S' Health Education

S' Health Education Informações para nos contactar, mapa e direções, formulário para nos contactar, horário de funcionamento, serviços, classificações, fotos, vídeos e anúncios de S' Health Education, Medicina e saúde, Caicoli, Dili.

Iha ne'e ami hakarak halo dialogu ho belun sira nia nível koñesimentu  tuir Perguntas ne'ebé share no hare'e tuir imajen...
01/06/2025

Iha ne'e ami hakarak halo dialogu ho belun sira nia nível koñesimentu tuir Perguntas ne'ebé share no hare'e tuir imajen bainhira ita iha tempu estajiu nia laran mosu duvida ida ne'e karik durante estajiu aproveita barak husi mediku sira pasti komprende esplikasaun husu no buka dalaruma Komprende ..

1. Tanba saida maka Bebé ga labarik sira halo transfusaun hotu iha oras 4 nia laran tuir instrusaun Doutor/a sira tenki kontinua fali kedan Fluidu Furosemide ka laxis?
Oinsa imi nia teknika a**liza nia funsaun Perguntas tuir Doutor ne'ebé haruka?

Labele sai atan ba prazia

Bom Aproveita Oportunidade...

KOÑESIMENTU INAN ISIN RUA KONA-BA MORAS HIV/AIDSIsin rua hanesan prosesu moris ba feto ida, ho prosesu moris feto nian i...
29/05/2025

KOÑESIMENTU INAN ISIN RUA KONA-BA MORAS HIV/AIDS

Isin rua hanesan prosesu moris ba feto ida, ho prosesu moris feto nian ida ne'e hamosu mudansa, mudansa sira ne'e maka hanesan mudansa fizika, psikolojika no mos sosial.

Isin rua maka hanesan periodu ne'ebé Hahu husi konsepsaun to'o bebé moris. Periodu isin rua normalmente 280 dias (40 semanas no fulan 9 ho loron 7) hahu konta husi loron primeiru menstruasaun ikus nian (HPHT). Nune'e mos isin rua sei fahe ba trimester tolu maka hanesan trimester primeiru hahu husi konsepsaun to'o fulan tolu, trimester segundu hahu husi fulan ha'at to'o fulan neen, trimester terseiru hahu husi fulan neen to'o fulan sia.

Acquired Immune Defisensia Syndrome ( AIDS) akontese tanba kauza husi human Imunodeficincy, Virus HIV virus ida ne'e atake ba ema nia selula, limfosit ka atake sistema imunidade ema nian, tan nune'e ema sira ne'ebé moras ida ne'ebé atake ona, nia laiha ona imunidade atu proteze-an husi moras oi-oin ka tipu oi-oin husi moras ida ne'e.
SIDA bele define hanesan syndrome ka kobaransa sintoma husi moras ho karakteristiku difisiensia imunidade ne'ebé grave, nu'udar manifestasaun ba faze ikus infeksaun HIV, antibody HIV ne'ebé pozitivu sira la konsidera SIDA, tanba SIDA tenki hatudu ezistensia sintomas ida ka liu kona ba moras sira ne'ebé kauza husi defisiensia sistema imunidade sekundaria HIV mos bele hada'et liu husi relasaun seksual ho ema ne'ebé hetan ona HIV, transfusaun raan, uza seringa ne'ebé la esteril, husi inan ba oan durante isin rua, partu ou tur ahi, nune'e relasiona ho HIV/AIDS ne'e rasik atu hatene klean liu kona-ba, definisaun HIV/SIDA ne'e moras ida ne'ebé bele transmite husi ema ida ba ema seluk liu husi relasaun seksual, moras HIV/SIDA ne'e mosu bainhira ema ne'ebé hala'o relasaun seksual ba ema rua ka liu.

ka sintomas HIV/SIDA
a. Diagnosa SIDA ba ema bo'ot sira bainhira iha ne'e sintoma minor rua no sintoma menor ida no laiha kauza immune supresaun hanesan kankru, malnutrisaun todan ka sintoma maior maka:
1. Isin tun liu 10%
2. Diareia kronik liu fulan ida
3. Isin manas liu fulan ida (Kontinua/prezensa)

b. Sintoma menor maka:
1. Isin manas liu fulan ida
2. Dermatitis puritik jeral
3. Herpes zoster rekurren
4. Oro-pharyngeal kandidiais
5. Limfdenopati jeneralist
6. Herpes simples iha seminata progresita kronika

