
09/05/2025
📖 Aristóteles
❝Di'ak maka objetivu ikus liu hosi asaun hotu-hotu❞
Sitasaun ida-ne'e hatudu Aristóteles nia hanoin katak asaun umana hotu-hotu iha objetivu atu atinji buat di'ak. Iha étika, nia argumenta katak di’ak la’ós de’it kona-ba halo buat ne’ebé loos, maibé mós kona-ba hetan ksolok (eudaimonia) liuhosi dezenvolvimentu karakter no virtude.
Aristóteles halo distinsaun entre sasán sira ne'ebé aas liu no sasán sira ne'ebé ki'ik liu. Di'ak aas liu maka objetivu finál ne'ebé lori ba moris ida ne'ebé signifikativu, enkuantu di'ak ki'ik liu bele sai materiál ka temporáriu. Nia subliña importánsia virtude nian, ne'ebé maka kualidade di'ak sira ne'ebé forma karakter, nu'udar meiu ida atu hetan di'ak loloos.
Nune'e, ita-nia asaun sira tenke dirije ba atinjimentu di'ak aas liu, ne'ebé iha nia fatin sei lori ba ksolok no moris-di'ak. Ida-ne'e konvida ita atu reflete kona-ba motivasaun sira iha asaun ida-idak nia kotuk no asegura katak ita haka'as-an ba objetivu ida ne'ebé aas liu iha ita-nia moris.
Se ema hotu-hotu iha nivel di'ak ne'ebé hanesan, mundu sei hetan mudansa signifikativu oioin:
1. Armonia Sosiál: Ho nivel di'ak ne'ebé uniforme, interasaun sira entre indivíduu sira sei sai pozitivu liu. Konflitu no diskordánsia bele redús, hodi kria ambiente ida ne'ebé armoniozu liu.
2. Kuidadu no Empatia: Ema sira iha tendénsia atu tau matan liu ba malu, ho preokupasaun boot liu ba ema seluk nia moris-di'ak. Ida ne’e bele rezulta iha komunidade ida ne’ebé suporta no tulun malu.
3. Justisa no Igualdade: Ho di'ak ne'ebé fahe hanesan, valór sira justisa no igualdade nian sei sai fásil liu atu implementa. Individu ida-idak sei haka’as-an atu kria kondisaun ne’ebé justu ba ema hotu.
4. Progresu ne'ebé fahe: Inovasaun no progresu iha área oioin—hanesan edukasaun, saúde, no ambiente—bele akontese lalais liu, tanba ema ida-idak serbisu hamutuk atu atinji objetivu komún sira.
5. Dezafiu no Kreximentu: Enkuantu iha di'ak hanesan bele kria benefísiu barak, dezafiu sira iha termu kreximentu pesoál no dezenvolvimentu karakter bele mosu. Ema ida-idak nia buka atu esplora no komprende perspetiva oioin bele hetan difikuldade.
Jeralmente, mundu ida ho nivel di'ak ne'ebé hanesan bele sai fatin ida ne'ebé di'ak liu, maibé importante nafatin atu apresia diferensa no diversidade iha oinsá ema komprende no pratika di'ak.