ASHTL - Asosiasaun Saúde Holistiku iha Timor-Leste

ASHTL - Asosiasaun Saúde Holistiku iha Timor-Leste "𝗝𝘂𝗻𝘁𝗼𝘀 𝗣𝗼𝗿 𝗨𝗺 𝗩𝗶𝗱𝗮 𝗦𝗮𝘂𝗱𝗮𝘃𝗲𝗹 𝗛𝗼𝗹í𝘀𝘁𝗶𝗰𝗮 𝗲 𝗘𝗾𝘂𝗶𝗹𝗶𝗯𝗿𝗮𝗱𝗮"

🩺 𝐌𝐨𝐝𝐞𝐥𝐮 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐆𝐀𝐓𝐇𝐄𝐑 𝐢𝐡𝐚 𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐝𝐮 𝐒𝐚𝐮́𝐝𝐞Iha kontestu kuidadu saúde nian, GATHER maka modelu komunikasaun ida ne'e...
13/08/2025

🩺 𝐌𝐨𝐝𝐞𝐥𝐮 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐆𝐀𝐓𝐇𝐄𝐑 𝐢𝐡𝐚 𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐝𝐮 𝐒𝐚𝐮́𝐝𝐞

Iha kontestu kuidadu saúde nian, GATHER maka modelu komunikasaun ida ne'ebé uza hosi pessoal saúde sira (liuliu enfermeiru sira, parteira sira) hodi fornese informasaun, akonsellamentu, ka edukasaun ba pasiente/kliente sira ho maneira ida ne'ebé efetivu no estruturadu.
---
1️⃣ G — Greet

Kumprimenta pasiente ho maneira amigavel.
Uza linguajen isin nian ne'ebé manas no lian ne'ebé edukadu.

Ezemplu:
"Dader di'ak, Senhora. Oinsá ho loron ohin?"
---
2️⃣ A — Ask

Husu, esplora pasiente nia informasaun no nesesidade sira.
Husu pergunta sira ne'ebé nakloke atu komprende sira nia preokupasaun, sentimentu, no espetativa sira.

Ezemplu:
"Oinsá Ita-boot nia sentimentu dezde horisehik?"
---
3️⃣ T — Tell

Fo hatene ka hato'o informasaun ne'ebé relevante ho klaru no simples.
Ajusta ba pasiente nia nivel komprensaun.

Ezemplu:
"Moras ida-ne'e bele kura se ita-boot hemu ita-boot nia ai-moruk beibeik tuir ajenda."
---
4️⃣ H — Help

Ajuda pasiente atu komprende opsaun sira ne'ebé disponivel no foti desizaun ne'ebé di'ak liu.
Uza aprosimasaun partisipativu.

Ezemplu:
"Ami bele hili métodu tratamentu ne'ebé maka konfortavel liu ba ita-boot."
---
5️⃣ E — Explain

Esplika etapa sira husi prosedimentu ka tratamentu.
Inklui razaun médiku no benefísiu sira.

Ezemplu:
"Ha'u sei hatama IV ida atu asegura konsumu líkidu ne'ebé adekuadu."
---
6️⃣ R — Return

Retornu, asegura katak pasiente komprende informasaun ne'ebé fornese.
Halo oráriu ba konsulta ka konsulta tuirmai.

Ezemplu:
"Ita sei hasoru malu fali iha semana oin hodi halo avaliasaun."

Komunikasaun Ida  Efetivu  No nakonu ho  enpatia importante tebes  iha servisu  kuidadu  saúde  nian.
13/08/2025

Komunikasaun Ida Efetivu No nakonu ho enpatia importante tebes iha servisu kuidadu saúde nian.

