22/05/2026
A EGA ÜHISKOND SELLEST TEKSTIST JU EI MUUTU-või kuidas,kas 5 minti pärast on elu lill,,,,,vaimsus,,,,,,
Leia aeg, et lugeda need mõtteterad siin pildil ning leiad rahu enda hinge. Vahel on raske ja keeruline teha seda kõike ja ma saan ideaalselt Sinust aru. Kui Sul on psühholoogiliselt keeruline ja raske seda kõike teha, siis jääb järgi vaid püsti tõusta ning tegutseda teadlikult selles suunas, et end harjutada enda peale armastusega mõeldes. Läbipõlemine on suur teema ja elu võib tunduda keeruline ka lihtsaid tegevusi tehes nagu näiteks jalutamine. Kui oled selles seisus, siis palun hoia tugevalt endast kinni ja ära loobu mugavustooni kinni jäämisega - seda teed, kui oled raskuses ning tegelik tulemus sellele on veelgi suurem allakäik, mis märkamatult ligi hiilib. Oluline on anda endale aega, ruumi, kohalolu ning mitte ka kahetseda lõputult ehk end materdades, kui oled mustrites, mis Sind keskenduma panevad alla andmisele. Tean väga hästi, kui raske on hingeline raskus - ja seetõttu ei soovi seda, et laseksid raskusel enda üle võimust võtta. Tegelikult tuleb sellesse raskusesse vaadata nii, et seda tuleb õppida tervendama ja iga pimedusest välja tulemine võtab aega ning enda pisendamine ehk endale öeldes - mitte kunagi midagi ei muutu või luues endale versioone enda peas selle kohta, et on trastiline lõpp - see tuleb Sul teadliku enese muutmise plaaniga terveks ravida. Ülepinge on arusaadav, elame ajastul mil planeetide seisud kurnavad, loovad negatiivsust ja igaüks maadleb enda maadlemisi omal näol. Kuna olen olnud ülikeerulises mentaalses seisundis, saan öelda - ma mõistan Sinu teekonda suurepäraselt, kui oled "pimedas kohas" endaga. Sa ei ole selles tundes üksinda, terves maailmas on omad mured aga ühtselt liikudes algtõdede poole, siis saame sellest välja tuldud. Sa ei pea üksi olema selles ja ei tohigi üksinda olla. Inimesed on üksteise tervendajad või kasvatajad. Kui Sul tekib tunne, et oled üksinda ja keegi ei mõista Sind, siis see ei ole nii. On inimesi, kes saavad Sind aidata. Kui ei tunne kellegiga sidet, siis ei ole Sa lihtsalt veel leidnud seda õiget tervendajat endale, olgu ta pereliige, sõber, terapeaut, psühholoog või näiteks ka mina ise Sulle. See maailm on energiapõhine samaaegselt füüsiline. Selles maailmas on inimesi, kes suudavad anda Sulle tuge aga selle toe kätte saamine sõltub kõik sellest - kui avatud Sa oled vastu võtma abi ehk kui suuteliselt oled Sa valmis võtma egost kinni (ego tihtipeale tõlgendatakse kui halba aga tegelikult on see alateadlik "ma olen täiuslik" illusioon või alalhoiu instinkt, mida tihtipeale iseendale ei teadvustata ja teadvustamatult seda tehes jääd nõiaringi, elu kukub kokku, et õppida, saada valgustatuks, ümber kujuneda ja egole EI öelda. Sa ei ole nõrk, kui abi otsid, soovid seda saada ja edasi liikuda. Vastupidi, see on imeliselt ilus, et soovid kasvada. Unusta ära iluideaalid sotsiaalmeedias ja nendega teadlik või alateadlik ühendumine. Väline ilu ja enesekindlus sotsiaalmeedias ja silmast silma kohtudes ei tähenda seda, et keegi oleks Sinust parem ja sellesse kinni jäämine pisendab Sind. Sa oled siin planeedil Maa selleks, et anda siia maailma midagi juurde ning eluteed ongi erinevad ja kohati sarnased ning igaüks - kaasaarvatud Sina kallis lugeja oled väärtuslik ka ilma uhke autota või