikaroga algab viitega Eesti Ekspressi artiklile, mis väidab, et kokaiini tarvitamine on kasvanud ja seda konfiskeeritakse kilode kaupa.

👓 Saatejuht Kirke Ert.: kas olukord on tõesti nii hull, et kokaiini tuleb lausa kilodes konfiskeerida?

🧀 Rait Pikaro: hulluks ma seda ei nimetaks. Tegemist on üle-euroopalise trendiga viimase paari aasta jooksul, kus kokaiini kättesaadavus on oluliselt tõusnud. Näha on kuritegelike organisatsioonide suunatud tegevust Euroopa suunal. See trend on jõudnud Eestisse. Kokaiini kättesaadavus on tõusnud, hind on jäänud samaks, inimeste ostujõud on tõusnud. Selgelt on [kokaiin] levinud sotsiaalmeedias, kiirsuhtlusäppides noorte hulgas. Murettekitavad trendid on selgelt nähtavad.

🐧 TRUST EST-i kommentaar: asjaolu, et ükski riiklik jõuorgan kokaiini tootjariikidest Lõuna-Ameerikas lõpptarbija-riikideni Euroopa Liidus pole suutnud seda trendi ohjeldada, näitlikustab ilmekalt, et ei sõltuvusainete keelustatuse määr ega ka keeluseaduste jõustamise pingutused ei piira oluliselt nende ainete populaarsust või kättesadavust. Sellise olukorra on tinginud uimastiturgude globaalne reguleerimata, s.t organiseeritud kuritegelike organisatsioonide mõjuvälja jätmine, mis on teinud uimastiäri nii tulutoovaks, selle kasumimarginaalid nii suureks, et tootjad ja kaubastajad saavad endale suurema kaotuseta lubada hindade kärpimistja üha suurema turuosa haaramist ülikasumlikust, täielikult maksustamata rahvusvahelisest uimastikaubandusest. See kujutab paraku ohtu ka rahvusvahelisele julgeolekule, kuna mitmed kuritegelikud ja terroristlikud organisatsioonid rahastavad oma muid tegevusi olulisel määral igitulusast uimastikaubandusest.

Pilt: Vikerraadio / Kirke Ert

🍐 Veel mõnda samas saates kõlanud hr Pikaro väidet kommenteerime edasistes postitustes täna ja homme!

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

20/04/2026

📻 Raadio Kuku igapäevane meelelahutusuudistesaade, mida juhib Indrek Vaheoja, võttis täna, 20. aprillil, mitteametlikul rahvusvahelisel kanepihuviliste kogukonna tähtpäeval, ühendust MTÜ-de LUNEST, TRUST EST ja Ravikanep juhatuse liikme Mart Kalvetiga, et esitada talle sama küsimus, mis kuulajatele – kas Eestis tuleks kanep legaliseerida.

🐧 Kalvet vastas ettevaatlikult, et teatud tingimustel ongi kanep juba legaalne kaup, aga et kanepiturgu võiks reguleerida paremini kui praegu – nii, et esmajärjekorras oleks kaitstud tarvitajate ja enda tarbeks kasvatajate õigused ja kaetud nende vajadused, nagu on juba tehtud nt Maltal ja Saksamaal. Selleks on asutatud kanepit kasvatada ja tarvitada soovivate inimeste ühendused, tarbijakooperatiivid või kanepikahjude vähendamise keskused, mille registreeritud liikmed saavad ühiselt ürti kasvatada ja seda kooperatiivi liikmete vahel vastavalt vajadusele jagada.

🔜 Juttu tuli ka uimasti- ja karistuspoliitilistest arengutest Eestis, kus ministeeriumid praegu narkokaristuspoliitika reformi üle piike murravad. Kalvet avaldas lootust, et vastuolud suudetakse lahendada ja Eestil ei jää astumata viimaste kümnendite olulisim samm tõenduspõhisema ja inimlikuma uimasti- ja karistuspoliitika poole.

😃 Intervjuule järgnenud saateosas oli kuulajatel võimalus saatesse helistada ja oma arvamust väljendada. Üllatavalt paljud nõustusid, et kanepituru riiklik reguleerimine oleks tõesti vajalik samm.