kona-ba HIV/SIDA
Periodu inkubasaun virus hakiak sempre iha tempu barak maka entre tinan 1 to'o tinan 9 ka tinan 1 ba 10 ne'ebé ho idade 1-9 ba ema ida ne'ebé afetadu husi virus iha kategoria "seropositive". Hafoin periodu tinan 9 no 10 ne'e sei hakotu, "seropositive" SIDA . Ida ne'e tanba isin lolon nian immune sistema ne'e halakon ka lakon. Fraze dezenvolvimentu ba infeksaun HIV ne'ebé hanesan ne'e:

a. Iha faze da-huluk (HIV)
Faze ne'ebé hahu husi entrada maka virus HIV ne'ebé mate tuir ita nia isin, mudansa katak Antibody Serological husi negativu ba pozitivu. Mudansa Antibody lori fulan ida ba tolu, no balu mos foti to'o fulan neen nia laran.

b. Iha faze da-ruak.
Asymptomatic iha orgaun sira ne'ebé tama virus HIV maibé isin-lolon maka la hatudu sintomas ne'ebé iha tinan 5-10 isin interaje bele hato'o HIV ba ema seluk.

c. Iha faze da-toluk
Halo bo'ot limfe maka rezolve tiha ona no ekuitativu dura liu fulan ida.

d. Iha faze da-haat
SIDA ne'ebé maka estadu sira ne'ebé maka opportunistic infeksaun, lakon todan no akompanha emerjensia kankru no mos infeksaun sekundaria.

transmisaun HIV/SIDA
Transmisaun HIV liu husi raan no interaje ne'ebé iha ema nia isin lolon ho ema ida ne'ebé maka iha ona HIV, maibé ema ne'e la hatudu sinal ka sintoma ruma husi moras ne'e:
1. Liu husi relasaun seksual, vajinal a**l no oral ho ema ne'ebé sofre ona HIV. Ida ne'e kobre ona 80-90% husi kazu total iha mundu tomak.
2. Liu husi transfusaun raan 70%
Uza seringa ne'ebé la esteril ka uza seringa hamutuk hodi Injeksaun droga sai ona hanesan dependente 0,5-1%, transmisaun liu husi daun asidente iha servisu saúde nian 0,5%.
3. Husi inan ba oan 25-40% ( maka durante isin rua, prosesu partu no husi susuben inan nian).

# Kombate no prevensaun ba HIV/SIDA
a. (Abstenensia) la halo relasaun seksual bainhira seidauk kaben.
b. ( Be faith Full) fiar metin ba nia parseiru.
c. ( Uza kondom) Kondom uza hanesan meius ida atu prevene transmisaun (HIV) ka SIDA durante seksu.
d. (Use Drugs) la uza droga
e. (Educative) fornese Informasaun husi fontes kompetente liu husi Akonsellamentu, seminariu no selu-seluk tan.

Akompaña nafatin hodi hatene nia kauza prinsipal
Boa Melhora Muito Aprende hamutuk

*ByAngelBeby05*

Faze de Prátika Sinais Vitais kompostu husi 1. Presaun Arteria 2. Pulsu 3. Respirasaun 4. Temperatura 5. SpO2Sai hanesan...
28/05/2025

Faze de Prátika Sinais Vitais kompostu husi
1. Presaun Arteria
2. Pulsu
3. Respirasaun
4. Temperatura
5. SpO2

Sai hanesan sistema nu'udar esforsu atu produz atendimentu rezolve problema saúde.
Atendimentu saúde katak servisu hotu ne'ebé maka estabelese mesak ou konjuntu iha organizasaun ida atu hodi bele kuidadu no hasa'e saúde, prevene no kura ba moras e rekopera saúde individuais, familia, grupu e komunidade.
Parte variasaun husi atendimentu pesoal saúde...

Espera sei kontinua ho faze tuir Mai...
Bom aproveita oportunidade nafatin boa melhora aprende

*ByAngelBeby05*

Ema sempre dehan halo ona ADPIE?
27/05/2025

Ema sempre dehan halo ona ADPIE?

