12/11/2022
Eesti joogivesi jääb vahemikku pH 6,5–7,5.
pH tase on vee happelisuse ja aluselisuse suhte näitaja, mis lahtiseletatult kirjeldab vee keemilist agressiivsust. Igasugune mustus tõstab reeglina vee pH taset.
pH tase on vee happelisuse ja aluselisuse suhte näitaja, mis lahtiseletatult kirjeldab vee keemilist agressiivsust. Igasugune mustus tõstab reeglina vee pH taset.
Vee pH taseme reguleerimine on esimene samm hügieenilise ja nahasõbraliku vee saavutamisel.
Kui on soov ise mõõta vee pH-d, siis lihtaim viis on seda teha nn pH-testribadega (pH indicator strips).
Professionaalne pH mõõtmine (näiteks Veesettevõtted) toimub spetsiaalsete kalibreeritud elektroodidega.
Allikavee headus sõltub otseselt sellest, millistest kivimitest see vesi läbi voolab ja millised mineraalid selle käigus lahustuvad. Seega ütelda, et allikavesi on alati “hea”, ei saa – see “headus” sõltub otseselt allikast ja vee kasutamise otstarbest. Nimelt mõned mineraalveed omavad konkreetset mõju mingi haiguse leevendamiseks ja samas võivad olla vastunäidustatud teiste haiguste puhul. Näiteks väga soolased ehk mineraaliderohked veed soodustavad seedimist, aga on koormavad neerudele.
Selleks et tervis tugevana püsiks, tuleb keha pH tasakaalus hoidmise eest hoolt kanda. Liigne happelisus kehas põhjustab energiakadu, loidust, kiirendab vananemisprotsessi ning on soodne pinnas vähirakkude tekkimiseks.
Oad on toitainerikkad ja aluselise toimega.
PH kehas näitab, kui happeline või aluseline meie organism on. Liigne happelisus kehas viitab happelistele jääkainetele, mis on soodne pinnas bakterite kasvuks. Bakterid ja erinevad mikroobid paljunevad happelises keskkonnas, mis võib omakorda viia organismi haigestumiseni. Seepärast on oluline hoida pH neutraalsena.
Sõna pH tuleneb ladinakeelsest fraasist “Potentia hydrogenii” – p tähendab potentsiaali, võimalikku varu ja H on vesiniku sümbol. PH viitab vesinikioonide kontsentratsioonile aines ja näitab, kas tegemist on aluselise või happelise lahusega ning mõõdetakse seda ph skaala abil.
Sündides on vere pH aluselisem ning vananedes muutub happelisemaks. Kui vere pH on tasakaalust väljas (liiga happeline või aluseline), mõjutab see rakkude ainevahetuse aktiivsust.
Happeline veri mõjub halvasti keharakkudele, mis ei saa kahjustatult bakterite vastu võidelda. Kahjustatud rakud kannavad kehas eluks vajalikku hapnikku vähem edasi, mis omakorda tähendab vähem energiat ning põhjustab erinevaid terviseprobleeme.
Üle sajandi oleme olnud teadlikud, et toit mõjutab otseselt keha pH-d. Nobeli auhinna võitja doktor Otto Heinrich Warburg avastas 1931. aastal, et 95% kõigist vähivormidest arenevad happelises keskkonnas. Samuti tõestas ta, et vähk ei saa tekkida aluselises keskkonnas, kus pH on 7.36 või enam.
Ebatervislik toitumine ning stress põhjustavad keha happelisuse ning tekitavad kõrvetisi, refluksi, väsimust, iiveldust, ülekaalulisust, pea-, liigese- ja lihasvalu. Samuti tekitab happelisus kehas erinevaid allergiaid, neeruprobleeme, liigset higistamist, tselluliiti, kortse, seenhaigusi, aknet, rahutust, külmi käsi ja jalgu. Raskematel juhtudel võib see välja viia depressiooni, astma, impotentsuse ja infarktiohuni.
Aluseline toitumine sõltub paljuski sellest, kas valid taimetee või kohvi.
Aluseline toitumine sõltub paljuski sellest, kas valid taimetee või kohvi.
Aluseline toitumine aitab kaasa kaalualandamisele, hoiab keha immuunsüsteemi tugevamana ning alandab kehas põletikku. Liigselt happeline toitumine põhjustab kaalutõusu, erinevaid nahaprobleeme ning on soodne pinnas põletike tekkeks.
