
28/07/2025
Sisukas ja selgitav artikkel H. Vitsurilt.
Ratsionaalselt põhjendatud ja seostatud, tundub siiralt murelik ja hooliv, kuid lugedes tekkis minus teatav kimbatus ja lõhestatus. Lõhestatus ja kimbatus tulid meelde, kui mõtlesin, kui kaugel on tänapäevases Eesti ühiskonnas, eelkõige riigi korralduses üksteisest vabadus, õiglus, õigus ja armastus. Eriti armastus.
Minu arvates on õiglus ja armastus omavahel vältimatult seotud. Armastuse all mõtlen ma siin inimese võimet armastada ehk väga lihtsustatult öeldes - hoolida, hoolitseda ja hoida (ka loobuda), ühendada/seostada ja kasvatada. Eelnevaga seostuvad kõikvõimalikud religioossed ja poeetilised armastuse tähendused. Õigluse määratlused pakub H. Vitsur oma artiklis.
Kas on võimalik teaduslikke sotsiaalseid ja majanduslikke käsitlusi siduda armastuse võimega ja armastuse ülimuslikkusega?
Ja eelkõige - kuidas selgitada inimliku õigluse olulisust inimestele, kelle armastuse tähendus ja võime piirdub eelkõige saamise (saavutamise), väljapigistamise ja -imemisega? Selgitada mitte inimõiguste raames ega matemaatiliste tehetega, vaid just armastuse kaudu? (Arusaadav, et kinnistumisel eelmainitud nn infantiilsesse armastusviisi võivad olla nii isiklikud kui ühiselulised põhjuslikud asjaolud, ma ei halvusta ega naeruväärista neid mingil juhul.)
Psühhoanalüütikuna olen kogenud, kuidas pikaajalises terapeutilises suhtes on võimalik isiksuslik areng, e haavatud enesekesksusest, paranoilisest sõltuvuslikkusest on võimalik kasvada iseseisvamaks, teistega arvestavamaks, teiste sõltumatust ja iseseisvust austades nõnda, et see ei mõju alati hingeelule traumeerivalt vaid pigem vabastab ja rikastab, jõustab. Teisisõnu, armastuse võime areneb ja saab nõnda järjest loomulikumaks osaks suhetes ja suhtluses.
Kuid kuidas sellist väärtuste (märkamise, mõistmise ja väljendamise) arengut soosida ühiskonna ja riigikorralduses?
Palju küsimusi ehk niidiotsi, mida mööda edasi liikuda.
Meie kõige raskemini parandatavaks probleemiks pole praegu vaesus, vaid meie endi vastuolulised arusaamad ja tegevus.