Hasa'e nível koñesimentu ne'ebé naton
25/05/2025

Hasa'e nível koñesimentu ne'ebé naton

Ate dia 31/05/2025
25/05/2025

Ate dia 31/05/2025

25/05/2025

Korajem ba inan feton sira
Share ba esperiénsia tomak

Dia 24/05/2025Husi ekipa formasaunn atendimentu emerjensia gp V remata ona sira nia Ezame Prátika individual hanesan 1. ...
25/05/2025

Dia 24/05/2025
Husi ekipa formasaunn atendimentu emerjensia gp V remata ona sira nia Ezame Prátika individual hanesan
1. Fase Liman
2. Sutura
3. Injeksaun IV IM IC SC)
4. Sinais Vitais
5. Kalkulsaun ai-moruk

Espera katak ita aprende hamutuk laos to'o iha ne'e de'it sai ona hanesan esperiénsia prátika hodi bele implementa iha nível estudu responsabilidade

Ate kualker dia sei kompleta iha tempu tuir mai

Bom Susesu nafatin belun sira

Koalia kona-ba sentidu Komunikasaun, Informasaun no Edukasaun (KIE) ita bazeia ba ita nia atendimentu ne'ebé halo ba ina...
20/05/2025

Koalia kona-ba sentidu Komunikasaun, Informasaun no Edukasaun (KIE) ita bazeia ba ita nia atendimentu ne'ebé halo ba inan sira, bainhira isin rua, partus ho post-partum. Tanba ne'e presija esforsu ida klean hodi fo atendimentu ba inan sira.

KOMUNIKASAUN:
Tanba Komunikasaun nu'udar prosesu ida atu halo estimulasaun liu husi simbolu jestu (non-verbal), hodi bele influi hahalok ema nian. Estimulasaun ne'e bele liu husi lian, jestu, asaun ou simbolu ne'ebé bele halo ema seluk bele Komprende no husi ema seluk mos bele iha reasaun atu responde tuir buat ne'ebé ita aplika, tanba ne'e reasaun ou responde ne'ebé halo liu husi lian ka simbolu sira sai nu'udar influensia ou rezultadu ba prosesu komunikasaun.
Prosesu komunikasaun uza estimulasaun ho forma oral ka eskrita ne'ebé ita bolu Komunikasaun verbal, maibé se prosesu komunikasaun uza de'it simbolu sira ne'e non verbal.

Finalidade prinsipal husi komunikasaun saúde ne'e maka iha mudansa ba hahalok alvu ida nian ne'ebé kondusivu liu atu nune'e bele hasa'e tan status saúde hanesan impaktu husi programa komunikasaun ne'e. **Nu'udar prosesu Informasaun ida ne'ebé hato'o husi fatin ida ba fatin seluk**
Definisaun ida ne'e foka liu ba idade katak Informasaun ne'ebé hato'o husi parte ida ba parte seluk ne'ebé akontese ba ema nain rua iha sira nia konversa liu husi telefoni, E-mail ou notisia husi nasaun ida ba nasaun seluk liu husi via satellite.

Objetivu Komunikasaun:
1. Tulun pasiente atu halo klaru no hamenus tauk ne'ebé iha
2. Tulun pasiente hodi foti asaun ne'ebé efetivu
3. Tulun atu influi ema seluk, ambiente fizika nomos ba an rasik

Prinsipiu Komunikasaun:
1. Nu'udar pesoal saúde presija koñese didiak nia an rasik.
2. komunikasaun nu'udar marka ida husi hahalok ne'ebé hatene aseita ho fiar no respeita.
3. Nu'udar pesoál saúde presija Komprende lolo'os kona-ba konseitu valor pasiente ida nian.
4. Nu'udar pesoál saúde tenki konsiente ba nesesidade importante pasiente nian.
5. Nu'udar pesoál saúde tenki kria situasaun ne'ebé la halo pasiente tauk.
6. Nu'udar pesoál saúde tenki fo motivasaun ba pasiente atu iha mudansa ba sira nia an.
7. Nu'udar pesoál saúde tenki domina ninia sentimentu.
8. Nu'udar pesoál saúde tenki koalia klaru no loos.
9. Nu'udar pesoál saúde sai hanesan modelu hodi hala'o kna'ar tuir ninia papél.
10. Entre pesoál saúde ho pasiente bele iha kapasidade atu espresa sira nia sentimentu.

Fatór ne'ebé impede Komunikasaun maka hanesan:
1. Kompresaun ne'ebé la hanesan
2. Interpretasaun la hanesan
3. Nesesidade ne'ebé la hanesan
4. Koalia barak
5. Lafo garantia
6. Koalia fali kona-ba asuntu privadu
7. Troka fali topiku konversa nian.
8. Kritika kona-ba sentimentu pasiente nian

INFORMASAUN:
Informasaun ho nia signifika katak asuntu importante sira, konseitu no ideia. Informasaun ne'e konstitui husi buat ne'ebé ita atu informa ho sentidu atividade iha "koñesimentu Komunikasaun nian" informasaun iha nia funsaau importante atu ajuda hamenus sentimentu ansia ema nian.
Dalabarak informasaun bele aumenta koñesimentu ema nian no hodi influi hahalok tuir ema nia koñesimentu ne'ebé iha. Tanba informasaun mak dadus ne'ebé ita hetan prosesa, pelu kontrariu sai hanesan finalidadale ba esplikasaun ou aplikasaun , komentu sai ona forma importante ba reseptadór no iha nia valor ne'ebé klean ba desizaun sira iha momentu ne'e ou desizaun tuir mai.