Pilt: Drug Policy Alliance / Realistic Ma*****na User Stock Images
❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

09/04/2026

📰 Postimehe arvamustoimetus võttis eile avaldada meie artikli uimastikaristuste vähendamise teemal; lugu ilmus paber- ja veebiajalehes eri kujul ja eri pealkirjade all. Täispikal kujul ja allikaviidetega saab artiklit lugeda veebilehel, mille lingi lisame kommentaaridesse. Järgnevad lõigud artiklist.

🦈 Justiits- ja digiministeeriumi algatatud karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata jätnud siseminister Igor Taro (Eesti 200) tahab Eesti uimastipoliitika formaliini vekkida nagu tegi vastuoluline Briti nüüdisskulptor Damien Hirst õnnetu tiigerhaiga (“Surma füüsiline võimatus kellegi elava mõtteis”, 1991), kirjutavad inimnäolise uimastipoliitika edendajad Mart Kalvet ja Margus Lõvi (MTÜ TRUST EST). /---/

|||👤||| Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) jaanuari hakul kooskõlastusringile saadetud karistusseadustiku muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole laitmatu dokument, kuna see on sündinud eri eesmärke tähtsustavate ametkondade – sh Siseministgeeriumi – koostöös kompromissina nii edumeelsema kui ka tagurlikuma lähenemise pooldajate vahel. Lisaks uimastite käitlemisega seotud kuriteokoosseisude diferentseerimisele, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid MTÜ LUNEST ja SA TAIP on avalikes kommentaarides tervitanud, paneb see ette ka suurte koguste käitlemise senisest kiirema ja karmima karistamise, s.t lähenemise, mis pole kusagil püsivalt soovitud eesmärke saavutada aidanud.

🤪 Siiski oleks kavandataval seadusemuudatusel potentsiaali mõnede süsteemi hammasrataste vahele sattunud inimeste troostitu olukorra parandamiseks, mis teeb Pakosta erakonnakaaslasest siseministri ponnistused seda takistada eriti küüniliseks. /---/

💰 [T]uleb möönda, et Sotsiaalministeeriumi ettepanekul siduda seadusemuudatus “rakendusplaaniga, mis käsitleb ka sõltuvusravi, vaimse tervise abi ja sotsiaalsete tugiteenuste mahtu ning rahastust”, samuti “kaaluda abi- ja raviteenuste kättesaadavuse suurendamiseks alternatiivseid rahastusvõimalusi, näiteks kohtu kaudu suunatud klientide teenuste osalist tasumist JDM-i eelarvest või kuritegeliku tulu suunamist ennetusse ja teenustesse” on jumet. See aga ei peaks tähendama, et kui teenuste kättesaadavust suurendada ei õnnestu, tuleks katkine karistuspoliitika reformimata jätta. /---/

⚖️ Kui Charles Saatchi 1991. aastal Damien Hirstilt taiese tellis, värbas kunstnik Austraalia kalamehe, et too püüaks talle ookeanist välja midagi, mis on “piisavalt suur, et inimene ära süüa”. Saatchi galeriis eksponeeritud tiigerhai hakkas peagi lagunema, mistõttu korjus 1993. aastal nüliti ja selle nahk tõmmati klaaskiust mudelile, mis ka autori enda hinnangul kuju veenvust vähendas – pole enam päriselt hirmuäratav, sel pole tõelist kaalu.

👨‍🎨 Kui taies teadmata, aga väga suure summa – vähemalt 8, aga võib-olla 12 miljoni dollari – eest USA ärimehele Steven A. Cohenile maha müüdi, võttis Hirst nõuks seda värskendada, mis nõudis järjekordse tiigerhai mõrvamist ja varasemast hoolikamat prepareerimist. Nüüdseks on maailmakuulus hai lisaks BritArt’i sümboli staatusele pälvinud loomakaitsjate püsiva pahameele kui musternäide ebamoraalsest kunstist.

🚢 Keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika on nagu Hirsti hai – plaan, mis omal ajal võis tunduda geniaalne, ent mille ellurakendamine nõudis, et elukas, kes sureb, kui lõpetab liikumise, sunnitakse vägivallaga paigale, kuni sellest jääb järele vaid õõnes kest – kõigi silme all lagunev staatiline laip, mille potjomkinlik säilitamine nõuab ogaralt palju ressursse ja uusi ohvreid.

🥴 On tagumine aeg nentida, et samamoodi staatiline, ressursi- ja inimeludekulukas keelustamis-karistamispõhine lähenemile uimastipoliitikale on tobe igand minevikust, läbikukkunud eksperiment, mille põlistamisele puuduvad mõistlikud õigustused – ja sellest taagast vabaneda.

