SE-, Traume- & Psykoterapi

Namminersortuuvunga Jeg er privatpraktiserende SE-, traume- & psykoterapeut, SEP "SE-, Traume- & Psykoterapi" v/Kavssâluk Imîna Peary GER-nr. 35218025

Inuusuttunut inersimasunullu SE-, traume- psykoterapilu. Inunnik ataasiakkaanik oqaloqateqartarpunga. Inuinnarnut suliffeqarfinneersunullu sullissisarpunga. Oqaloqatigiinnikkut timilu aallaavigalugu psykoterapi atorlugit misigissutsikkut timikkulluunniit qisuariartaatsit iluaatsut /nuanniitsut suliarinissaanut ikiorsinnaavakkit. Ajornartorsiutit ataavartuusinnaapput, tassanngaannartumilluunniit takkussimasuusinnaallutik. Inulerisutut allatulli nipangiussisimasussaatitaavunga. Oqaloqateqarnissamut piffissamik inniminneerusukkuit mobilimut 54 07 25-imut emailikkulluunniit [email protected] attavigisinnaavarma. _____________________ Jeg tilbyder individuelle SE-, traume- og psykoterapeutisk arbejde til primært unge og voksne terapi. Jeg tilbyder bistand til både privatpersoner og virksomheder. Ved hjælp af samtaleterapi og/eller kropsorienteret traume- og psykoterapi kan jeg hjælpe dig med, at arbejde med ubehagelige følelsesmæssige og/eller kropslige reaktioner. Der kan være tale om akut opståede eller vedvarende problemstillinger. Som enhver anden psykoterapeut har jeg tavshedspligt. Hvis du vil bestille tid til en samtale, kan jeg kontaktes på mobil 54 07 25, eller mail [email protected]

Mission: Ilaatigut makkunannga ajornartorsiuteqartunut ikiuisinnaavunga: * Annilaangasarneq - Angst * Isumatsassimaneq - Depression * Uiveqqajaasarneq - Stress * Annilaarnartunik misigisaqarsimaneq - Chok/traumer * Artorsaateqarnerit - Krise /sorg * Kinguaassiuutitigut kanngutsaatsuliorfigineqarsimasut * Nerinerup tungaatigut ajornartorsiuteqarnerit * Kanngusoqqajaasarneq imminullu pisuutittarneq * Inuttut ineriartorneq * Aappariittut ilaqutariittullu ajornartorsiornerit * Inoqatinut ajornartorsiorneq * Sinnarluttarneq * Inuttut imminut naleqartinnginneq * Ningartarneq / sangiattarneq / Sinngasarneq * Supervision Inulerisutut allatulli nipangiussisimasussaatitaavunga. _____________________ Nogle af de problemstillinger jeg kan hjælpe med er: * Angst * Depression * Stress * Chok/traumer * Krise /sorg * Seksuelt misbrugte * Spiseforstyrrelser * Skamfølelser /skyldføelser * Personlig udvikling * Parforholds- og familieproblemer * Konflikter med andre mennesker * Søvnproblemer * Lavt selvværd * Jalousi * Supervision Som enhver anden psykoterapeut, har jeg tavshedspligt

Grønlands Politi

KINGUAASSIUTITIGUT MEEQQANUT KANNGUTTAATSULIORNERMIK NALUNAARUTIGINNINNIARPIT? KALAALLIT NUNAATA POLITIIVISA PIGAARTUI IKIUINISSAMINNUT PIAREERSIMAPPUT NALUNAAQUTAQ SUMIINNERILLU APEQQUTAATINNAGU / VIL DU ANMELDE SEKSUELLE OVERGREB MOD BØRN? GRØNLANDS POLITIS VAGTCENTRAL ER TIL RÅDIGHED FOR DIG UANSET TID OG STED

(dansk version kan læses nedenfor)

Kalaallit Nunaata Politiivisa eqqaasitsissutigissavaa periarfissaqartuaannaravit pigaartutsinnut nalunaarutiginnissinnaagavit oqarasuaammut 701448-mut sianernikkut.

Nunatsinni sumiikkaluaruit aamma nalunaaqutaq qanorluunniit ikkaluarpat tamanna atuuppoq.
Kalaallit Nunaata Politiivisa Pigaartoqarfia ulloq unnuarlu sulisoqartarpoq. Pigaartut kalaallisut qallunaatullu oqaluttuupput taamaattumillu oqaloqatiginissannut nalunaarutiginninnissannullu ikiornissannut piareersimapput.