𝐑𝐢𝐬𝐤𝐮 𝐛𝐚 𝐏𝐚𝐬𝐢𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐬𝐢𝐫𝐚 𝐫𝐞𝐥𝐚𝐬𝐚𝐢𝐨𝐧𝐚 𝐡𝐨 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐏𝐫𝐨𝐟𝐢𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚́𝐥 𝐒𝐚𝐮́𝐝𝐞 𝐧𝐢𝐚𝐧 𝐧𝐞'𝐞𝐛𝐞́ 𝐥𝐚 𝐄𝐟𝐞𝐭𝐢𝐯𝐮. Introdusaun Komunikasaun ...
12/08/2025

𝐑𝐢𝐬𝐤𝐮 𝐛𝐚 𝐏𝐚𝐬𝐢𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐬𝐢𝐫𝐚 𝐫𝐞𝐥𝐚𝐬𝐚𝐢𝐨𝐧𝐚 𝐡𝐨 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐏𝐫𝐨𝐟𝐢𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚́𝐥 𝐒𝐚𝐮́𝐝𝐞 𝐧𝐢𝐚𝐧 𝐧𝐞'𝐞𝐛𝐞́ 𝐥𝐚 𝐄𝐟𝐞𝐭𝐢𝐯𝐮.

Introdusaun

Komunikasaun maka abilidade sentrál ida iha prátika kuidadu saúde nian, ne'ebé hala'o papél krusiál ida hodi estabelese relasaun terapéutiku entre profisionál kuidadu saúde nian no pasiente sira. Komunikasaun ne'ebé efetivu permite entrega informasaun ne'ebé loos, prevene dezentendimentu sira, no garante katak nesesidade pasiente nian ne'ebé ótimu hetan. Maibé, komunikasaun ne'ebé la efetivu bele fó impaktu negativu la'ós de'it ba relasaun profisionál-pasiente kuidadu saúde nian maibé mós ba seguransa pasiente nian, kualidade kuidadu nian, no pasiente nia satisfasaun ho kuidadu ne'ebé simu.

Fatór sira ne'ebé kauza komunikasaun ne'ebé la efetivu

Fatór oioin ne'ebé bele hamosu komunikasaun ne'ebé ladún efetivu entre traballadór saúde sira inklui:

1. Falta abilidade komunikasaun nian – traballadór saúde sira karik la domina tékniku komunikasaun terapéutiku ka linguajen apropriadu.

2. Karga serbisu ne'ebé maka'as liu – kondisaun serbisu ne'ebé okupadu bele hamenus traballadór saúde sira-nia tempu atu halo interasaun ho pasiente sira.

3. Barreira lian no kulturál – diferensa iha lian ka background kulturál bele hamosu dezentendimentu.

4. Estadu emosionál – estrese, fadiga, ka kestaun pesoál sira bele afeta traballadór saúde sira-nia abilidade komunikasaun.

5. Falta formasaun no treinamentu – falta koñesimentu atualizadu relasiona ho komunikasaun kuidadu saúde nian.

Risku no Impaktu sira ba Pasiente sira

Komunikasaun ne'ebé ladún efetivu entre profisionál sira kuidadu saúde nian bele hamosu risku oioin, inklui:

1. Erru médiku sira – informasaun ne'ebé la klaru ka la loos bele hamosu erru sira iha administrasaun ai-moruk nian, prosedimentu sira, ka tratamentu sira.

2. Diminuisaun ba pasiente nia seguransa – pasiente sira la komprende instrusaun médiku sira, aumenta potensiál ba kanek ka komplikasaun sira.

3. Diminuisaun ba satisfasaun pasiente nian – pasiente sira sente ignoradu, la komprende, ka la hetan apresiasaun.

4. Sofrimentu psikolójiku iha pasiente sira – komunikasaun ne'ebé ladi'ak bele hamosu ansiedade, deskonfiansa, ka depresaun iha pasiente sira.

5. Adezaun ne'ebé ladi'ak ba tratamentu – pasiente sira ne'ebé la komprende profisionál kuidadu saúde sira-nia esplikasaun sira iha menus probabilidade atu tuir planu tratamentu nian.

Estratéjia sira Prevensaun nian Atu minimiza risku sira, presiza foti pasu sira tuirmai:

1.Formasaun komunikasaun terapéutiku ba traballadór saúde hotu-hotu.
2.Hadi'a jestaun karga serbisu nian atu nune'e traballadór saúde sira iha tempu sufisiente ba interasaun sira ho kualidade.
3.Uza linguajen ne'ebé klaru no simples no konsidera pasiente nia background kulturál.
4.Avalia beibeik kualidade komunikasaun iha kuidadu saúde.
5.Abordajen kuidadu ida ne'ebé sentradu iha pasiente ne'ebé tau pasiente iha sentru prosesu komunikasaun nian.