Kuna meie toidulaud on liiga happeline, siis harvemini tekitab probleeme liigselt aluseline pH organismis. Siiski on hea teada, mis võib juhtuda siis, kui keha on liiga aluseline. Üheks probleemiks on südamerütmihäired, mis pole küll kerged tekkima, kuid on üheks võimalikuks ohuks. Teisteks ohtudeks on hingamisprobleemid ja valu rinnus. Liigne aluselisus kehas võib viia kaaliumipuuduseni, mis omakorda võib tekitada probleeme neerude, südame ja seedeelundkonnaga.
Keha happelisust saab mõõta lakmuspaberiga, kuid samuti võib usaldada märke, mida keha meile saadab. Kui haigus on juba tekkinud, võib üsna kindel olla, et keha pH on tasakaalust väljas. Kui siiski otsustada keha pH-d mõõta lakmuspaberiga, siis oluline on meeles pidada, et mõõtmise ja viimase söögikorra vahel peaks olema vähemalt kaks tundi ning samuti tuleks mõõta seda igal päeval ühel ja samal ajal, et saada tõepäraseid tulemusi. Lakmuspaber on kättesaadaval apteekides ja erinevates tervisesalongides.
Aluselise toitumise tasemed
Keha neutraalseks pH-ks loetakse 7,0, sellest madalam number tähistab happelisemat ja suurem number aluselisemat keskkonda. Ideaalne pH kehas on 7.30 ja 7.45 vahel, mis peegeldab kerget aluseliset keskkonda. Sellest väiksem number tähendab, et kehas on liiga palju hapet ning pH tasakaalu saamist tuleks tõsiselt võtta.
Siinkohal on oluline mõista, et erinevates kudedes on pH tasakaal erinev, mistõttu pole võimalik tuua välja konkreetset numbrit, mis näitaks ideaalset pH tasakaalu kogu kehas. Näiteks inimese naha pH on ligikaudu 5.5, mis tähendab, et see on kergelt happeline. Inimese sülje pH on 6.5–7,4, tähistades pigem neutraalset pH-d. Seedetrakti pH kõigub lausa 1.5 kuni 7 vahel, olenedes selles, millises seedimise staadiumis keha parajasti on.
Kui keha on hea tervise juures, on vere pH 7.35–7.45 juures, olles kergelt aluseline. Teised koed näitavad jällegi pisut teistsuguseid numbreid. See tuleb sellest, et erinevad elundid ja koed meie kehas täidavad erinevaid eesmärke, mille saavutamiseks on vaja teatud aluselist-happelist keskkonda, et optimaalselt funktsioneerida.
Aluselise toitumise põhimõtted
Valge riis on happelise keskkonna tekitaja.
Valge riis on happelise keskkonna tekitaja.
Selleks, et hoida keha pH kontrolli all, soovitame järgida allpool olevaid nõuandeid. Siinkohal on oluline mõista, et toiduainete toimet kehale ei saa määrata maitsmise kaudu. Näiteks sidrun on väga happeline, kuid selle mõju kehale on aluseline. Liha on enne seedimist aluseline, kuid jätab kehasse palju hapet. Naatrium, kaalium ja kaltsium on aluselised mineraalid; väävel, fosfaat, kloriid happelised.
Piira kohvijoomist
Kuigi hommikune kohvijoomine on tõeline abimees päeva energilisena alustamiseks ning ka mõnus rituaal, milleta tõelised kohvisõbrad oma elu ilmselt ette ei kujutagi, siis tuleb faktidele otsa vaadata: kohvi on happeline ning selle liigne tarbimine viib keha pH paigast ära.
Loobu alkoholist
Alkohol on üks suuremaid vaenlasi, mis viib keha pH tasakaalust välja. Kui alkoholist pole võimalik täielikult loobuda, siis tuleks vähemalt kaaluda koguste vähendamist. Alkohol mõjutab neerude võimet hoida tasakaalus oluliste mineraalide-fosfaatide sisaldust veres. Juues rohkelt vedelikku sisaldavat alkoholi, näiteks õlu, vähendab see neerude võimet efektiivselt liigsest vedelikust vabaneda. Liigne vedelikukogus ja fosfaatide sisaldus veres tõstab pH-d. Kui juua aga kangemat alkoholi, aitab see neerudel vedelikku kehast väljutada, see omakorda mõjutab aga fosfaatide sisaldust veres, suurendades vere pH-d, mis pole kehale samuti kasulik.