//Kalaallit Nunaata Politiivi

-----

Grønlands Politi minder om, at du altid har muligheden for at indgive en anmeldelse til Grønlands Politis vagtcentral på telefonnummer 701448.

Dette gælder uanset hvor i landet du befinder dig og på hvilket som helst tidspunkt af døgnet, du ringer.
Hos Grønlands Politis vagtcentral er telefonen døgnbemandet af både grønlandsk- og dansktalende, som er klar til at tale med og hjælpe dig med din anmeldelse.

// Grønlands Politi

[01/15/19]   Torrappallaaqimmat, siorna ikkussimasara:

"Angajoqqaat ilaanneeriarlutik ernumagisarpaat akissaatikinnertik, piffissaqannginnertik, pinngussanik kusanartunik meeqqatik pisisinnaannginnamikkit, qarasaasianik, iPad-inik iPhonenillu. Taava oqaluttuuttarpakka pinngussat apeqqutaanngitsut. Atortorissaaruteeqqat akissaqarnerlusilu pillugit ernumaqinasi. Illinuna. Meeqqap inuunerani illit pingaarnerpaavutit. Illit. Ilinniartitsisutsialaanersaavutit siullersaallutillu ilinniartitsisorivaatit. Akeqanngitsunukua isumallit. Oqaatsitit, asanninnerit, pinnguarsinnaanerit. Attaveqarsinnaassuseruna meeqqap uagullu akornatsinni pilersartoq allanit tamanit isumaqarnerpaajusoq. Atuarfimmi inuunermilu ajunngitsumik ingerlasinnaaneranut pingaarnerpaaq tassa illit."
- The beginning og life'miit tigulaagaq

"Forældre bekymrer sig nogle gange over, at de ikke har penge, at de ikke har tid, at de ikke kan købe deres børn fint legetøj, computere, iPads og iPhones. Så fortæller jeg dem, det ikke handler om legetøjet. Lad vær med at bekymre jer om de små apparater og om at have råd til at købe dem. Det er dig. Du er det vigtigste i barnets liv. Det er dig. Du er den bedste lærer og den første lærer. Og det er de gratis ting. Det er dine ord, det er din kærlighed, det er din leg. Det er den tilknytning, som man skaber mellem én selv og ens barn, der betyder alverdens forskel i denne verden. Det fodrer vejen til succes i skolen og i livet, og det er dig."
- Taget fra dokumentaren "The beginning of life"

[01/15/18]   "Forældre bekymrer sig nogle gange over, at de ikke har penge, at de ikke har tid, at de ikke kan købe deres børn fint legetøj, computere, iPads og iPhones. Så fortæller jeg dem, det ikke handler om legetøjet. Lad vær med at bekymre jer om de små apparater og om at have råd til at købe dem. Det er dig. Du er det vigtigste i barnets liv. Det er dig. Du er den bedste lærer og den første lærer. Og det er de gratis ting. Det er dine ord, det er din kærlighed, det er din leg. Det er den tilknytning, som man skaber mellem én selv og ens barn, der betyder alverdens forskel i denne verden. Det fodrer vejen til succes i skolen og i livet, og det er dig."
- Taget fra dokumentaren "The beginning of life"

samvirke.dk

7 myter om stress

samvirke.dk Har du stress, hjælper løbeture ikke, se hellere tv-serier eller spil computerspil. Det er også en myte, at travlhed og stress er det samme, eller at man aldrig kommer helt ovenpå efter stress. Samvirke har talt med erhvervspsykolog og forfatter Majken Matzau, som punkterer de mest udbredte myter om...

[10/18/17]   Arnap inuusuttunnguup allaffigaanga kinaassutsiminik isertuusseqqusilluni oqaluttuarisaminik saqqummiusserusuttumik. Misigisai sakkortupput, paasitikkusuppaali imminorneq aqqutissaanngittoq. Naliginnaasumik taamaaliorneq ajoraluarlunga oqariartuutaa pingaaruteqaqimmat kissaataa ataqqillugu saqqummiukkusuppara, paasitikkusullugit allat assingusumik misigisaqarsimasut kisimiinngittut, atornerlugaaneq qanoq ittorluunniit nipangiutiinnagassaanngittoq, qanorluunniillu sioorasaarneqaraluaraanni ajortoqarnavianngittoq unnerluutigisariaqartorlu (naak oqaatiginiarnera annilaanganaqqaassagaluaqisoq sapiiserujussuartariaqarnassasorlu), tunniutiinnanngisaannarnissaq pinngittoorani upperinnittumik tapersersuerusuttumillu inoqartarmat, imminorneq aqqutissaanngittoq, ikiortissaqartorlu sumiluunniit qanorluunniit ittumik - ilinniarsimasuuppat inersimasorluunniit alla tatigisaq.