Pilt: MTÜ TRUST EST

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

07/04/2026

Postimees muretseb eestlaste kokaiinihimu pärast

📲 Tänases Postimehes on kaks kokaiiniteemalist artiklit, Margus H. Muraka "Üle poole kilo päevas ja 30 miljoni euro jagu aastas – Tallinnas on kokaiini tarvitamine viie aastaga kolmekordistunud" ja Andres Einmanni usutlus riigiprokurör Raigo Aasaga ("Eestis on kokaiinisurmade arv hüppeliselt kasvanud").

🍓 Esimene neist on sisukam ja informatiivsem, andes ülevaate tempost, milles kokaiini pruukimine kasvanud on, selle põhjustest (nt hulgihinna kahanemine Lõuna-Ameerikas, ületootmine ja üha lihtsustuv automaatkaubandus suhtlusvõrkudes) ning viimatistest arengutest turul (nt võimalus tasuda uimasti eest Apple Pay'ga või tellida aineid ööpäevaringselt "narkotaksoga").

🍯 "Kriminaalmenetlused näitavad, et kokaiiniäri on Eestis muutunud mastaapseks – see pole enam väheste "muulade" pärusmaa, vaid ainet liigutatakse kilodes üle kogu riigi," kirjutab Murakas. "Alles hiljuti mõisteti üks inimene süüdi umbes kaheksa kilo kokaiini käitlemises. Teises kriminaalasjas telliti suhtlusrakenduse Telegram kaudu Tšehhist Eestisse lisaks muudele ainetelelausa ligi kolm kilo kokaiini."

😊 Veel noppeid esimesest artiklist:

• Kuna Lõuna-Ameerika tootmismahud on viinud hulgihinnad alla, saavad Eesti kurjategijad hankida Lääne- ja Lõuna-Euroopast kõrge puhtustasemega kokaiini kaks-kolm korda odavamalt kui varem.
• Pärnus registreeriti 2025. aasta suvel Eesti seniste reoveeuuringute rekordiline kokaiini päevakogus: 2582 mg 1000 elaniku kohta päevas. Seda on kaks ja pool korda rohkem kui Tallinna keskmine tase samal aastal (984 mg 1000 elaniku kohta).
• Lisaks kokaiinile on tõusuteel ka teiste stimulantide ja uimastite tarvitamine. Amfetamiini kontsentratsioon Tallinna reovees kasvas eelmisel aastal 18%.
• Inimestest, kes kokaiini tarvitavad, teeb seda üksinda (ilma teiste aineteta) vaid seitse protsenti. 88% tarvitab seda koos alkoholiga. Kokaiini tarvitamine koos alkoholiga tekitab organismi toksilist kokaetüleeni, suurendades drastiliselt südame seiskumise ja äkksurma riski.
• Kui inimene on ostnud täpselt ühe grammi kokaiini, mille puhtusaste on kohtuekspertiisi andmeil üle 65%, on võimalik teda kriminaalkorras karistada, sest ta on käidelnud üle kümne annuse kokaiini. Riigiprokurör Raigo Aasa sõnul on viimasel viiel aastal tarbijani jõudva aine kokaiinisisaldus üldjuhul 70–80%.
• Justiits- ja digiministeerium pakkus tänavu välja seadusemuudatuse, mille järgi on plaan leevendada keelatud ainete tarvitajate karistusi ja karmistada diilerite omi. Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) hindas, et seesugune lahendus aitab sõltlastel abi otsida. Tema erakonnakaaslasest siseminister Igor Taro seda plaani ei toetanud, vaid märkis, et ettepanekud võivad kaasa tuua negatiivseid mõjusid avalikule korrale, elanike turvalisusele ja õiguskaitseasutustele.
• 2025. aastal suri Eestis uimasti üledoosist 94 inimest.
• Prokuratuur konfiskeeris möödunud aastal narkotulu ligi 1,4 miljonit eurot 80 kriminaalasja raames.

🏁 Teises artiklis räägib riigiprokurör suuresti sama juttu, mis on juba kirjas Prokuratuuri aastaraamatus.