majata. Kui ressursse ei ole luksuseks, siis ei olegi Sul vaja seda selles elus enda missiooni tegemiseks. Sa oled missioonil edastama "midagi" ja vaatlema ning õppima. Kui elu tundub raske, siis see on Sinu kasvu vajaduse koht. Sul tuleb end püsti ajada ka siis, kui jõudu ei ole. Kui jõudu ei ole, siis tuleb keskenduda vaid kõige elementaarsematele algtõdedele, teha seda aega andes endale. Kui Sul on raske voodist välja tõusta, siis ongi aeg "sisemiseks vaatluseks" tehtu ja kogetu üle. Luba endale seda aega. Kui oled "mustas augus", midagi head ei näe elu kohta ja ei suuda enam sotsiaalset maski kanda, oled tegelikult ühe etapi läbinud, elu loob ruumi järele mõtlemiseks ja sellele järgneb alati edasi liikumine, kui endale suitsiidi ei tee. Kui oled suitsiidne, siis see on tegelikult märk selle kohta, et elu poolt raskus on antud spirituaalseks transformataiooniks kujuneda "uueks personaks ehk mina isikuks". Kui loobud suitsiidsetest mõtetest - avaneb automaatselt uus uks Sinu elus. Kahetsus on õppimine. Isegi, kui see tundub suutmatuna muuta positiivseks. Kahetsust on vaja tunda, et edasi liikuda. Kahetsus annab Sinu Kaitseinglile märguande, et kõik - oled valmis järgmisele tasandile liikuma. Elu valusaimad kogemused on kingitused, kui suudad end püsti "ajada" ja tegutsema hakata füüsiliselt enda muutmisega läbi igapäevaste tegevustega. Kui Sa ei suuda seda teha - siis on aeg järele vaatamisega ja sellel ajal EI TOHI end "piitsutada" takka kiiretoimelistesse muutumistesse vaid õrna jõuga end liikuma viies (mis võib alguses tunduda enda vägisi tõukamisega aga ilma selleta ei saa), aega on vaja ja selle aja leiad enda vabast ajast, mil kohustusi täidad. Kohustust tunned, kui oled läbi põlenud ja tegutsemistahe suurenedes kasvab Sinu rõõm. Otsi abi - kui mõistad, et oled "vaimses haigestumises", kui aru sellest ei saa, et oled ebatasakaalukas olekus, siis ühiskond peegeldab Sulle seda nagu ka minule on Eesti inimesed seda peegeldanud. Tõde on lihtne - pimeduses olles, oled kasvamas. Kellegi ja iseenda hukka mõistmine on peegeldus inimese enda pimedast energiasfäärist, mis tegelikult on inimese enda "kasvuala". Kohe - kui aru saad, mida elu õpetama tuli "selle miskiga", kohe ka elu annab uunenud kujul võimalusi. Seetõttu on oluline anda aega endale ümber kujunemiseks ja rõhutan - kahetsus viigu Sind edasi, mitte tagasi. Kui ei suuda kahetsusega silmitsi seista, seisad paigal ja oled selles kuniks "kohale jõuab", et muud ruumi ei olegi, kui vaid end aidata ISE koostöös tugisambaga ehk kellegi toel ja see ei ole nõrkus - soovin seda väga rõhutada, et vaid tugev suudab enda nõrkusi "Teretada!". Vahel kulubki palju aega olla pimeduses, ennem kui valgus läbi pääseb. Ära näe seda ajaperioodi miskiks, mis on "maha visatud aeg" - näe seda kui eluülikooli - eksami sooritamine on muuta elustiili. Mida suurem raskus, seda suurem kingitus elult on Sind ees ootamas - kui julged enda duaalsusele otsa vaadata negatiivses aspektis. Sinu missioon on muuta maailma selles kohas, kus Sinu raskus pesitseb. Kui tunned, et raskus on "liiga raske" kandmiseks, siis alles koged seda, mida kogemust enda ja teiste kullaks saad muuta. Kui tunned, et oled "halb" olnud, siis andesta endale - Sa ei ela minevikus, kui muutud füüsiliselt (mitte välimuselt, vaid tegudega). Kellegi "põhjas olekut" ei