"Hej saqqummiilaaruusullungaana kinaassusera isertuullugu saqqummerusuppunga. Siullermik saqqummiussassara uaniippoq Atornerlugaaneq. Aallartippunga, siullermik 12'nik ukioqarpunga. December'ip 4'ni iterpunga sumik eqqarsaateqarnanga. Ulloq naliginnaasumik ingerlavoq, unnukkut (ullaassakkut) kammalaatinnukarpunga tassani pisarnertut ingerlavoq nuannisarluta. Angerlassallunga pikisunga sineqquaanga akuersivungalu ilami suna ajortussaq?! Ullaassakkut itersarpaanga ilangerusullunga uangalu 12'iinnarnik ukioqarpunga ilaqarnikuunngilanga piareersimanangalu. Taava tassani naameerpara kamapporlu pinngittaalillungalu ilagivaanga (piumanngittunga naalakkerlunga ilagivaanga). Taamaaleriarluni ikiaroornartumik sanaqquaanga, uangalu nalullugu qanoq sanasarneraat ilami takunikuunngilaraluunniit qanorittuusoq. Sanasinnaannginnerarama ajorilerpaanga arnapalaajunerarlunga atortittartoq, nalugakku qanorilissanerlunga ersillungalu illariartoorpunga nammineq piumassuserinngisannik. Illariartungalu isappaanga ajallungalu uppisillunga, uppiseriarlunga tukertalerpaanga tilluartarlunga sakkortuumik. Nujakkut tigullunga makitippaanga massitseriarlungalu tilluarlunga ajattaarpaanga. Taava siniffimmut ajallunga ingitsippaanga ingitseriarlunga tununnut ingippoq. Tassanngaannaq qimippaanga sakkortulaamik anernera iluaallilluni, iperarmanga iluaallallunga qissasertungalu qimeqqippaanga qiaqqunanga sakkortuneruvoq qimikkaminga. Silara aallareertoq iperarpaanga, sivikittumik iperaqqariarlunga qimeqqippaanga sakkortuninngorluni allaammi ima sakkortutigaaq silaarutitallallunga. Qaatuppunga sallunerarlunga annersaraanga patittarlunga isattarlunga tilluaraanga. Qiallunga angerlalerlunga oqarama akivaanga uffaqqullunga kanngunarnerarlunga aarasaarlunga anissaguma naalaannarlunga uffarama anniaqaanga timinni ikikka qasileqaat. Uffareerlunga anillakkama sinilersimasoq takuara atisalersupallariarlungalu aniniapallappunga itinnginnerani. Anigama kammalaatinnut sianerpunga biilinik aaqqullunga tuaviinnaq. Biilit takkummata ingerlaannaq angerlaateqquvunga tuaviinnaq. Allakkut unatanngilaanga ersinngitsukkut ersittukkut tilluusaqanngilanga allanillu ikeqanngilanga. Taamani ataataga aallaqqavoq anaananniikkallarpungalu. Kimulluunniit oqanngilanga qunugama oqaruma sakkortunermik piteqinagama. Qaammatit pingasut kisima pigaara, qaammatit pingasut qaangiummata kammalaatinnit oqarpunga tatiginerpaasannut taassumalu paasilluarpaanga kamapporlu taamak pineqarsimagama aamma sooq oqajaarsimannginnersunga. Ukiup affaa missaa qaangiummat anaanama ataatamalu paasivaat aliasuppullu, uanga nammineq oqanngilanga kommune'mili sulisut oqarsimapput paasitinnanga. Tassanngaanniik paasivaat suneqarnikuusunga. Oqaloqateqarnikuunngilanga suliaq uninnganikuuvoq ukioq ataatsip missaani. Ukioq ataaseq missaa qaangiummat politiit apersorpaannga oqaloqatigillunngalu, politiit "soqutiginngilaannga" allanillu oqaloqateqarsimanngilanga aatsaat ukiut marlunngulersut oqaloqateqartalerpunga. Tassani pinngorpoq ikeq annertooq, naluara qanorliussanerlunga aamma kimut saaffiginnissanerlunga. Tassanngaanniik inuunera allanngorpoq, allanngorujussuarpoq angutit ersigaakka allaallumi ataataga. Kamattaqaanga, qiasaqaanga! Misigissutsit pigiliussimavakka inoorusukkunnaaneq, imminut maajugineq, timera kanngugilerlugu allarpassuillu. Imminut mattussimavunga imminoriartarlungalu iluaqutaanngitsumik. Massakkullu ukiut sisamalerput taamatut pisoqarmat soorluli ippassaq pinikoq! Qaangiiniarneq sakkortusimaqaaq massakkut suli takkuttarpoq ersissuteqarneq allallu. Saqqummerpunga neriullunga tigulluarneqassasoq atornerlugaanikullu allat saqqummernissaat kissaatigigakku nuanniimmat taavalu imminoriarneq aqqutiginagu ikiortissarsiortarnissaat kissaatiginarpoq. Misigisaq sakkortugaluartoq qaangigassaammat takkuttuassammalli"