Pilt: Postimees / kohtutoimik

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

25/03/2026

Mart Kalvet Õhtulehes: politsei narkoennetustöö on sihitud kõige juhmimatele meie seast

🎺 Selleks, et taibata, et tänavapilti kleebitud suvalisi ruutkoode pole mõistlik nutifoniga skannida – või vähemalt mitte avada neisse peidetud linke, kui need ei viita just kindlalt tuvastatud, tuttavatele ja ohututele veebikohtadele –, ei pea olema IT-geenius. Veebi-petuskeemide turmtule all ägavas Eestis tundub politsei liba-ruutkoodidel põhinev n-ö narkoennetuskampaania seega enam kui kummaline. /---/

🔣 [P]etturite loodud QR-koodide skannimisel avanevate linkidega saab levitada pahavara ja suunata kasutajaid õngitsuslehtedele, andmepüüdurite lõksudesse või võltsitud makselehtedele. Tundmatute koodide skannimine ja nendega seotud linkide avamine on kiire võimalus ühe või teise petuskeemi ohvriks langeda.

🚋 Sellest teadmisest hoolimata esitleb meie narkopolitsei märkimisväärse töövõiduna seda, et nende ametkonna loodud, kas uimastitega või uimastiäri arvelt elatise teenimise võimalusega peibutavaid QR-kleepse on skanninud ja avaneva sisuga tutvunud üle saja inimese. /---/

🍿 Olukorras, kus narkoäri on politsei aktiivse takistustegevuse tõttu tänavatelt juba ammuilma anonüümsesse internetti kolinud, mõjub selline kommunikatsioon mõneti vastuokslikult. Jääb mulje, et sellega sihitakse inimesi, kes uimastite veebiärist seni kuulnudki pole. /---/

🤒 Selline ennetustöö, mis eeldab sihtrühmalt selgelt ohustavat käitumist, on narkopolitsei poolt paremal juhul läbimõtlematu, halvemal juhul ohtlik või suisa kahjulik – nagu soovimatu rasestumise ja suguhaiguste ennetamise kampaania, mis sõnumiga tutvumiseks eeldab kampaaniakondoomi katkitorkamist. /---/

✌️ Kui riik soovib uimastitega seonduvaid kahjusid e-suhtlusplatvormidel reaalselt ennetada, tuleks see teha ülesandeks asjatundjatele, s.t uimastite veebikaubanduses ja uimastikahjude vähendamises orienteeruvatele kogemuskaaslastele-nõustajatele, kes saaksid neis keskkondades jälgida kasutajate suhtlust ning vajadusel jagada anonüümselt ajakohast, pragmaatilist ja tõenduspõhist teavet kohalikul uimastiturul levivate ainetega seotud spetsiifiliste ohtude ja nende vältimise viiside kohta.

🐀 Tegelikult ongi hiljuti astutud kiiduväärne sammuke õiges suunas – inimesed, kes kahtlustavad, et nende uimastid sisaldavad midagi ohtlikku, mida need sisaldama ei peaks, saavad pilootprojektiga liitunud kahjude vähendamise keskustesse Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel alates märtsist tuua põhjalikuks analüüsimiseks tarvitamisjääke. Analüüsitulemused avaldatakse Tervise Arengu Instituudi veebilehel.

🛃 Tänu sellele võimalusele saime äsja teadlikuks nt sellest, et viimasel ajal Eesti tänavaturul leviv ohtlikult tugevatoimeline kokteil hüüdnimega „šora“ sisaldab lisaks tänavu veebruaris keelustatud uuele sünteetilisele opioidile tsüklorfiinile ka teist sarnast uudistoodet – etodesitramiidi. /---/

👉 Ehkki mujal maailmas rakendatud tõhusamatest lahendusest, mis selgitavad aine täpse koostise välja mõne tunniga, on see veel kaugel, on ometi tegu olulise sammuga teadus- ja tõenduspõhisema, valgustunuma ja ohvritevaesema uimastipoliitika poole.

Pilt: kuvatõmmis veebilehelt narko.ee
❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

18/03/2026

Meie liige Mart Kalvet kirjutab:

🐥 "Levila ajakirjanik Lennart Ruuda kurdab FB-lühiklipis, et nüüdisajal "ei tohi" uimasteid tarvitavat inimest nimetada narkomaaniks, vaid “peab ütlema” "uimastite tarvitamise kogemusega inimene". Sest nii käskivat TAI hiljutine juhend "Kuidas rääkida uimastitarvitamisest lugupidavalt".

