14/06/2024
Palume lugeda!
Lühidalt puukidest ja liigestest (nii lühidalt, kui nii laia teema puhul saab)
Seoses puukborrelioosi ja liigestega on ringluses erinevaid müüte.
Lihtsamaks ei tee asja see, et ka meditsiinis laiemalt polegi mõned aspektid väga selgelt teada ning aja jooksul on mõned seisukohad ka muutunud.
Küll aga on igapäevaelus väga sagedased küsimused 1) (kõik) liigesed valutavad, mul oli puuk, kas see on seotud sellega? 2) (kõik) liigesed valutavad, kas see võib olla puugist?
Esiteks – õnneks siiski kõik puugid ei kanna edasi Borrelia bakterit. Mõni ei kanna midagi, mõni kannab hoopis viiruseid, mõni teisi baktereid. Aga sellel täna ei peatu.
Kui inimene on saanud puugi käest hammustada, siis oma tervist tuleb tõesti pärast seda jälgida. Kuna inimese närvisüsteem on võimas, siis jälgimise all ei pea ma silmas, et igasuguseid aistinguid peaks kohe hakkama tõlgendama nakatumisena. Vahel valu siin, vahel valu seal, vahel halb olla – käib inimeseks olemise juurde. Seega siinkohal praktilisest aspektist on lihtsam lähtuda sellest, kas on midagi objektiivselt täheldatavat – kas tekib palavik, nahalööve - või mingi valu kuskil, mis ei möödu ja „ei unune ära siis, kui midagi muud teed“ või on üleüldine „grippi jäämise tunne“?
Kuna aga puukide ja nende poolt vahendatavate haiguste teema on lai, siis suunan fookuse taaskord tagasi liigestele ja borrelioosile.
Kui tõepoolest on toimunud nakatumine Borrelia bakteriga, siis u 80%-l inimestel tekib keskmiselt nädala-kahe jooksul iseloomulik nahalööve, mida maha magada on raske. Maksimaalselt kuu aja (aga pigem nädala-kahe) jooksul tekib siis hammustuse ümber migreeruv erüteem (pildil, allikas CDC). NB! Mitte sassi ajada paari päevaga hammustuse ümber tekkiva allergilise punetusega.
Vahel käivad migreeruva erüteemiga kaasas üldised sümptomid, nagu üldine liiges- ja lihasvalu, palavik, üldine halb enesetunne jne. Sellise lööbe tekkel on ilmselt lihtne aru saada, millega võiks olla tegu, eriti kui on teada, et just oli puuk, ning antibiootikumravi saab kiiresti määratud.
Vahel aga siiski juhtub, et iseloomulikku löövet ei teki või inimene ei pane seda tähele.
Varajane n-ö kehas laiali läinud haigus, mis jäi varases lööbefaasis ravimata, võib endast märku anda laienenud lööbe ja/või neuroloogiliste ja/või südamepoolsete ja/või silmapoolsete nähtudega ning selles etapis võib esineda kaasnevalt ka n-ö liikuv liigesvalu. Antibiootikumraviga need sümptomid enamasti taanduvad.
Hilisemas staadiumis (kuud kuni isegi aastad) pärast ravimata infektsiooni võib tekkida ühe hilise haiguse avaldusena artriit. Oluline märksõna on siin tõesti sõnal artriit, mis tähendab liigespõletikku, kus liiges on turses ja tihti ka kuumav. Lyme artriidile ei ole iseloomulik siin-seal paljudes erinevates liigestes-lihastes vahel tekkiv valu. Klassikaline Lyme artriit haarab mõnda üksikut või mitut suurt liigest, eriliseks lemmikuks on põlveliiges. Tänapäeval, kui üldiselt ravitakse borrelioos edukalt välja varastes staadiumites, ei ole see sage probleem igapäevatöös.
Ilmselt on paljud kokku puutunud sellega, et kui verest määratakse puukborrelioosi kahtlusel esialgsed Borrelia bakteri vastased antikehad, siis tuleb seda vastust kinnitada teise meetodi analüüsiga, kuna positiivse tulemuse võivad anda ka muud põhjused, millel ei ole Borreliaga nakatumisega pistmist.
NB! Antikehade teke vajab ka aega, need ei ole kohe nakatudes veel verest leitavad.
Oluline on siinkohal ka see, et antikehade kadumist ravi järgselt ei ole vajalik kontrollida, sest see ei peegelda ravi efektiivust. Vahel jäävad antikehad verre veel väga pikaks ajaks, kuigi haigus on välja ravitud.
Vahel harva võib tekkida ravijärgne Lyme sündroom, mis kujutab endast enamasti aasta jooksul taanduvat väsimuse, valu, kognitsioonihäirete ja teiste erinevate sümptomite kompleksi (pärast puukborrelioosi põdemise foonil saadud antibiootikumravi), mille olemust ja tekkepõhjust veel väga täpselt ei mõistetagi. Küll aga ei ole seni tõestatud, et selle sündroomi tekke korral oleks tegu püsiva aktiivse infektsiooniga ja et mingit kasu oleks antibiootikumravi kordamisest. Viimaste sümptomite esinemisel on pealegi alternatiivsed diagnoosid tõenäolisemad. Lisaks võivad sarnased sümptomid vahel esineda ka teiste infektsioonide järgselt.
Pikaajalisel mittemööduval liigesvalul on enamasti ikkagi muud põhjused kui puugi käest saadud Borrelia. Nt on sagedased püsiva liigesvalu põhjused liigeste kulumine, ülekoormus, erinevad reumaatilised haigused jm. Täpsema põhjuse selgitamiseks on mõistlik visiit arsti juurde.