Maj Wismann

Allasiorsimasumut akissutaa torrappallaaqimmat pissarsiaqarfiusinnaammallu ingerlateqqippara.
Allasiortoqarsimatillugu aappariinniarneq imaannaanngittaqaaq. Allasiorfigitittumuinnaanngitsorli anniaat pisarpoq, allasiortartumulli aamma anniaat, kanngusunnerlu annertuut pigineqartarput. Nukipparujussuit, tapersersorneqarneq, tapersersoqatigiinneq, ikiortissarsiornerlu pisariaqartarput.
Atuarluarisi.

*** NYT i brevkassen *** Jeg fortryder utroskab - Hvorfor er jeg utro igen og igen? ***

"Jeg er en ung mand på 29 år. Jeg bor sammen med min kæreste og vores datter på 4 år.

For 2,5 år siden lavede jeg den kæmpe fejl at være min kæreste utro, vores forhold havde gået skidt, og min kæreste havde ikke haft lyst til sex i lang tid..

Min kæreste fandt ud af det, og det ødelagde hende fuldstændig..

Efter ca. 2 måneder fandt vi sammen igen, og jeg lovede hende at det aldrig skulle ske igen.."

https://websexolog.dk/fortryder-utroskab/

kamikposten.gl

Anaanapalaajusimanera...

Sapiissuseqarluni saqqummertoq, kinaassutsini isertuukkaluarlugu, pikkorik. Kinaassutsimik isertuussigaluarluniluunniit tamakkua eqqartorsinnaalertariaqarpagut, inuiaqatigiinni pissutsit piviusut atugarineqartartut takutillugit. Taamaaliulinngikkuttami allannguisinnaanngilagut. Inuit nassuerutiginninnissamik sapiissusillit taakkuupput kivitseqataasut, toqqaannanngikkaluamik, taakkuupput oqallitsitsilersut, itinerusumik iliuuseqalersitsinissamik periarfisseeqataasut, saqqummiussiinnaraluarlutilluunniit taamatut.
Ajunngittunik tamanik ingerlalluarnissaanillu kissaappara

kamikposten.gl Kinaanera isertuullugu anaanapalaajusimanera ullumikkut takusinnaalersimasara maana nassuerutigerusullugu allalaarusuppunga saqqummiunneqarsinnaappat qujanaq. Ullumikkut 39-vinik ukioqarpunga inersimasunngortunut anaanaallunga. Imak aallartippoq. 16-ninik ukioqarlunga naartulerpunga aaparisannik,

[10/03/17]   "Stressip inuit ataasiakkaat eqqortarpai - ataatsimulli qaangerniagassaalluni"
"Stress rammer individuelt - men skal løses i fællessakab"

kristeligt-dagblad.dk

Professor: Barndommens svigt kan spores i hjernen

Qaratsatta suleriusaa meeraanermi sumiginnagaasarsimanerup sunnertarpaa, ineriartornera paasissutissanillu suliarinneriaasia sunnerlugu. Tamakkua kingunerisinnaasarpaat pinngitsuuisinnaannginnermik atornerluinermillu ajornartorsiutit, isumatsattarnerit, kamajasuuneq, annilaanngartuneq/ernumatuneq, kiisalu tarnikkut nappaatit soorlu skizofreni, borderline assigisaallu.
Qujanartumilli amerlasuut inersimasunngornerminni ikiorneqarsinnaasarput terapi aqqutigalugu, naak ilaannut tamakkiisumik inuunermik aaqqiisitsisinnaajuaannanngikkaluartoq amerlasuunit iluaquserneqarsinnaavoq.