Konklusaun

Komunikasaun ne'ebé ladún efetivu entre profisionál sira kuidadu saúde nian iha konsekuénsia grave ba pasiente sira, hahú hosi risku seguransa nian to'o kualidade moris ne'ebé redús. Tanba ne'e, abilidade komunikasaun nian tenke sai prioridade ida iha dezenvolvimentu kompeténsia profisionál kuidadu saúde nian. Hadi'a abilidade komunikasaun nian la'ós de'it prevene erru médiku sira maibé mós harii relasaun di'ak liu entre profisionál sira kuidadu saúde nian no pasiente sira, ikusmai hadi'a kualidade jerál servisu kuidadu saúde nian.

Ofisialmente ASHTL - Asosiasaun Saúde Holistiku iha Timor-Leste hetan  Sertidaun  Komprovativu  Hanesan  Asosiasaun Nasi...
12/08/2025

Ofisialmente ASHTL - Asosiasaun Saúde Holistiku iha Timor-Leste hetan Sertidaun Komprovativu Hanesan Asosiasaun Nasional Iha Timor-Leste.

𝐈𝐦𝐩𝐨𝐫𝐭𝐚́𝐧𝐬𝐢𝐚 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐧𝐢𝐚𝐧 𝐛𝐚 𝐏𝐫𝐨𝐟𝐢𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚́𝐥 𝐬𝐢𝐫𝐚 𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐝𝐮 𝐒𝐚𝐮́𝐝𝐞 𝐧𝐢𝐚𝐧 Komunikasaun maka abilidade xave ida iha kuidadu...
11/08/2025

𝐈𝐦𝐩𝐨𝐫𝐭𝐚́𝐧𝐬𝐢𝐚 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐧𝐢𝐚𝐧 𝐛𝐚 𝐏𝐫𝐨𝐟𝐢𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚́𝐥 𝐬𝐢𝐫𝐚 𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐝𝐮 𝐒𝐚𝐮́𝐝𝐞 𝐧𝐢𝐚𝐧

Komunikasaun maka abilidade xave ida iha kuidadu saúde tanba ida-ne’e determina kualidade relasaun sira entre profisionál kuidadu saúde nian no pasiente sira, família sira, no kolega sira. Iha ne’e iha razaun balu:

---

1️⃣ Hadi’a Kualidade Kuidadu nian 🩺
Komunikasaun ne’ebé klaru ajuda profisionál saúde sira atu komprende ho loloos pasiente nia keixa sira.
Minimiza diagnóstiku sala no tratamentu ne’ebé la apropriadu.

---

2️⃣ Harii Konfiansa 🤝
Pasiente sira sei koopera liután se sira sente rona no komprende sira.
Konfiansa rasionaliza prosesu kuidadu no aumenta pasiente nia satisfasaun.

---

3️⃣ Aselera Foti Desizaun ⚡
Informasaun loloos ne’ebé fahe entre pesoál médiku sira (médiku, enfermeiru, parteira, farmasista) aselera asaun.
Prevene atrazu sira ne’ebé bele prejudika pasiente sira.

---

4️⃣ Hadi’a Servisu iha Ekipa 👥
Iha fasilidade kuidadu saúde nian, kuidadu pasiente nian envolve profisionál barak.
Komunikasaun ne’ebé efetivu garante katak parte hotu-hotu iha informasaun ne’ebé hanesan no serbisu ba objetivu komún ida.

---

5️⃣ Fó Edukasaun no Prevensaun 📚
Profesional saúde sira bele hato’o informasaun saúde nian ho klaru ba pasiente sira no públiku.
Ajuda prevene moras no hasa’e konxiénsia kona-ba saúde.

---

6️⃣ Hamenus Konflitu 🕊️
Komunikasaun ne’ebé edukadu, nakloke, no empatiku hamenus dezentendimentu ho pasiente no kolega sira.
Fasilita rezolusaun problema profisionál.