Objetivu husi Informasaun:
1. Informa uluk bainhira foti desizaun.
2. Informa uluk bainhira halo planu, kontrolu nomós avaliasaun ne'ebé presija atu hadia.

Karakteristika informasaun ne'ebé iha kualidade mak hanesan:
1. Informasaun foun
2. Pontual
3. Relevante
4. Konsistente

Maibé iha ninia funsaun tuir tipu hirak ne'e inklui:
a. Atu hasa'e koñesimentu ou kapasidade uzuariu.
b. Hamenus inserteza iha prosesu desizaun nian
c. Deskreve eventu ne'ebé akontese

EDUKASAUN
Edukasaun maka atu hasa'e koñesimentu no kapasidade ema nian liu husi Prátika aprendizajen ou instrusaun ho objetivu atu fo hanoin fatu real ho maneira atu suporta hodi kontra auto-diresaun (self direction) nomos ativu fo formasaun ka ideia foun.
Hatudu katak edukasaun maka planu ida ne'ebé ita ba prosesu atu muda hahalok ba hahalok ida ne'ebé madura hodi atinji objetivu ba moris saudável. Konstitui husi prosesu ida ne'ebé lori ita atu aprende husi buat ne'ebé la hatene bele hatene no labele supera ita nia saúde rasik sai independente.
"Nu'udar edukadora iha area obstetrisia, edukasaun mos sai hanesan forma ida hodi tulun inan Sira, atu resolve sira nia saúde liu husi buat ne'ebé sira rona no aprende ona*

OINSA FLUIDU BA PASIENTE UZA BURRET BAINHIRA INFUS PUMP LAIHA!Hanesan indikasaun husi doutor/a sira fo fluidu 42 turuk/m...
19/05/2025

OINSA FLUIDU BA PASIENTE UZA BURRET BAINHIRA INFUS PUMP LAIHA!

Hanesan indikasaun husi doutor/a sira fo fluidu 42 turuk/minutu.
a. 42 turuk/minutu ita hahu tuku 15:00-16:00 total 50 ml ne'ebé tenki tama ba pasiente nia isin.
b. Bainhira iha oras ida nia laran fluidu 50 ml ne'e seidauk tama hotu no oras to'o ona ita bele halo turuk lalais atu atinji 50 ml ne'e no kontinua hahu fali ho turuk ne'ebé normal.
c. Bainhira seidauk to'o oras ida nia laran fluidu 50 ml ne'e tama hotu ona iha pasiente nia isin, entaun ita hapara tiha lai nia gotas/turuk ne'e hein oras to'o ita fo kontinua fali fluidu ne'e ho gotas/turuk ne'ebé hanesan.
d. Presija kontrola ho maksimu bainhira fo fluidu

Nb:
1. Se pasiente hetan fluidu 20-42 turuk/minutu ita la presija uza infus pump
2. Se pasiente hetan fluidu>50 turuk/minitu ita presija uza infus pump
3. Se pasiente hetan fluidu

Husi parte ida ne'e ami hakarak share katak ita aprende hamutuk  sai ona sasukat ba ita nia atividade nível koñesimentu ...
18/05/2025

Husi parte ida ne'e ami hakarak share katak ita aprende hamutuk sai ona sasukat ba ita nia atividade nível koñesimentu
Tanba aprende laos to iha ne'e de'it
Dalaruma preokupasaun barak mais sira lahaluhan faze de final Ezame
Simples katak atu lao dok to iha ne'ebé mais sira sempre buka tempu ho emerjensia atu kompleta fila fail Ezame individual husi formasaun atendimentu emerjensia hanesan imajen ne'ebe ami share

Boa Melhora Aprende hamutuk

Sakrifisiu husi silensiu ho nia valor domin inan sira
17/05/2025

Sakrifisiu husi silensiu ho nia valor domin inan sira

Endereço

Caicoli
Dili

Telefone

+67075015528

Website

Notificações

Seja o primeiro a receber as novidades e deixe-nos enviar-lhe um email quando S' Health Education publica notícias e promoções. O seu endereço de email não será utilizado para qualquer outro propósito, e pode cancelar a subscrição a qualquer momento.

Entre Em Contato Com A Prática

Envie uma mensagem para S' Health Education:

Compartilhar