kristeligt-dagblad.dk Hjernen forandrer sig synligt, når et barn er udsat for mishandling. Forskellige typer overgreb ændrer forskellige dele af hjernen, og børnemishandling er den alvorligste risikofaktor for psykisk sygdom og misbrug, siger Harvard-psykiater Martin Teicher

powerkvinderne.dk

Alkoholikeren giver dig skylden for stort set alt

Imerajuttunut una tunngagaluartoq, imerajuttuinnaanngillalli aammali ikiaroorajuttut allatigullu pinngitsuuisinnaannginnermik atornerluinermillu ajornartorsiutillit pissusaat assigiiffeqartorujussuupput. Taamaammat qanigisanni imigassamiinnaanngitsoq allatigulli pinngitsuuisinnaannginnermik atornerluinermillu ajornartorsiuteqartoqaruni ilisarsinngitsoornavianngilatit.
Qanigisaalluni nukinnik atuinartorujussuusarpoq, allaat paatsiveerusimaarnarsisarluni suna eqqortuunersoq, imminut pisuuteqqajaaneq, imminut naleerutsikkiartorneq, kanngusunnermik mattukkiartulerneq, siooraneq, immaqa ilaannut kamajasineq, isumatsaqqajaaneq, allarpassuillu misigissutsit qisuariaatsillu atorneqartarlutik. Iperaaniarnerli aamma sivisusinnaasarpoq.
Assigusunik atugalinnik avitsininnguaq oqiliallannarsinnaasaqaaq, paasillugu kisimiinnani, soorlu Al-anon uani eqqaaneqartoq. Ilaannulli aamma oqaloqateqartalernissaq pisariaqarsinnaasarpoq.
Inoqartuaannarpoq paasinnittussamik, taamaammat tunniutiinnarnak annissuivissarsiortarit.

powerkvinderne.dk VI GI'R KVINDER STYRKE: Powerkvindernes ambition er at give kvinder styrke - bag hjemmets fire vægge, på jobbet og i det offentlige rum. Vi har fokus på kvinder, der gerne vil tage livtag med deres indre pleaser, styrke deres personlige gennemslagskraft, fylde livet med glæde, gøre en forskel og ska...

[08/19/17]   Meeqqanut inuusuttuaqqanullu atuarlutik aallarteqqittunut KISSAATIGERUSUTAQ: Atuarfimmi ikinngutitaarniarnermikkut ajornartorsiortunik, imaluunniit immikkuullarissuulaarnertik pillugu qinngasaarneqartunik, ittoortunik imaluunniit torrannerpaamik atisaqaratillu skoqanngitsunik takuguit, IKIUKKIT! Ilassilaarlugilluunniit hej-iilaarlugit, ulloqeqqarnissinni sanianut ingilaarlutit, imaluunniit qungujulaarlugit.
Nalunaqaaq meeraq inuusuttuararluunniit taanna atuarnerup avataatigut qanoq atugaqarnersoq, sunillu misigisaqartarnersoq. Inussiarnisaarnerit paasinninnerillu inuup allap inuuneranut sunniuteqarluarsinnaavoq :)
Siammarteruk isumaqataaguit.
Una inersimasut akornanni aamma atorluarneqarsinnaagunarpoq :)

ET SPECIELT ØNSKE Til alle børn og Teenagere der starter i skole igen : Hvis du ser nogen på skolen som kæmper for at få venner, eller bliver drillet fordi hun/han er anderledes, genert eller ikke har det flotteste tøj og sko. SÅ HJÆLP DEM! Bare sig hej, sæt dig ved siden af dem i spisepausen eller bare smil til dem.
Du kan aldrig vide hvad den person udsættes for uden for skolen. Din venlighed og forståelse kan gøre en stor forskel i en andens Liv :)
Sæt dette på din væg hvis du er enig.
Dette gælder vist også voksne mennesker imellem

NAKUUSA

Torrak meeqqanik eqqartueqateqarnissamut siunnersuusiorsimasut.
Avannaani pisunut annilaarnartunut, eqqugaasunut misiginneqataanaqaaq. Sapaat nipaallisimaarnaqaaq, upperiuminaapporluunniit nunannguatsinni taamatut pisoqarsinnaanera.
Qujanaqaarlu inuiaqatigiit iliuuseqaqattaapallanneq pikkoriffigigipput. Eqqugaasut ikiorneqarluarilittoq, annaasat tungaasiguinnaanngittoq inuttulli misigissutsitigut tarnikkullugu kingunerlutsitsivallaannginnissaat pinerullugu aamma ikiorserluarneqarnissaannik kissaatingaarpakka.

