28/10/2025
💚Elva Haigla kardioloog dr Alar Kaasik: „Kui armastad oma eriala, on läbipõlemise risk olematu“
1. Mis ajendas Teid kardioloogiks õppima? 📗
Kardioloogia on väga laialdane eriala, hõlmates südamehaiguste diagnostikat ja ravi. Samuti on võimalus teha palju protseduure – südamesondeerimisi, intensiivravi probleemide lahendamist ning keerulisi südameprotseduure. Minu Tartu Ülikooli lõpetamine langes ajaliselt kokku väga kiirete muutustega teaduse ja meditsiini arengus. Töötades Tartu Ülikooli Kliinikumis ja hiljem Ida-Tallinna Keskhaiglas, oli võimalus olla nende muutuste keskel. Alguse sai suur läbimurre paljude südamehaiguste ravis, eelkõige infarktide aktiivses ravis jne.
Olen arvamusel, et kardioloogia on ideaalne eriala, mis kätkeb endas anamneesi küsimise oskust, haige uurimist, diagnostikat, ravi, invasiivset sekkumist ning vajadusel ka pinget ja „adrenaliinilaksu“ erakorraliste patsientidega töötamisel. Samuti on kardioloogia pidevas arengus – nii uute ravimite kasutuselevõtu kui ka uute protseduuride osas.
Motivatsiooni annab eelkõige õnnestunud protseduur, aga ka kolleegide tunnustus, kui midagi on hästi läinud. Arsti ameti juures on hea see, et hea tervise korral saab töötada kaua. Kui armastada oma eriala, on läbipõlemise risk olematu.
________________________________________
2. Mis on parim harjumus südamele? 🏃♀️🥦🛌
• Regulaarne liikumine – näiteks 30 minutit kõndi, jooksmist, rattasõitu või ujumist vähemalt 5 korda nädalas.
• Tervislik toitumine – rohkem köögivilju, puuvilju, täisteratooteid, kala ja pähkleid; vähem töödeldud toitu, soola, transrasvu ja liigset suhkrut.
• Piisav uni – 7–9 tundi öösel aitab hoida südame ja veresoonte tööd korras.
• Stressi vähendamine – hingamisharjutused, jooga, meditatsioon või lihtsalt regulaarne puhkus.
• Suitsetamisest hoidumine ja alkoholi piiramine – mõlemad koormavad südant ja veresooni.
• Regulaarne tervisekontroll – vererõhu, veresuhkru ja kolesterooli jälgimine.
________________________________________
3. Mis on Teie lemmik viis lõõgastuda?🐠
Lõõgastuda aitab mul ainult kehaliselt aktiivne tegevus. Mulle meeldib talvel suusatada, suvel jalgrattaga sõita, kalastada ja viimasel ajal ka jahindus. Parim lõõgastus on siiski see, kui saab „korra ära käia“ suusatamas mägedes.
________________________________________
4. Millal ja mis põhjustel peaks pöörduma Teie vastuvõtule? 📞
Minu vastuvõtule on oodatud kardioloogiliste muredega patsiendid, kes soovivad panustada oma tervisesse, tõsta haigusteadlikkust ning järgida raviskeemi.
Eesti meditsiini tulevikusuundumus on see, et järjest rohkem tegeleb patsiendiga perearst esmatasandikeskustes, eelkõige krooniliste haigustega, nagu hüpertensioon ja elustiilihaigused (rasvumine, diabeet jne). Kui esmased uuringud on perearsti poolt juba teostatud, on kardioloogi vastuvõtule suunatud patsiendi käsitlus sujuvam ja kiirem.
Sellisel juhul on kardioloogil konsultandi roll – vajadusel tehakse täiendavad uuringud (ehhokardiograafia, koormustest, laboriuuringud) ning otsustatakse, kas on vaja täiendavaid piltdiagnostilisi uuringuid.
________________________________________
5. Millised kardioloogilised probleemid on Teie hinnangul kõige olulisemad?🫀
Tänapäeva stressirohkes maailmas on kahjuks kõige „populaarsemad“ probleemid ohjamata vererõhk ning ebatervislikust elustiilist tulenevad häired – suitsetamine, ülekaal, prediabeet, COVID-19 pandeemiast tingitud ülemäärane stress ja ka „kroonilise väsimuse sündroom“. Kõik need peegelduvad ka kardioloogi vastuvõtul.
„Südamelähedasemad“ probleemid on siiski südame isheemiatõvega seonduvad ja invasiivne endovaskulaarne ehk veresoonekaudne ravi, millega olen oma haiglatöös peamiselt tegelenud.
Tänapäeval on võimalik pakkuda kardioloogia erialal tipptasemel ravi, kuid see, kuidas patsient elab aastaid ja aastakümneid pärast ravi alustamist, sõltub heast ravisoostumusest ning teadlikkusest, millal ja kuhu pöörduda. Näiteks võib neljakümneselt diagnoositud hüpertensioon – kui järgida raviskeemi, saavutada sihtväärtused ja teha elustiilimuutusi – olla pensionieas lihtsalt kaasuv haigus. Seevastu ohjamata vererõhk koos ülekaalu ja suitsetamisega viib sageli juba 50. eluaastates südameinfarkti või insuldi diagnoosini.
Suitsetamisest loobumisel saab vajadusel abi nii perearstilt kui psühholoogilt, kuid raskem on võidelda ülekaaluga. Ekstreemsed dieedid ja liigne füüsiline koormus enamasti ei aita ning võivad südamehaigele olla ohtlikud.
Õnneks on olemas uued ravimigrupid, näiteks GLP-1 retseptori agonistid, mis võimaldavad efektiivselt langetada nii kehakaalu kui ka kardiovaskulaarset riski. Lisaks on oluline mitme erialaspetsialisti kaasamine raviprotsessi.