𝐊𝐨𝐧𝐡𝐞𝐬𝐞 𝐑𝐚𝐧 𝐌𝐮𝐭𝐢𝐧 𝐍𝐨𝐫𝐦𝐚𝐥  𝐧𝐨  𝐥𝐚 𝐍𝐨𝐫𝐦𝐚𝐥  𝐛𝐚 𝐈𝐧𝐚𝐧 𝐟𝐞𝐭𝐨𝐧 𝐬𝐢𝐫𝐚! ✅ Ran mutin nebe normál (leukoreia fiziolójika): normalment...
02/08/2025

𝐊𝐨𝐧𝐡𝐞𝐬𝐞 𝐑𝐚𝐧 𝐌𝐮𝐭𝐢𝐧 𝐍𝐨𝐫𝐦𝐚𝐥 𝐧𝐨 𝐥𝐚 𝐍𝐨𝐫𝐦𝐚𝐥 𝐛𝐚 𝐈𝐧𝐚𝐧 𝐟𝐞𝐭𝐨𝐧 𝐬𝐢𝐫𝐚!
✅ Ran mutin nebe normál (leukoreia fiziolójika):
normalmente ho karalteristika:
Mutin Mos ka kór hanesan susubeen
Laiha is,

La akompaña ho katar, moras, ka manas
Quantidade bele aumenta durante:

Besik ona ba ovulasaun

Isin-rua

Reasaun seksuál
No stress

⚠️Ran Mutin Nebe la normal (infeksaun ou Problema seluk)
Sinais sira hanesan :
Kental no katar ( infeksaun Candidiasis)
Ben, is, katar natoon (Gonorea no clamidia)
Ran mutin kahur ho ran ( Problema iha Serviku).

🩺 Bainhira maka ita-boot tenke ba konsulta ho profisionál saúde ?

Ba kedas médiku wainhira : Iha is maka'as, moras, ka manas
No ran Mutin ne'e muda kór ba mean, verde, ka iha raan Akompaña ho isin-manas ka moras iha pélviku



Teste HBsAg (Teste Antíjenu Superfísie Hepatite B)________________________________________1. Objetivu:Objetivu husi test...
23/07/2025

Teste HBsAg (Teste Antíjenu Superfísie Hepatite B)
________________________________________
1. Objetivu:
Objetivu husi teste HBsAg maka atu detekta prezensa antíjenu superfísie Hepatitis B nian iha pasiente ida nia raan, ne'ebé indika infesaun ativu ida husi vírus Hepatitis B (HBV).
________________________________________
2. Prinsípiu:
Teste ne'e bazeia ba téknika imunoensaiu nian, hanesan ELISA ka métodu kromatográfiku lalais. Ida-ne'e uza antikorpu sira ne'ebé espesifikamente liga ba HBsAg se prezente iha amostra, hodi produz sinál vizivel ka mudansa kór.
________________________________________
3. Materiál sira:
• Pasiente nia amostra sérum ka plasma
• Kasete teste lalais HBsAg ka kit ELISA
• Amostra dropper ka mikropipeta
• Solusaun buffer
• Luvas no lanceta (ba foti amostra)
• Temporizador
• Kontentór ba soe perigu biolójiku
________________________________________
4. Prosedimentu (Teste Lalais):
1. Amostra raan ida foti hosi pasiente.
2. Gota 2-3 husi sérum ka plasma aumenta ba posu amostra husi kasete teste nian.
3. 1-2 gotas husi buffer aumenta ona.
4. Teste ne'e husik atu hala'o durante minutu 15-20.
5. Rezultadu lee ho vizuál liuhosi observa liña kór sira nia aparénsia.
________________________________________
5. Rezultadu:
• Pozitivu: Mosu liña kór rua — ida iha rejiaun kontrolu (C) no ida iha rejiaun teste (T), ne'ebé indika prezensa HBsAg nian.
• Negativu: Liña kór ida de'it maka mosu iha rejiaun kontrolu (C), no laiha liña ida maka mosu iha rejiaun teste (T).
• La válidu: Laiha liña ida ne'ebé mosu iha rejiaun kontrolu — teste ne'e konsidera la válidu no presiza atu repete.
________________________________________
6. Uzu sira:
• Ida-ne'e uza hodi halo triajen ba infesaun virus Hepatitis B.
• Ida-ne'e ajuda identifika infesaun HBV aguda no krónika.
• Ida-ne'e halo parte iha triajen saúde rutina, triajen ba doadór raan, no ezame pré-natal.
________________________________________
7. Konsulta:
Pasiente sira ho rezultadu pozitivu hetan akonsellamentu atu konsulta ho fornesedór kuidadu saúde ka hepatólogu. Teste konfirmasaun sira seluk hanesan HBeAg, anti-HBc, no HBV DNA maka rekomenda. Akonselamentu kona-ba prevensaun transmisaun, vasinasaun ba kontaktu besik sira, no tratamentu antiviral ne'ebé posivel mós fornese ona.

