16/03/2025
Rahva tungival soovil – tõlge Noah Davidi loole lapsmeestest.
Mehed, kellel on emmeprobleemid ehk Tsirkus Barcelona, millega naine enesele teadmata liitus
Sa kohtad meest. Ta on võluv. Ta on seksikas. Ja põhjustel, mis trotsivad igasugust loogikat ja universumi seadusi, näib ta tegelikult (emotsionaalselt ja muul viisil) potentsiaali täis.
Ta naerab su naljade üle (isegi nende naljade üle, mis pilavad hapra egoga mehi).
Ta paneb sind tundma turvaliselt (ja äkki, äkki tõesti ei ole tegemist emotsioneeriva tropiga!?). Ta kutsub end heaks poisiks ja teeb selle tõestamiseks ohtralt tööd – vähemalt mõnda aega.
Ja siis?
Midagi muutub
Aeglaselt. Salakavalalt. Ja täiesti sirgjooneliselt.
Ühel päeval palud sa midagi elementaarset – kohalolekut, pingutust, reaalselt SUHTES olemist. Ja äkki vaatab mees – kes kunagi hoidis sinu nägu sellise heldimusega, nagu sa oled viimane hea asi maailmas–, nüüd sulle otsa, nagu sa palusid tal neerudoonoriks hakata.
Sest talle meeldis suhe, kui see ei nõudnud pingutust. Suhe, kus ta sai ainult eksisteerida, samal ajal, kui sina emotsionaalse osa eest hoolt kandsid.
Olid ajad, kui „Ma armastan sind“ vabandas välja tema arengus stoppamise. Nüüd on ta kokku jooksnud nagu internetimodem aastast 1995 äikesetromi ajal ja püüab mõista, miks jumalanna, kes kunagi ülistas tema tühipaljast hülgemöla, ootab nüüd, et ta peaks käituma nagu PÄRIS (?!?!) elukaaslane.
Ja siit edasi lendab sitt ventikasse.
Sest kui mehel on emmeprobleemid – oli ta siis hellitatud, tähelepanuta jäetud või traagiline kokteil mõlemast, siis nüüd see on hetk, kus ta kas astub oma traumadest kõrgemale või jääb enesehävinguteele.
Ma tean.
Olen nii palju kordi probleemide eest pagenud, et Johannes Erm võiks mult sprindis eratunde võtma tulla. Neli abielu, lugematu arv naisi, suurejoonelised romantilised žestid, millele järgneb grandioosne enesehävitamine. Otsides alati „tõelist teadlikku armastust“, kuid pagedes KOHE, kui seda kohtasin.
Kas ma õppisin? Kas ma muutusin? Hea nali!
Kuid lõpuks, pärast ohtraid tapatalge, ma ärkasin lõpuks üles
Kui see eelnev kõlab tuttavalt, nagu räägiksin su praegusest või endisest mehest, oled tõenäoliselt kantseldanud meeslast ja tunned kahtlemata ära ühe neljast emme nunnupalli kaldkriips nikupoisi arhetüübist...
1. Enesenautlejast Prints-Beebi
Seda väikest persevesti kasvatati nagu pisikest kasutut paabulinnukuningat. Emme kummardas teda, ütles talle, et ta on täiuslik, ja vaene värdjas uskuski emmet.
Nüüd? Ta ootab, et iga naine, kellega kohtub, jätkab sealt, kus emmel pooleli jäi.
• Arvab, et prügikastide väljaviimine on kuradi kangelastegu. Seisab keset tuba, keep lehvimas, käed puusas, ja ootab aplausi, nagu oleks just luuüdi annetanud.
• Arvab, et rääkimise ajal silmsideme loomine (ilma telefonis skrollimata) kvalifitseerub Nobeli preemiale emotsionaalse töö eest.
• Tema idee romantikast? Tema lebamas diivanil pärast „rasket tööpäeva“, kuni sina teed süüa, koristad, imed ta riista ja eksisteerid ainult tema mugavuseks. Ja kui sa julged rohkem küsida? „Sa näägutad liiga palju.“ „Sa ootad liiga palju.“ „Sa oled liiga palju.“
• Tema ei hakka küll sulle keelekat tegema, kui see pole just vahetuskaubaks. Tema keel on justkui Toidupanga abipakett – liigutav heategevus.
• Ta seisab keset sassis tuba, nagu oleks just kosmosest maandunud ja küsib: „Mida sa tahad, et ma teeksin?“ Kutt, tee oma kuradi silmad lahti!
