20/10/2024
Ühes kinnises tarogrupis teeme väljakutset ja tänase päeva teema/küsimus oli: Mis on minu jaoks vari? Ja minu jaoks välja tulid kaardid Müntide kümme ja Narr. Ning need tekitasid väga tugeva virvenduse mu hinges, meeles ja egos. Võtan kohe pikema hetke, et neid enesele lahti mõtestada. Võibolla on kellelgi veel sellest mingit äratundmist?
Müntide kümme, varjuna… Kas ma kardan rikkust? Ja heaolu? Et mitte mingil juhul ei tohi rikkaks ja õnnelikuks saada, sest siis on jama majas? Teised vaatavad viltu mu peale ja kuidas ma siis saan olla teistest parem? Kas ma ise ka teiste rikas olemist taunin? Teen maha, või halvustan? Eks ma ikka olen ju unistanud plikapõlves seda, et tuleb Prints valgel hobusel ja viib mu oma kuningriiki. Ma mäletan hetke kus ma isegi vaatasin neid päris kuninglike perekondade järeltulijaid ja õnneks või kahjuks olid nad minu jaoks sobivast vanusevahest ja soost erinevad. Seega läbi printsessiks saamise ma rikkaks ei saa. Aga võin ju ka läbi enese saavutuste saada? Aga miks ma ei taha ja julege saavutada? Sest “kõik rikkad on kurjad, kadedad ja halvad inimesed” ja ma ju ei taha olla halb, ma olen ju hea. Järelikult ei saa ma rikkaks saada. See on see alateadlik muster mis minus sees on. Kõik need muinasjutud ju näitavad seda. Paljudes filmides on sama loogika. Ja kui päris aus olla, siis nii mõnigi ajaleheartikkel kipub seda välja tooma. Et ma ei ole vaene selle pärast, et see meelib mulle vaid selle pärast, et ma kardan olla rikas. Kui paljud teist kardavad olla rikkad? Ja selle tõttu tiksuvad oma “normaalselt” palka maksval töökohal?
Narr vari olemisest saan veidi rohkem aru jah. Mul on kalduvus karta neid esimesi samme. Ei ole usaldust elu vastu, et elu kannab. Istun oma unistuste valgest elevandiluust tornis ja arvan, et asjad kukuvad sülle. Aga samuti nagu selle rrikkuse kartusega, ei tule elu ise sinu juurde kui sa ei tee seda esimest sammu. Ei anna “jumal“ sulle lotovõitu kui sa ei osta seda lotopiletit. Midagi eii saa muutuma, kui ma ei võta ennast kätte ja ei astu seda eesimest, ja teist, ja kolmandat sammu oma unistuste poole. Isegi siis kui see kallis ego on suure ruuporiga kõrva ääres ja karjub, et mis sul praegugi viga on.
Aga ei, nüüd siis on vaja võtta see vari ja teha selles enese kõige suurem jõud. Sest vari ongi see koht, kus peitub meie kõige suurem jõud ja võimsus. See on see koht, kus peitub meie tõeline Ise.