FATOR SIRA NE'EBE KOTRIBUI HODI ESTRAGA ITA BO'OT NIA RINS🦠Iha ne'e iha toman aat sira ne'ebé bele estraga ita-boot nia ...
23/07/2025

FATOR SIRA NE'EBE KOTRIBUI HODI ESTRAGA ITA BO'OT NIA RINS🦠

Iha ne'e iha toman aat sira ne'ebé bele estraga ita-boot nia rins:

1. La Hemu Bee Sufisiente
Toman aat ida ne'ebé estraga ita-boot nia rins maka la hemu bee ne'ebé sufisiente. Se ita-boot ema ida ne'ebé ladún hemu bee no prefere hemu midar ka kafé ne'ebé iha tendénsia, tempu to'o ona atu hapara toman ida-ne'e.

Rins sira presiza líkidu ne'ebé sufisiente atu hala'o sira nia knaar sira hodi filtra raan no halakon foer liuhosi urina. Rins sira bele hala'o de'it knaar ida-ne'e se ita hemu bee natoon, pelumenus kopu 8 kada loron, ka litru 2 kada loron.

La hemu bee ne'ebé sufisiente bele mós hamosu dezidrasaun, halo ita-boot nia urina sai konsentradu liu (mean nakukun), no aumenta risku ba fatuk iha rins no infesaun iha via urinária (UTIs).

2. Kaer beibeik iha urinasaun
Hakarak atu hemu-bee bainhira okupadu serbisu ka toba bele sai frustrante. Nu'udar rezultadu, ita-boot iha tendénsia atu rai ita-boot nia urina. Maibé, di'ak liu atu hapara toman ida-ne'e hahú agora.

Se ita-boot kaer beibeik ita-boot nia urina ba tempu naruk, fluxu urina sei hetan obstrusaun, ne'ebé bele aumenta risku ba fatuk iha rins no bexiga, ne'ebé bele fó impaktu ba saúde rins nian.

Aleinde ne'e, urina mós iha foer no toxina metabóliku sira ne'ebé tenke halakon kedas. Se kaer metin no la hasai lalais, toxina sira-ne'e bele akumula no perturba funsaun rins nian. Tahan beibeik urina bele mós halo fasil liu ba mikrobiu sira atu multiplika no hamosu infesaun rins nian.

3. Konsumu ai-han sira ho masin barak liu
Han ai-han barak liu ne'ebé gostu no masin, hanesan mie instantaneu, sosis, nugget, ikan masin, na'an-karau, hamburger, no chips, ladi'ak ba saúde rins nian.

Ida-ne'e tanba ai-han sira-ne'e iha masin (sódiu) no MSG barak, ne'ebé bele halo susar ba isin atu halakon líkidu ne'ebé barak liu. Aleinde ne'e, masin barak liu dala barak halo tensaun arteriál sa'e no aumenta risku ba hipertensaun. Ida-ne'e bele iha impaktu negativu ba rins sira.

4. Konsumu Modo ne'ebé maka barak liu
Konsumu modo barak liu, porezemplu husi hahán no hemu midar sira, mós ladi'ak ba saúde rins nian. Ida-ne'e tanba konsumu modo ne'ebé maka barak liu bele aumenta risku ba diabetes.