🗿 Iseenesest ei ole üllatav, et ametnike katsed muuta seda, milliseid sõnu ühiskond, sealhulgas ajakirjandus millestki kirjutades või rääkides kasutab, ehmatab ajakirjanikud – ka sellised, kellele konkreetse sihtrühma heaolu korda läheb – vaistlikku ringkaitsesse (vt nt Marianne Paimre artiklit "Meedia peab end väljendama selgelt – sõna "narkomaan" on kõigile arusaadav", PM 11.01.2026). Selle juures on liialdused ja ülivõrded tüüpilised. Emotsioonid on ju laes, kuna – mis mõttes tuleb mingi ametnik minu keelekasutust tsenseerima!?

🐨 Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate MTÜ LUNEST avaldas juba 13. jaanuaril seisukohavõtu valdkonna terminoloogia teemadel (vt https://www.facebook.com/lunest2016/posts/pfbid02pA2XkbnfS1TVrDcfzkpcDDo3Y2fBzit5yieSf9Lefv3jRp1rSXs2QLgAY6QxhZQzl), mis on küll vastus Marianne Paimre artiklile, aga sobib kasutada siinkohalgi. Kes soovib süveneda, saab klõpsata linki siinses lõigus, aga lühidalt on jutu mõte: "Keele selgus on oluline. Kuid selgus ilma eetika ja täpsuseta muutub lihtsustamiseks kuni julmuseni."

🍫 Oluline on lisaks rõhutada, et TAI ei keela ega käsi seda juhendmaterjali avaldades midagi; need on lihtsalt soovitused ametnikele ja spetsialistidele, sh ajakirjanikele, kes soovivad vältida ühiskonnas niigi laialdaselt põlatud sihtrühma täiendavat häbimärgistamist. Mitte kedagi, kes kasutab nt terminit "narkomaan" seal, kus seda tingimata vaja ei ole, ei trahvita – uimastitarvitajate mõnitamine, alandamine ja vaenamine ei ole otseselt seadusega keelatud. Soovituslikul teatmikul pole mitte mingisugust täidesaatvat võimu. Igaüks võib meid, uimastite tarvitamise kogemusega inimesi, jätkuvalt narkomaanideks sõimata. Teatmik on mõeldud neile, kes seda teha ei taha, aga vbl näiteks ei teadnud seni, et "narkomaan" polegi juba mõnda aega ei neutraalne ega ka täpne termin.

💚 Usun, et kui Lennart rahulikult asja üle järele mõtleb, saab ta aru küll, et iganenud, ebatäpseid ja, mis kõige tähtsam, häbimärgistavaid termineid kasutades ta mitte ei kaitse ajakirjanduslikku väljendusvabadust, vaid taastoodab autoritaarseid vägivallamustreid, mis uimasteid tarvitavaid inimesi tõrjuvad ja ebainimlikustavad. Ja et neist inimestest rääkides ei pea tingimaa kasutama TAI pakutud kohati möönamisi kantseliitlikke või kohmakaid ettepankuid, vaid oluline on üritada mitte haiget teha.

🔓 Kas või Lennarti enda toodud pealkirjanäite juures – “Narkomaan Sergei süstib fentanüüli jalga” – saab peatuda ja vaagida, kas silt “narkomaan” kannab antud juhul olulist teavet. Mis peale stigmatiseeriva suhtumise on see, mida see sõna siin edasi annab? Kas pealkiri “Sergei süstib fentanüüli” on kuidagi eksitavam või vähem seksikas? Kas oleks võimalik tema troostitut olukorda kirjeldada teisiti? Ei tohiks olla keeruline sõnastada juttu nii, et see ei ole ametkondlikult puine ja ka ei näita kellelegi näpuga.

⛷ Kui soovite kinnitust, et uimastiprobleemiga inimesed on Eestis laialdaselt põlatud, tõrjutud ja "teisestatud", võite lugeda Lennarti klipi – või peaaegu iga siinses meedias ilmunud uimastiteemalise artikli – kommentaariumit.

🍉 Lõpetuseks tsiteerin siiski MTÜ Lunest seisukohavõtu viimast lauset, kuna see siia sobib: "Oleme veendunud, et nüüdisajakirjandus suudab olla ühtaegu nii arusaadav kui ka vastutustundlik, taastootmata sõnu ja kujundeid, mis süvendavad häbimärgistatust, takistavad inimestel abi saamist ja õõnestavad inimväärikuse austamise põhimõtteid."

