13/11/2025
Armas sõber!
8.11. külastasime hingeravikooli perega Arvo Pärdi Keskust Laulasmaal, kus meil toimus hingedeaja võõrsilõppe koolitund. Keskuse külastuse eesmärgiks oli sealses saalis toimuv Ööülikooli loengu lindistus teemal “Religioossus Eesti kunstis”, kunstiteadlase ja dramaturgi Eero Epneri esitusena, aga kindlasti ka keskusega tutvumine.
Kuna olen Laulasmaaga kunagi olnud suvise elukoha mõttes seotud, siis oli väga eriline tunne siseneda koduselt tuttava männimetsa rajale sealsamas, kus olin aastate eest ikka käinud mustikal ja tõdeda, milline loomine on seal aset leidnud. Alustades sellest, kui kenasti on inimesed pandud selle lookleva kauni metsaraja läbimisega ka endis sissepoole liikuma, selleks, et keskuses kohapeal pakutavat sügavamalt kogeda. Siin töötas hästi hingeravikooli 1 kuldreeglitest: “Enne sissepoole minemist vaigista väline” (vaimne reegel). See ongi taotluslik, nii nagu ka kogu keskuse sümbioos loodusega: sealse männimetsaga läbi klaasseinte sulanduvad ruumid ja samas looduslikud saarekesed keskuse sees. Hoone on igas detailis, oma heleduses, õhulisuses, voolamises ja liigendatustes, samas tagasihoidlikkuses äärmiselt sobiv Arvo Pärdi muusikaga ja tema vaimu ning pärandit jagama.
Alustuseks vaatasime helilooja elust ülevaate andva lühifilmi. Tuuri juhatas audiogiid, Indrek Sammuli mahedal häälel ja muusikaga vahelduvalt, mida oli väga mõnus kuulata. Tuur, nagu majagi, on hästi läbi mõeldud ja jagab tagasihoidlikult, suhteliselt väikeste, aga mõjusate detailidega teavet looja ja tema mõttemaailma kohta. Mõjus oli pildinäitus Arvo Pärdile olulistest inimestest ja nendegi mõtetest, mis temaga resoneeruvad. Muljetavaldav oli maast laeni kõrguv raamatukogu riiul, mis hõlmab ka noote. Looja sügavamat religioosset maailmatunnetust ja ka tema helitööde tagamaad avas suurimal siseõuel asuv väike kabel. Seal viibida oli väga pühalik, kuulata, mõtiskleda nii helilooja vaimse raja kui meie kooliloo ja selle juhi armsa Ema Maarja peale, kelle kujutis kõrgus ka kabelimaalil Jeesuse ja pühakute kohal. Nagu teame, siis nii ongi õige, just praegu on toimumas Looja naiseliku, vaimsema poole - Ema - esiletõus, kes väljendubki ka looduses, loovuses, Valguses, helguses, kindlasti ka Tarkuses ja emalikus hoolekandes. Seal, kogu selles kontseptsioonis, arhitektuuris, selle helguses, ümarates ja lainelistes vormides ning loodusega seotuses oli tunnetatav ka see sümbioos Emaga.
Keskuse torni me kahjuks ei pääsenud, sest see on talviseks hooajaks suletud, aga taas huvitavalt on tuuril seatud see, et kabelis mõtisklemisele järgneb, vahepeal ka õuerada läbides, liftiga kõrgusesse, Justkui Loojale lähemale, taevast avarust ja imelist vaadet nautima viiv sõit. Isiklik kogemine jääb teiseks korraks.
Väga mõjuv oli see ala, kus postide peale on projekteeritud ja ka vahelduvad Arvo Pärdi sügavad mõtted. Neis on palju sarnast hingeravikooli haridusega, viidates hinge olulisusele, rahunemise, enese muutmise vajadusele jne. Autor leiab kõiges seoseid muusikaga ja nootidega, mis kõik ka üksikutena on talle väga olulised. Audiotuuri kõrval sai aparaadis käivitada ka tema loomingut. Valisin spontaanselt helilooja loodud Eesti hällilaulu “Kuss-kuss, kallike!”, mis tekitas sellist tunnet, nagu oleks Looja enese süleluses. Õige pea hakati sealtsamast ruumist laskma võimsamat, kooriloomingut. Need olid erilised hetked, muusika, selle looja mõtete ja sealsamas klaasi taga laiuva loodusega koos.
Lastealal, mida täiskasvanuilegi soovitati, tuli ka peatuda ja süveneda, selleks, et imet tabada, seinajoonisel kellukese kujutistele vajutades tekkisid erinevad tähenduslikud installatsioonid, sealhulgas ka Ilmapuu, aga hingeravikooli üks nimetus on ka “Ilmapuukool”.
Ringkäigu ja loegu vahelise pausi saime sisustada hubases kohvikus mõtteid ja tundmusi jagades.
Loengul oli hea teada saada kunstiteadlase Eero Epneri leidudest, milliseid Eesti erinevate autorite töid saab religioosseks lugeda, kus näiteks tõlgendatakse religioossena ka tööd, kus elu peatset lõppu teadev kunstnik on maalinud päikest või nõukogude korra poolt represseeritu suudab leida endas andestust vaid seeläbi, et maalib selle korra esindajaid. Küsimuste abil avati loengus vaimset mõõdet laiemalt, sest loeng põhines peamiselt kristlusele, aga vaid veidi laiemalt. Meelde jäi esineja ütlus, et Eesti kunstnikud maalivad loodust teistest sügavamalt, et näiteks Konrad Mägi on tajunud looduses teatud energiaid ning tõdemus, et kunsti tuleb teha hingega, mitte mõistusega.
Arvo Pärdi looming esitleb muidugi erakordselt hästi muusiku hingega loomist. Tema tee, kuidas ta 7 aastat tühjuses otsis ja siis nullist alustas, on eriline ja tema kogemus väga väärtuslik.
Nii nendest väikestest detailidest kui kogu sellest keskusest ja kontseptsioonist on sees püha ja harras tunne. Mõtlen tagasi kui vaikuse, rahu ja selguse oaasile, kujutluses on esmalt heledus ja väikesed pirnid kiirgamas kõrgel laes kui taevatähekesed. Sarnast püha ja harrast tunnet on kindlasti võimaldanud järjest enam tundma hakata hingeravikooli treeningul aset leidev avanemine. Varasemad kogemused seostuvad eelkõige loodusega, aga meenub näiteks ka muid väga hea muusika näiteid. Siin oli kõik see sobivas sünergias ja sellest kogemusest on saanud paremini mõista helilooja mõttemaailma ning loomingut, mis samas ka puudutab ja meeldib aina enam. Vaikus, sõna, heli …, helilooja nulli-otsingud, mida võib seostada teega südame pühasse ruumi.
Eriline oli seda kogemust saada koos terve õppegrupi ja armsa Ingliterapeut Maryaga, Ema Maarja kehastunuga. Selline pühalik tunne, hingepuudutus valdab alati ka meie Marya Angletorium teraapiakodus, inglite ja Looja alalises kohalolus.
Olen väga tänulik!
Armastusega, MA GISK testkooli õppur, edasijõudnu Hypatia Hübner
