11/08/2025
MIS ON HORMOONID?
Hormoonid on keha keemilised sönumitoojad – bioloogilised molekulid (enamasti valgud vöi steroidid), mida toodavad näärmed ja mis liiguvad vere kaudu sihtorganitesse. Need reguleerivad ainevahetust, kasvu, und, söögiisu, meeleolu, seksuaalsust ja isegi immuunsust. On ülitäpsed – iga hormoon töötab kindlate retseptoritega, nagu vöti ja lukk. Möjuvad väga väikestes kogustes, kuid nende möju vöib olla tohutu.
MIKS ON HORMOONID?
Ilma hormoonideta ei suudaks meie keha koordinatsiooni ja tasakaalu hoida. Närvisüsteem annab kiireid signaale (millisekunditega), hormoonid aga loovad püsivaid ja sügavamaid muutusi – tundidest nädalate ja kuudeni. Hormoonid on loodud ellujäämiseks (stressihormoon kortisool, adrenaliin), liigi jätkamiseks (suguhormoonid, oksütotsiin), tasakaalu hoidmiseks (insuliin, ADH, kilpnäärmehormoonid), emotsionaalseks sidemeks (dopamiin, serotoniin, endorfiinid)
KAS HORMOONIDEGA SAAB TEADLIKULT MANIPULEERIDA?
Jah, ja me teeme seda iga päev – vahel teadlikult, vahel mitte. Näiteks toitumisega – suhkur töstab dopamiini, valgud aitavad luua serotoniini, rasvad möjutavad suguhormoone. Liikumisega – treening suurendab endorfiine ja kasvuhormooni. Mötlemise ja emotsioonidega – positiivne sotsiaalne suhtlus vabastab oksütotsiini; püsiv ärevus aga töstab kortisooli. Keskkonnaga – päevavalgus reguleerib melatoniini; mürarikas ja stressirohke keskkond töstab adrenaliini.
Oht, kui hormoone „manipuleerida” pidevalt ühes suunas (nt krooniline stress, pidev suhkrulaeng, hormoonravimite väärkasutus), vöib keha oma loomuliku tootmise maha keerata vöi tekkida hormonaalne tasakaalutus (näiteks insuliiniresistentsus, kilpnäärmehäired, meeleoluhäired).
KUIDAS OMA HORMOONE SÜTITADA, ET ELADA ÖNNELIKU JA TERVET ELU?
1. Önnehormoonid (dopamiin, serotoniin, endorfiin, oksütotsiin)
• Liigu iga päev – isegi 20 minutit jalutamist töstab dopamiini ja endorfiine.
• Loo ja jaga – käsitöö, muusika, aiandus ja heateod vabastavad dopamiini.
• Sotsiaalne side – kallistus, söbralik pilk vöi naer suurendavad oksütotsiini.
• Päevavalgus ja loodus – päikesevalgus aitab serotoniini tootmisel.
2. Stressihormooni (kortisool) tasakaalustamine
• Hinga sügavalt – teadlik hingamine alandab kortisooli.
• Väldi kroonilist ületöötamist – kehtesta piire.
• Loo rutiin – keha rahuneb, kui teab ette, mis tuleb.
3. Energia ja ainevahetuse hormoonid (adrenaliin, glükagoon, kilpnäärmehormoonid)
• Treeni möödukalt – eriti intervalltreeningud, mis aktiveerivad glükagooni.
• Toeta kilpnääret – piisavalt joodi (vetikad), seleeni (pähklid), tsinki (seemned).
• Seikle ja avasta – uued kogemused vallandavad adrenaliini tervislikus koguses.
4. Uni ja taastumine (melatoniin, kasvuhormoon)
• Magamamineku rutiin – 22–23 paiku voodisse, ekraanid välja.
• Pimedus ja jahe ruum – melatoniin toodetakse pimedas.
• Öösel paast – keha keskendub taastumisele, mitte seedimisele.
Päikest!
Metsküla Kalju
Loodusterapeut