• Arvab, et „aitamine“ tähendab seda, et ta seisab su kõrval, kuni sa kõik üksi ära teed ja tema vaevaks on ainult öelda: „See lõhnab hästi, kallis. Kas õlled ikka panid külma?“
• Pahandab, kui palud pingutada, sest „suhted ei tohiks nii rasked olla.“ Jah? Noh, tead, mis veel nii raske ei peaks olema? SEE, aga siin me kuradi päralt oleme!
Ma tean küll. Mina olin see mees. Šarmantne, enesekindel, võluv – kuid täiesti kuradi kasutu, kui rääkida tegelikust emotsionaalsest lähedusest.
2. Haavatud kutsikas (teise nimega Mees, Keda Ei Kottinud Enne, Kui Sa Lahkusid)
Ta ei olnud klammerduja-kutt, aga ta klammerdus hetkel, kui sa kadusid.
• Tal oli kõik hästi, kui sa olid tema jaoks saadaval.
• Tal oli kõik hästi, kui sa olid õnnetu.
• Tal oli kõik hästi, kui sa end tema kõrvale magama nutsid.
• Ta oli kõik hästi, kui sa palusid emotsionaalset sidet.
Aga hetk, mil sa suhtest lahkusid?
„Kallis, MA NII VÄGA ARMASTAN SIND!!!“
Oh, NÜÜD sa, kurat, armastad mind? Kus oli see energia viimase kuue kuu jooksul?
Mina olin see mees. Võtsin naist iseenesestmõistetavana. Jätsin tähelepanuta. Petsin. Arvasin, et TEMA on MULLE võlgu, et ta mu jamasid talus. Siis ta lahkus – ja mu maailm varises kokku
Kas ma õppisin sellest? Kas muutsin oma käitumist?
Vaevalt küll.
Alustasin puhtalt lehelt… ja tegin kõike jälle samamoodi.
3. Vältija-poiss (teise nimega Kummitus, Kes Pakub Piisavalt Puru, Et Kanakest Elus Hoida)
Ah, minu lemmikversioon!
• Sul pole teda kunagi PÄRISELT, aga samas ei saa temast lahti ka.
• Ta saadab sõnumeid täpselt nii palju, et hoida sind pidevalt liinil.
• Ta jagab täpselt nii palju, et ta tunduks jube diip vend..
• Ta saadab kell 2 öösel sõnumi „Mõtlen sulle!“. Aga kui hakkate edasi liikuma on ta nagu kuradi emotsionaalne puksiirauto, mis tagab, et sa kunagi omal juhtimisel kuhugi ära ei sõida.
• Pakub kiindumus-pudemeid, kuid kaob kohe, kui ootad järjepidevust. Nagu rott öösel, kes lükkab su prügikasti pikali, situb keset põrandat ja siis gaslightib sind arvama, et see kõik on sinu süü. Oma mure, et jätsid toitu vedelema oma biojäätmetesse!
4. Lapsmees-filosoof (teise nimega Ülidiip Vend, Kes Teab Kõike)
Ta loeb paar vaimset raamatut, istub Tiit Trofimovi laagris ja otsustab seejärel, et on valgustunud.
• Räägib „ruumi hoidmisest“, kuid ei suuda hoida vestlust selles, miks sa ärritud.
• Armastab suuri sõnu emotsionaalse intelligentsuse kohta, kuid tal on eneseteadlikkus nagu telliskivil.
• Arvab, et ta on vaba vaim – tegelikult on emotsionaalselt pankrotis tossike.
• Tal on alati aega kolm tundi jaurata selle üle, miks sa teda vihastad, kuid eeldab siiski, et sa hoolid edasi.
See arhetüüp on tegelikult kõige hullem, sest ta ARVAB, et ta on parem kui ülejäänud kolm. Kuid ta on sama kuradi kasutu, kui mitte kasutumgi.
Mis juhtub, kui lapsmees julgeb areneda?
Võib-olla lõpetab ta viimaks oma elu, ema, eksnaise, valitsuse, horoskoobi ja matemaatikaõpetaja süüdistamise, kes tema peale karjus, kui ta tunnis püksi sittus.
Selle asemel otsustab ta oma jamadega silmitsi seista (kas üksinda või – šokeerivalt – koos terapeudiga) ja teeb ühiseid jõupingutusi, et üles ärgata.
