27/09/2025
Kui lapsel on raskusi arusaadavalt rääkimisega, on see murettekitav nii lapsele kui ka vanemale.😢
🗣Arenguline kõneapraksia on kõne planeerimise häire.
Laps teab, mida ta tahab öelda, kuid aju ja kõneorganite koostöö on raskendatud. See teeb rääkimise pingutust nõudvaks.
🔍 Millised võivad olla apraksia tunnused?
▪Laps võib öelda sama sõna iga kord erinevalt.
▪Rääkimine nõuab suurt pingutust.
▪Kõnes võivad esineda pausid ja otsimised – justkui aju „ei leiaks teed“ suu juurde.
▪ Laps võib kasutada vähe sõnu või eelistada mitte rääkida.
▪Kõne võib kõlada robotlikult või ebaühtlaselt.
🧩 Arengulise kõneapraksia põhjused ei ole alati üheselt selged, kuid teadusuuringud on toonud välja mõned võimalikud tegurid:
▪ neuroloogilised põhjused - häire aju piirkondades, mis vastutavad liigutuste planeerimise ja järjestamise eest. Mõnel juhul on apraksia seotud aju arengu eripärade või struktuursete muutustega, mida saab tuvastada pildiuuringutega.
▪geneetilised tegurid - uuringud on näidanud, et apraksia võib olla seotud pärilikkusega.
▪seos teiste arenguhäiretega - mõnikord esineb apraksia koos teiste häiretega nagu näiteks autismispektri häired, arenguline keelepuue, geneetilised sündroomid (nt Downi sündroom, Rett’i sündroom).
🌱 Prognoos sõltub apraksia raskusastmest, teraapia varajasest alustamisest ja pere toetusest.
💜 Mida lapsevanemana meeles pidada:
▪Arenguline kõneapraksia ei ole sinu ega lapse süü.
▪Varajane märkamine ja abi võivad oluliselt parandada lapse suhtlemisoskust ja enesekindlust.
▪Kõne arendamine on p**k tee, kuid väikesed sammud ja igapäevane harjutamine viivad suurte edusammudeni!
💬 Kui märkad oma lapsel kõnega seotud raskusi, otsi abi logopeedilt.
Sa ei pea selles teekonnas üksi olema – koos saab palju ära teha!
Broneeri aeg: www.viimsilogopeed.ee