NUUGAATSIAQ PILLUGU MEEQQAT IMATUT OQALOQATIGISINNAAVAT

Pingaartorujussuuvoq meeqqat pisut sakkortuut kingunerisigut kisimiitinneqannginnissaat, soorlu maannakkut Nuugaatsiami pisut nalaanneqarneranni.
Nutaarsiassat apeqquterpassuarnik tunisipput, taakkulu akineqartariaqarput meeqqat takorluuinermik killeqanngitsumik takorluuilernissaat pinngitsoorniarlugu.
Meeqqat takorluugaat ilaatigut piviusunit ajornerujussuusinnaapput. NAKUUSA siunnersuuteqarpoq angajoqqaat aamma atuarfimmi meeqqat qanoq ikiorneqarsinnaanerannut, taamaaliornikkut annilaangalernissaat ingalassimaartinneqarsinnaammat.

1.
Tv-kkut radiokkullu nutaarsiassat meeqqat suli atualinngitsut tusaassallugit takussallugillu pisariaqanngilaat, meeqqallu anginerit isiginnaassagunik inersimasumik peqateqarlutik aatsaat takusariaqarpaat. Angajoqqaatut tv-mi takutinneqartut pillugit meeqqat issiaqatigalugu pisut pillugit oqaloqatigiissutigisariaqarpasi.

2. Pisoq nipangiusimanaveersaaruk

Meeqqappit apeqqutai sapinngisat tamaat akiukkit. Nalorniguit meeqqat ilisimatiguk akissutissat tamaasa akisinnaannginnakkit. Pisorli pillugu nipangiussinaveersaarit. Taamaaliornikkut meeqqap takorluugai nutaat pilersinneqarsinnaammata, tamatumalu annilaangassutit peersinnavianngilai.

3. Ingattarsinngitsumik paasissutissiigit

Meeqqap apeqqutai pisut tamaasa nassuujaatiginngikkaluarlugit akikkit. Sapinngisamik ajornanngitsumik pisut ilaartornagit oqaluttuarit. Meeqqat ilisimatinneqarnissaminik illersorneqarnissaminillu pisinnaatitaaffeqarpoq.

4.
Meeqqat oqaluttuuguk inersimasut sapinngisartik tamaat pisariaqartitsisut ikiorniarmatigit
Oqaluttuarit politiit, politikerit, peqqinnissaqarfimmi sulisut, inersimasullu allat suleqatigiillutik ataatsimut pisinnaasartik tamaat Nuugaatsiami najugallit ikiorniarmatigit illersorniarmatigillu.

Maj Wismann

Arnat imminut naleqartinngittarnerput, imminut annikigisarnerput, allanut "pinnernerusunut" "kusanarnerusunut" "salunnerusunut" "timiginnerusunut" "anaanaalluarnerusunut" "aappatsialaanerusunut" sanilliuteqqajaasarnigut ukiuni arlalinngortuni kingullerni eqqartullaqqissinikuuagut.
Eqqartorneqanngippallaartulli tassaapput nipaannersagut angutitagut, qanormitaavaakua taakkua imminnut qanoq eqqarsaatigisartut? Assiliisartup sammisimavai oqaluttuartillugillu. Soqutiginaqaaq atuarniarsiuk, ingammik angutit kisimiigasi paasissavarsi, immaqalu uatsitulli arnatulli kanngusunnersi annikigisarnersilu immaralaannguarluunniit ilaannassinnulluunniit aamma milliallaataasinnaavoq.

»Mange flere mænd føler skam eller angst over deres pikstørrelse eller aspekter ved deres seksuelle præstation, end jeg havde troet. Det kom bag på mig, hvor meget den skam og utilstrækkelighedsfølelse har plaget dem i perioder af deres liv.«

Mange blev drillet som børn med deres pik og er aldrig helt kommet sig over det, fortæller hun.

https://www.information.dk/indland/2017/05/pik-100-maend-afsloerer

Vil du plassere din virksomhed på toppen av Klinik-listen i Nuuk?

Klik her for at gøre krav på din sponsorerede liste.

Sted

Telefon

Adresse


Suloraq 1, Qinngorput
Aasiaat
3900

Åbningstider

Torsdag 08:00 - 16:00