Ta võib ka…
• …olla valmis naisega silmitsi seisma. Mitte nii, et „okei, mida sa nüüd tahad siis?!, vaid viisil, mis ütleb: „Mind päriselt kotib ka, mida sa soovid.“
• …panna oma kuradi kuradi telefoni käest ja istuda sinuga päriselt. Mitte skrollides Twitteri-pornot (või kohtingurakendustes, arvates, et keegi ei tea, mida ta seal teeb). Mitte „üks silm telekas“- kohalolek. Aga päris „ma näen sind, ma kuulen sind, ma olen siin“-kohalolek.
• …lõpetada mõtlemise, et koos telerivaatamist loetakse „kvaliteetajaks” ainult seetõttu, et te hingate sama õhku. Istudes kõrvuti ja tarbides mingit p***a, mis vaevu alla läheb, pole ühendus – see on kaks igavlevat tonti, kes kummitavad samal diivanil.
• …lõpetada suurejooneliste romantiliste žestide võrdsustamise tegeliku pingutusega. Jah, kallis, nädalavahetuse spaapakett on tore, kuid see ei korva kuus kuud (või aastat) emotsionaalset puudumist.
• …pakkuda sulle orgasmilist rahuldust, ilma et ootaks vastutasuks minetti. Selle asemel, et vaadata sind nagu kuradi retriiverit, kes ootab keelemaiust, annab ta sulle naudingut – vabatahtlikult.
• …ise pakkuda ühendust. Kui naine peab ühendumise näited selgeks kirjutama nagu kuradi IKEA kasutusjuhendi, on ta juba läbi kukkunud. Siis on aeg tõsiselt kaaluda kaubavahetust.
• …hakata küsima, kuidas su päev möödus – ja tegelikult kuulab vastust, selle asemel, et sinu jutu ajal oma vastuseid mõttes harjutada.
• …haarata initsiatiivi. Kui näeb segadust, puhastab ära. Ta ei vaja enam lamineeritud „to-do-listi“, et näha, kus tema kätt on vaja.
• Kui oled kurnatud, võtab ohjad üle ja toimib nagu pädev täiskasvanu.
Arenenud mees lõpetab „aga ma pole selles hea“-enese väljavabandamise. Sa ei olnud hea ka pihkupanemises, aga ometi said selle selgeks, kas pole?
Ta areneb…
Ta areneb, sest ta tahab. Sest ta on kuradi täiskasvanud mees ja mitte laps, kes ootab, et sa teda üles kasvataksid.
Mees-laps arvab, et emotsionaalne töö on naiste töö. Mees-laps teeb poole persega ja täpselt nii palju, et vaidluseid vältida, aga libiseb vanade harjumuste tagasi nii pea, kui näägutamine läbi saab.
Laps-mees ütleb „vabandust“, kuid selle lõpus on alati „aga“.
Laps-mees pahandab, kui tal palutakse kanda oma osa nähtamatust raskusest, mida naine on aastaid kaasas kandnud.
Tõelised mehed ei ilmu siis, kui nad midagi tahavad. Nad ilmuvad kohale, sest seda tähendab olla PARTNER.
Tõeline mees ei ole suhtes, et ema leida, olla juhitud või sallitud. Ta on selleks, et midagi ehitada – midagi tõelist, midagi, mille nimel tasub võidelda, midagi, mis ei vaja pidevat meeldetuletust, et seda elus hoida.
Arenenud mees saab aru – armastus ei ole tehing. See ei ole „Ma teen seda, kui sina seda teed“. See pole „Ma viisin prügi välja, kas ma võin nüüd konflikte vältida?“ See on: „Ma ilmun kohale, sest ma kuradi päralt hoolin.“
Selline mees olen lõpetanud olemisega mees, kes pooleldi kuulab, pooleldi proovib, pooleldi armastab.
Sest ta tahab olla mees, kes tegelikult väärib naist, kellega ta koos on. Ta on lõpetanud kasutu tropina pagemismängud ja tahab olla armastav partner.
Mees, pea meeles ... Naine, kes esitab oma mehele väljakutse, ei ole vaenlane. Ta on kutse. Ja mees, kes võtab selle kutse vastu? Ta on haruldane tõug, aga ta on ka kuradi legend.
(PS. Siin on näpunäide tarkadele meestele… Ärge võtke oma partnerit hetkekski enesestmõistetavalt – usaldage mind, kui ütlen, et kahetsus neelab teid alla.)
Noah David (Zen Prem)