tohi kindlasti parastada, see tuleb Sind hiljem õpetama negatiivse energiaga. Põhi täheneab alati uut algust ja see on individuaalne. Kui soovid teada saada, mida elu Sulle õpetada soovib, kui oled pimedas kohas, siis küsi julgelt. Mul on ääretult kahju selle üle, et pimeduses enda õppeprotsessil külvasin sotsiaalmeedias negatiivsust. Kogesin omal nahal ja hinges neid punkte, mida olen soovitanud alati vältida - sain füüsilised kogemused, et inimesi paremini mõista ja sellega seoses saan väita, et mulle andestades saan Sind aidata - sõnad saavad haiget teha aga nendesse kinni jäädes tegelukult hävitad iseennast. Siinkohal kutsun ülesse Sind olla andestatav, et saaksin olla Sinu teejuht. Kristallid aitavad, need on mind elusana hoidnud ja mind muutnud, tunned seda kindlasti ka ise aga need ei hoia ära elu "plasma" tekkimist ehk süngeid kogemusi, mis on VAJALIKUD transformatsiooniks kujunemast selleks, kelleks kujunema hakkad, kui eesmärk on elutee missioonil. Kuna ma pildusin igasuguseid negatiivseid ja utoopiliselt palju arusaamatust võib-olla ka Sulle - soovin rahu, kui see Sulle hinge läks. Kui see pakkus Sulle "rahuldust", siis koged kahjuks ise enda nahal midagi isiklikku sünget. Ma ei soovi seda Sulle. Soovin hoopis seda, et kogeksid ilu ja võlu. Minu Karma (tegu = tagajärg) on ühiskonna poolt hukkamõist ja see on arusaadav ja olen leppinud (enda tehtu tagantjärgi vaatlemine on mind pannud vägagi suurelt mõtlema vaimse tervise üle), et olen "hull" või kes iganes paljude inimeste jaoks. Ma ei osanud ennast armastada õigesti ja see on põhitõde. Kui inimene end ei armasta teadlikult või alateadlikult, siis elu muutub karmiks igaühel individuaalsel kujul. Kuna ma ei osanud end armastada - hävitasin end. Siinkohal kutsun ma Sind üles - küsimast - kus Sa end hävitad? Selleks, et aru saada - mis mustreid muuta. Ole kannatlik enda osas. Julge olla muutuv ja muutusega tekib uus elurütm. Kui tunned, et ei oska suunda leida, siis küsi abi. Julge küsida. Julge näha enda varjupoolt. Vari = eluülikool, midagi - mida läbid diplomi saamiseks muutumise tulemusel, mis kinnistab uue võimaluse. Kui elad - on ka põhjust elada. Kui elu tundub "liiga keeruline" elamiseks - otsi abi, kui oskad märgata, et abi vajad. Kui ei oska seda näha, siis elu peegeldab läbi Sinu silmade negatiivsust kuniks sellest aru saada. Kus on Sinu negatiivsus? Küsi julgelt seda enda käest. Kui avastad - andesta iseendale ja teistele. Ma ei ole ideaalne - aga olen inimene ja seniks kuni inimkehastus on, senimaani on ka õppelaud Sinu ees. Ära oota kergust, kui maadled enda isiklike "deemonitega". Vaata neile otsa ja anna valgust. Kui oled mind vastutasuks minu enesehävitusperioodil või senini mind demonialiseerunud vastu - on see hukatus vaid Sulle endale ja minu kasvuprotsessi toetamine. Kuna iga negatiivsus annab tõuke mul ümber kujuneda, võtan ka selle vastu kui turvas Maa peal andmaks energia idanemiskeskkonda. Selle kõigega soovin kogu hingest öelda - pimedus kasvatab ilu ja võlu sügavuti tundmaks juhul - kui oled valmis pimedust aktsepteerima kui kasvuala, mitte kahanemise keskkonda. Andestus kasvatab võlu, andestus võtab igal inimesel oma aja aga andestuse kiirusest sõltub "kasvukiirus". Sinu ressurss on olla aktiivne, passiivsus on aeg küpsemiseks.
Armastusega,
Tene Laul
www.latene.ee ✨️