Tarbi aluselisi toiduaineid
Liha, muna ja piimatooted on vägagi happelised toiduained, mis tähendab, et nende pH ei pruugi olla küll iseenesest happeline, aga selle mõju kehale on happeline. Selleks, et keha neutraliseeriks verespH-d, hakkab keha kasutama aluselisi mineraale, nagu kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi, luudest ning hammastest. Kõlab iroonilisena, et paljud inimesed joovad piima, et saada piisavas koguses kaltsiumi, kuid tegelikult kaotab keha piima juues kaltsiumi, kuna piimal on happeline mõju.
Muutes keha keskkonna happelisest aluseliseks, hakkab organism kaotama erinevaid mürke ning loomulikul teel paranema, mille tulemusena toimub ka kaalukaotus.
Lisa kurkum oma igapäevasesse menüüsse
Kurkum on teada-tuntud vürts, mis aitab põletikku kehas vähendada ning seepärast tuleks seda ka igapäevaselt tarbida. Mõned lihtsad soovitused: lisage kurkumit köögiviljadele või lusikatäis kuuma piima sisse ning jooge seda enne magamaminekut.
Tarbi aluselist vett
Kraanivesi võib olla segu kloorist, antibiootikumidest, hormoonidest ning teistest metallidest, mis sisenevad vett juues meie kehasse. Puhastamata vesi võib põhjustada keha loomuliku vastupanuvõime nõrgenemist erinevatele haigustele.
Väga sageli juhtub, et meie kehad muutuvad liiga happeliseks, me oleme energiast tühjad, tunneme nõrkust, tekivad probleemid seedimisega ning tõusevad kilod. Kõiki neid kõrvalnähte on võimalik vältida, kui juua puhast vett, süüa värskeid köögi- ja juurvilju ning hoida keha pH tasakaalus.
Söö värsket igal toidukorral
Kanna hoolt selle eest, et iga toidukord sisaldaks midagi värsket: lisa smuutisse rohelisi lehti, söö hommikusöögiks juurvilju, lõunaks aurutatud köögivilju ja salatit, õhtusöögiks juurvilju ja läätsesuppi või värsket kala, kana salati ja köögiviljadega. Vahepalaks vali progand, kurk, seller või hummus. Enamus köögi- ja juurviljadest on aluselised, välja arvatud kui need on marineeritud.
Piira leiva ja saia söömist
Proovi vähendada hapendatud leiva, saia, pruuni riisi ja teraviljatoodete tarbimist. Enamikud teraviljatooted on happelised.
Loobu kastmetest
Paljud kastmed nagu ketšup, majonees, äädikas ja sinep on kõrge happelisusega. Alternatiivina võiks tarbida näiteks sidrunit, küüslauku, ingverit, sibulat, basiilikut, koriandrit, mis annavad toidule maitse.
Loobu magusast
Igasugused maiustused, valgest jahust küpsetised, saiakesed, koogid, šokolaad ja kommid tuleks asendada mee ja puuviljadega. Kui keha on juba kord harjunud aluselise toitumisega, nõuab ta vähem suhkrut ning teisi happelise iseloomuga toiduaineid.
Märgid, et keha pH võib paigast ära olla:
Kurnatus
Kaaluprobleemid
Depressioon
Kõrvetised
Puhitused
Akne
Lihasvalu
Toiduallergiad
Unehäired
Keskendumisprobleemid
Küünte ja juuste haprus
Südamerütmihäired
Probleemid põie ja neerudega
Aluselised toidud:
Kurk, peet, brokoli, kapsas, porgand, lillkapsas, seller, küüslauk, sibul, kaalikas, värsked herned, redis, paprika, tatar, hirss, spinat, läätsed, pähklid, avokaado, idandid, mandlid, spargel, basiilik, ingver, greip, rohelised oad, taimeteed, oliiviõli, kõrvits, rabarber, päevalilleseemned, maguskartul, tofu, tomat.
Happelised toidud:
Suhkur, valged jahutooted, liha, energiajoogid, maiustused, muna, piimatooted (eelkõige juust), töödeldud toiduained, karastusjoogid, kiirtoit, krevetid, mais, rukis, oder, seened, kartul, pistaatsiapähklid, arahhis, kuivatatud puuviljad, kääritatud toidud.