😌 Tänan tähelepanu eest (ja – Lennart, ma loodan, et jääme ikka sõpradeks)."

https://www.facebook.com/heitke.pikali/posts/pfbid02sjkBHJw72f2eFYWRGUTyyb15v23VgF5D8YQmVzEHpebZorQos7o9bVsbg6pWg4a5l

❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

17/03/2026

Kummaline kannapööre – kanepikasvataja vabastamist toetanud prokuratuur mõtles viimasel hetkel ümber

💨 Eile toimus Harju maakohtus istung, millel arutati Rõugesse suure kanepikasvatuse rajanud Bruno Sternfeldti ennetähtaegset vabastamist. Istungi tegi eriti huvitavaks prokuratuuri seletamatu ja äkiline meelemuutus.

🛌 Kohus oleks pidanud 2023. aastal kanepikasvatuse pidamises süüdi mõistetud Sternfeldti vabastamist arutama juba eelmisel nädalal, kuid siis jäi istung kohtuasja seni menetlenud prokuröri haigestumise tõttu ära. Esmaspäevasel istungil asendas teda tõeline ühe-mehe-raskekahurvägi – mullu novembris aasta prokuröri tiitliga pärjatud Lauri Jõgi, kes üritas kohtule selgitada, miks otsustas prokuratuur sisuliselt viimasel hetkel, poolteist tundi enne istungi algust, muuta varasemat otsust, millega toetati vangla seisukohta, et Bruno Sternfeldti võiks ennetähtaegselt vabastada elektroonilisele jälgimisele.

😒 Delfi viitas prokuratuuri pressiesindajale Allan Rajaveele, kes selgitas meelemuutust sellega, et Sternfeldt näib vangla iseloomustuse kohaselt olevat kergesti mõjutatav naasma kuritegeliku elustiili juurde. Ühtlasi leiab prokuratuur, et elektrooniline järelevalve pole piisav selle riski maandamiseks, sest kinnipidamisasutusest väljaspool puudub järelevalve isiku igapäevase suhtlusringkonna üle.

👏 Vangla hinnangul on Sternfeldt aga valmis juba vabanema. Ta on kinnipeetavana käitunud hästi ja väikese riski tõttu on tal lastud viimased pool aastat avavanglas olla. Tal on kujunenud selge tööharjumus, ta suhtleb ametnikega viisakalt ja on läbinud ka kõiksugu vajalikud sotsiaalprogrammid. Avavanglas viibimine on tal võimaldanud käia pakkijana tööl ja lisaks ka kodus perel külas. Sama tööd võimaldataks tal jätkata ka vabadusse pääsedes, kuid Bruno sõnul on tal soolas ka töökoht ühes toidulisanditega seotud ettevõttes, kus tuntakse huvi tema kui projektijuhi vastu, et ehitada uus tootmishoone, kirjutab Aleksander Pihlak Delfis.

😬 Eriti kummastavad tundusid prokuröri küsimused Bruno Sternfeldti kanepipoliitiliste hoiakute teemal. Sternfeldt ei salanud, et pooldab kanepituru riiklikku reguleerimist, rõhutades, et ei soovi „suurt kanepipidu“ ja et usub, et kanep on tervisele potentsiaalselt kahjulik. „Mu seisukoht on, et sellest tuleb ühiskonnas rääkida,“ selgitas ta kohtule. Kuna Eestis peaks viimastel andmetel jätkuvalt kehtima sõna-, mõtte- ja arvamusvabadus, mõjub prokuröri püüdlus neid ühiskonna alusväärtusi kriminogeensusega võrdsustada korraga küüniliselt ja meeleheitlikult.

🤕 Otsitud tundusid ka prokuröri muud argumendid Sternfeldti vabastamise vastu, nt väide, et vabaduses parema elujärjega harjunud kurjategija ei suudaks tulla toime 1500-eurose kuupalgaga, või soovimatus uskuda, et kunagised n-ö investorid on Sternfeldtile toonased võlad andestanud. Nõustuda tuleb kaitsjaga, kes märkis, et nende tegurite tõttu ennetähtaegsest vabanemisest keeldumine läheks vastuollu Eesti taastavale õigusele orienteeritud õigussüsteemi nüüdisaegsete praktikate ja eesmärkidega. Samuti nimetas kaitsja sensatsiooniliseks prokuratuuri viimase hetke kannapööret, kinnitades, et tema pole oma karjääri jooksul millestki sellisest varem kuulnud.