Komplikasaun ida husi diabetes maka insufisiénsia rins (nefropatia diabétika), liuliu se diabetes la jere ho di'ak. Moras ida-ne'e bele hamosu estragu permanente ba rins, hodi prevene rins sira atu funsiona ho di'ak.

5. Konsumu Ai-moruk ne'ebé maka barak liu
Iha ai-moruk barak ne'ebé bele sosa no uza iha reseita, hanesan parasetamol no ibuprofen. Ai-moruk sira-ne'e jeralmente seguru atu uza enkuantu doze ne'e loos no ba períodu tempu badak. Maibé, se konsume demais ka beibeik liu, ai-moruk sira-ne'e bele fó risku ba estragu ba rins.

Aleinde ne'e, iha ai-moruk sira seluk ne'ebé iha efeitu sekundáriu sira ne'ebé bele estraga rins sira, hanesan tipu antibiótiku sira balun. Tanba ne'e, uza ai-moruk sira-ne'e tenke tuir rekomendasaun sira no iha supervizaun hosi médiku ida.

6. Fuma
Fuma iha impaktu negativu ba saúde, ida maka funsaun rins nian ne'ebé menus. Ida-ne'e tanba kímiku sira ne'ebé iha sigarru bele estraga vazu sira raan nian iha rins, hamenus sirkulasaun raan nian ba rins sira, no aumenta risku ba moras rins nian oioin, hanesan kankru rins nian.

Nu'udar rezultadu, rins sira labele hala'o sira nia funsaun ho di'ak no funsionamentu hosi órgaun sira seluk iha isin-lolon hetan perturbasaun. Se ita-boot hakarak rins ne'ebé saudavel, mai ita para fuma hahú agora!

7. Konsumu bebida alkólika sira
Konsumu alkol barak liu bele hamosu dezidrasaun no tensaun aas. Buat rua ne'e bele fó presaun ba rins sira.

Aleinde ne'e, hemu tua barak liu mós bele hamosu moras aten nian. Moras aten ida-ne'e halo susar ba isin atu sobu toxina sira, ne'ebé ho tempu sei fó impaktu mós ba funsaun rins nian.

8. Falta ezersísiu
Halo ezersísiu beibeik di'ak tebes atu mantein saúde fíziku no mentál, promove toba di'ak liu, no hamenus estrese. Iha parte seluk, falta ezersísiu bele hamosu duni moras oioin, ida maka problema rins nian.

Se ita-boot hakarak rins ne'ebé saudavel no isin ne'ebé saudavel liu, koko halo ezersísiu beibeik durante pelumenus minutu 30 loron-loron. La presiza sai maka'as; la'o, halai, bisikleta, ka dansa hotu-hotu sufisiente atu mantein saúde rins nian.

9. Ignora Moras Krónika sira hanesan Diabetes no Hipertensaun.

• La kontrola moras sira-ne'e maka kauza prinsipál ida ba insufisiénsia rins krónika.

10. Ignora Infesaun sira iha Via Urinária (UTIs) ka Fatuk iha Rins

• La halo tratamentu lalais ba UTI ka fatuk iha rins bele kauza infesaun ne’e da’et ba rins (pielonefrite) no kauza estragu permanente.

ASHTL - Asosiasaun Saúde Holistiku iha Timor-Leste  hato'o Parabens ba membru fundador ASHTL nian nebe Finaliza Ona Estu...
23/07/2025

ASHTL - Asosiasaun Saúde Holistiku iha Timor-Leste hato'o Parabens ba membru fundador ASHTL nian nebe Finaliza Ona Estudu iha Area Enfermajen.
1.Domiciano Gomes
2.zeca Conceção
3.Tito da Costa Rangel
4.Lazaro Cuno
5.Lucio Saldanha Barros

Kandidatu Enfermeiro/a (Estudante Enfermajen) Hakrak hasa'e Soft Skill  ida ne Informasaun Importante ba Ita bo'ot sira ...
23/07/2025

Kandidatu Enfermeiro/a (Estudante Enfermajen) Hakrak hasa'e Soft Skill ida ne Informasaun Importante ba Ita bo'ot sira Nune'e bele Iha soft skill ida diak Liu tan ba ita boot sira!