🔨 Kohus langetab otsuse Sternfeldti vabastamise kohta järgmisel nädalal.

Pilt: Aleksander Pihlak / Delfi Meedia
❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

16/03/2026

Politsei narkoennetustöö on sihitud kõige juhmimatele meie seast

🥴 Selleks, et teada, et tänavapilti kleebitud suvalisi ruutkoode pole mõistlik nutifoniga skannida – või vähemalt mitte avada neisse peidetud linke, kui need ei viita just kindlalt tuvastatud, tuttavatele ja ohututele veebikohtadele –, ei pea olema IT-geenius. Tegelikult peaks seda teadma iga laps. Suvaliste QR-koodide skannimisel avanevate linkidega saab levitada pahavara ja suunata kasutajaid õngitsuslehtedele, andmepüüdurite lõksudesse või võltsitud makselehtedele. Tundmatute koodide skannimine ja nendega seotud linkide avamine on kiire võimalus ühe või teise petuskeemi ohvriks langeda.

👨‍💻 Sellest teadmisest hoolimata esitleb meie narkopolitsei olulise töövõiduna seda, et nende uimastite või teenimisvõimalusega peibutavaid QR-kleepse on skanninud ja avaneva sisuga tutvunud üle saja inimese.

🏿 "[P]öörame suuremat rõhku ennetusele. Räägime narkootikumide müümisega kaasnevatest riskidest ning sellest, mis linnapildis toimub. Näiteks alles sel nädalal avalikustasime, et kleepisime hiljuti linnapildis olnud QR-koodid, mis suunasid narkopoode "uudistama" või pakkusid tööd kullerina, üle politsei hoiatavate koodidega. Ühe kuu jooksul skaneeriti neid üle 100 korra," rääkis Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Artur Kamnerov Delfile. "See näitab, et huvilisi – või vähemalt uudishimulikke – on palju!"

💰 Teisisõnu on politsei sajakonnale Eesti inimesele, kelle interneti ja elektroonilise suhtluse vahendite turvalise kasutamise oskus jääb allapoole algoolilapse taset, suutnud vahendada, et narkootikumidega äritsemine on ohtlik, ja leiab, et see on märkimist vääriv saavutus. Olukorras, kus narkoäri on politsei aktiivse takistustegevuse tõttu tänavatelt juba ammuilma anonüümsesse internetti kolinud, mõjub selline kommunikatsioon mõneti vastuokslikult. Jääb mulje, et sellega sihitakse inimesi, kes internetis toimuvast uimastiärist seni kuulnudki polnud. Sest, mõelgem natuke, kumb on tõenäolisem – kas võimalus, et uudishimulik inimene, kes ei ole ei interneti võimaluste ega ka selles peituvate ohtudega eriti tuttav, võtab telefonipostilt leitud QR-kleebise kaudu saadud hoiatust, et internetis käib ohtlik narkoäri, kuulda ja otsustab sellest eemale hoida, või hoopis leiab võimaluse tutvuda ka tõeliste veebi-narkopoodidega, et veenduda, et politsei talle ei valeta?

🤡 Meie hinnangul on selline ennetustöö narkopolitsei poolt paremal juhul läbimõtlematu, halvemal juhul ohtlik või suisa kahjulik. Uimastite ja uimastiäri ohtude kohta teabe levitamine potentsiaalselt ohtlikul, taunimisväärset e-riskikäitumist soodustaval viisil ei ole nutikas, vaid juhm.

Pilt: Anni Õnneleid / Delfi Meedia
❤️ Kui Sulle meeldivad TRUST EST-i uudised ja algatused, hakka meie kanali jälgijaks ja/või liitu Eesti uimastipoliitika nüüdisajastamise rakkerühmaga, kiida pöidla-, kallistuse- või südamemärgiga meie postitusi (et FB algoritm usuks, et hoolid, ja sisu levitaks) ning jaga neid enda kanalites. Täname väga!

TRUST EST

09/05/2026

07/05/2026

07/05/2026

20/04/2026

09/04/2026

07/04/2026

25/03/2026

18/03/2026

17/03/2026

16/03/2026

Address

Website

Alerts

Shortcuts

Share

Category