🟩 PUBLIKASAUN OFISIAL
📢 ANÚNSIU TREINAMENTU: NURSING SOFT SKILL TRAINING
🎯 Ita hakarak aprende no hadi'ak ita-nia kompeténsia profesonál?
Centro Kadi Kakutak sei fó TREINAMENTU SOFT SKILL ida ne'ebé importante tebes ba ema hotu-hotu, liu-liu ba sira ne'ebé hakarak hadia-an, sai lider no servisu ho profisionalismu!
________________________________________
🗓️ Data Rejistu: 23/07/2025 to’o 31/07/2025
🕒 Oras: 8h00 – 6h00 lorokraik
📍 Lokal: Centro Kadi Kakutak – [Salaun Delta Nova sorin jalur Mikrolet 03]
________________________________________
🔑 Nursing Soft Skill Trainning,sei akumula Tematiku Baziku sira hanesan :
1. Communication / Tekniku Komunikasaun Terapeutiku
2. Atetude no Konfedensialidade
3. Servisu Ekipa
4. Hanoin kritiku no Kretaivu resolve kazu kliniku sira
5. Empatia
6. Rezolusaun Konflitu
7. Inisiativu no Forte iha servisu ho etika
8. Tekniku implementasaun Prosesu enfermajen
________________________________________
👩‍🏫 Treinador: Koñesimentu diak iha área NURSING nian.
________________________________________
🎓 Benefísiu sira:
✅ Hetan Sertefikadu Partisipasaun
✅ Prátika diretu no simulasaun
✅ Aprende iha forma motivador no interativa
✅ Aumenta konfiansa-an ho lideransa nian
________________________________________
📞 Rejistu Agora!
Fatin limitadu – Halo rejistu molok full!
📱 Kontaktu: 75540558 (WP)75683789 (WP)
📧 Email: kadikakutak1710@gmail.com
________________________________________
Centro Kadi Kakutak – “Forma Ita ba Futuru!”
Loke odamatan hodi hadia-an ho Soft Skills ne’ebé sei ajuda iha vida no servisu.

𝙄𝒎𝙥𝒐𝙧𝒕𝙖́𝒏𝙨𝒊𝙖 𝙝𝒖𝙨𝒊 𝑬𝙙𝒖𝙠𝒂𝙨𝒂𝙪𝒏 𝑺𝙚𝒌𝙨𝒖𝙖́𝒍 Edukasaun seksuál maka prosesu fornese informasaun, valór sira, no abilidade sira n...
11/07/2025

𝙄𝒎𝙥𝒐𝙧𝒕𝙖́𝒏𝙨𝒊𝙖 𝙝𝒖𝙨𝒊 𝑬𝙙𝒖𝙠𝒂𝙨𝒂𝙪𝒏 𝑺𝙚𝒌𝙨𝒖𝙖́𝒍

Edukasaun seksuál maka prosesu fornese informasaun, valór sira, no abilidade sira ne'ebé relasiona ho seksualidade, relasaun sira, no saúde reprodutiva. Ida-ne'e fundamentál ba dezenvolvimentu pesoál, saúde, no moris-di'ak sosiál ema ida-idak nian.

--- 𝟏. 𝐇𝐚𝐬𝐚'𝐞 𝐊𝐨𝐧̃𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐧𝐨 𝐊𝐨𝐧𝐱𝐢𝐞́𝐧𝐬𝐢𝐚

Edukasaun seksuál ajuda labarik, adolexente, no adultu sira atu komprende sira nia isin, puberdade, siklu menstruasaun, isin-rua, no oinsá atu tau matan ba sira nia saúde reprodutiva.

𝟐. 𝐏𝐫𝐞𝐯𝐞𝐧𝐞 𝐈𝐬𝐢𝐧-𝐫𝐮𝐚 𝐒𝐞𝐝𝐮 𝐤𝐚 𝐢𝐬𝐢𝐧 𝐫𝐮𝐚 𝐧𝐞𝐛𝐞𝐋𝐚 𝐏𝐥𝐚𝐧𝐞𝐢𝐚

Ho informasaun ne'ebé loos, ema bele foti desizaun sira ne'ebé informadu kona-ba sira nia moris seksuál, inklui uza loloos métodu kontrasepsaun sira.

𝟑. 𝐏𝐫𝐞𝐯𝐞𝐧𝐞 𝐌𝐨𝐫𝐚𝐬 𝐇𝐚𝐝𝐚’𝐞𝐭 𝐇𝐮𝐬𝐢 𝐒𝐞𝐤𝐬𝐮𝐚́𝐥 (𝐌𝐒𝐓)

Koñesimentu kona-ba HIV, SIDA, no infesaun sira seluk ne'ebé hada'et liuhosi relasaun seksuál (hanesan klamídia, gonorrea, no sífilis) importante tebes atu proteje ita-nia saúde rasik no ita-nia parseiru nian.

𝟒. 𝐇𝐚𝐦𝐞𝐧𝐮𝐬 𝐑𝐢𝐬𝐤𝐮 𝐛𝐚 𝐕𝐢𝐨𝐥𝐞́𝐧𝐬𝐢𝐚 𝐧𝐨 𝐀𝐛𝐮𝐳𝐮 𝐒𝐞𝐤𝐬𝐮𝐚́𝐥

Edukasaun seksuál ne'ebé loos hanorin ema atu rekoñese sinál sira abuzu nian, hatete "lae", no relata violénsia seksuál. Labarik sira aprende kona-ba sira nia isin nia limite no sira nia direitu ba respeitu.

𝟓. 𝐏𝐫𝐨𝐦𝐨𝐯𝐞 𝐫𝐞𝐥𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐬𝐢𝐫𝐚 𝐧𝐞'𝐞𝐛𝐞́ 𝐬𝐚𝐮𝐝𝐚𝐯𝐞𝐥 𝐧𝐨 𝐫𝐞𝐬𝐩𝐞𝐢𝐭𝐮

Aleinde aborda kestaun fíziku sira, edukasaun seksuál mós aborda emosaun sira, domin, konsentimentu, no respeitu ba malu iha relasaun sira.

𝟔. 𝐇𝐚𝐦𝐞𝐧𝐮𝐬 𝐌𝐨𝐞 𝐧𝐨 𝐄𝐬𝐭𝐢𝐠𝐦𝐚

Ko'alia ho nakloke no sientífiku kona-ba seksualidade hamenus moe no kulpa ne'ebé la nesesáriu. Ida-ne'e enkoraja ema atu buka ajuda bainhira presiza.

𝟕. 𝐃𝐞𝐳𝐞𝐧𝐯𝐨𝐥𝐯𝐞 𝐇𝐚𝐡𝐚𝐥𝐨𝐤 𝐑𝐞𝐬𝐩𝐨𝐧𝐬𝐚𝐯𝐞𝐥

Edukasaun seksuál hanorin responsabilidade ba isin rasik, desizaun sira ne'ebé afeta ema seluk, no konsekuénsia sira hosi asaun seksuál sira.

𝐊𝐨𝐧𝐤𝐥𝐮𝐬𝐚𝐮𝐧:

Edukasaun seksuál la'ós enkorajamentu ida atu halo relasaun seksuál, maibé hanesan instrumentu ida ba protesaun, empoderamentu, no konxiénsia. Ida-ne'e tenke hahú iha infánsia, iha maneira ida ne'ebé apropriadu ba idade, no kontinua iha moris tomak.



Endereço

Dili
Dili

Telefone

+67076171773

Website

https://youtube.com/@asosiasaunsaudeholitikutimor-l?si=dD9hoTuKvt_2MC

Notificações

Seja o primeiro a receber as novidades e deixe-nos enviar-lhe um email quando ASHTL - Asosiasaun Saúde Holistiku iha Timor-Leste publica notícias e promoções. O seu endereço de email não será utilizado para qualquer outro propósito, e pode cancelar a subscrição a qualquer momento.

Compartilhar

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram