18/02/2026
Kuidas korralik loodusravi tundmine sinu ja ka riigi raha( mis on samuti sinu kui maksumaksja isiklik raha) kokku hoiab?
Siinkohal muidugi paneks rõhu sõnale korralik või terviklik loodusravi.
Me oleme ühiskonanna aru saanud, et see tablettide söömine tervist ei too - vastupidi , keha jääb aina põduramaks ning sageli tuleb veel rohkem tablette, mitte tervist.
Paljud inimesed on sellest väsinud ja hakanud au sisse tagasi tooma päris tervist. Igal loodusravi terapeudil on seljataga oma lugu, kus ta pidi meditsiinisüsteemis pettuma ja hakkama hoopis teise kvaliteediga asju ellu valima. See pettumus on olnud siis ju ainult heal eesmärgil. Ja nii loob maailm aina rohkem juurde päris tervise teadmisi ja neist lugupidavaid inimesi ning terapeute. Kasuks kollektiivile ja inimesele endale.
Vahendid, mida kasutatakse on väga erinevad - elus ei ole kõigele üks, vaid miljon vastust! Tuleb leida omale sobivaim.
Paljud on aga oma tee alguses, kus saadakse küll aru, et vana viisi ei ole mõistlik aga uuest ka aru ei saada veel. See on selline koht, kus inimesed võivad teha otsuseid, mis neile ei ole väga kasulikud.
Ma alati rõhutan, et tabletid, millega keha on ära harjutatud, saab nurka visata siis, kui tasutatöö on tehtud ja keha stabiliseeritud. On teatud seisundid, mille puhul on tablettide kohene ära jätmine ohtlik. Me peame õppima armastama õppimist ning asjade korralikult tegemist, siis selliseid rutakaid asju ei juhtu.
Need , kes saavad aru kogu keha toimimise mehhanismidest, saavad oma tervise meistrid.
Me peame õppimist alustama A ja O pihta. Meditsiinisüsteem on minu arust meid harjutanud oma kehadesse väga hooletult suhtuma - käitu sellega kuidas tahad, jääd haigeks pühime ära sümptomi. Sellised suhtumised on valdavaks saanud ja arstide endi soovitused süvendavad seda hoiakut. Igakord, kui arst jätab haiguse puhul küsimata, mida süüakse või mis stressorid on elus, siis on see keha hooletusse jätmine. Oleme targemad.
Kui me oma elusid kriitilise pilguga ei vaata kogu ulatuses, siis haigused on kerged tulema.
Keha vajab toittu - toitaineid, mitte mingit ollust, mis suust sisse ajada täiskõhu tunde tekitamiseks. Kahjuks moodsa aja maailmas peab inimestele õpetama, mis on päris toit.
Samuti vajab keha stressihormoonidest vaba keskkonda, et toimida - muidu ta mürgitab iseennast seespoolt ja ka ükski hea toiduaine ega vitamiin ei saa selles osas keha päästa.
Sageli näen, et inimene keskendub vaid ühele aspektile oma tervise suhtes ja jätab muu unarusse. Näiteks võtab tublilt vitamiine aga elab elukaaslasega, kes on vägivaldne. No ei saa tervist tulla.
Hea ja tugev loodusravi algab täiskasvanu moodi vastutuse võtmisest kogu enda elu suhtes. Toidulaua ja keskkonna suhtes.
Suur osa inimesi aga soovivad edasi elada lapse tasandil kahjuks. Selles pole ju midagi halba - iga inimene siis elabki sellises keskkonnas, mis ta valib. Probleemiks muutub see, kui isik, kes ise õppida ja areneda ei soovi , hakkab seda ka teistele keelama.
Praegu üritatakse seda teha riiklikul tasandil.
Miski ei ole elus juhuslik. Ükski tervsiehäda ei kuku kuskilt sülle ja me ei nakata üksteist. Seal on alati midagi, miks sinu immuunsüsteem nii asjadele reageerib. Kui tuua tasakaal kehasse tagasi, kaovad nii hooajalised haigused, kui ka kroonilised. Olenemata vanusest. Oma tervisest mitte hoolimisel on tagajärjed - siis elu näitabki peeglist tervisehädasid. Kehal on see ainuke viis meiega rääkida ja meid suunata.
Lapsed on eriti head peegeldajad, nemad juba armu ei anna. Nad on kasvõi iga kuu on haiged, selleks, et täiskasvanuid muutustele sundida aga kahjuks sageli pigem kasutatakse keemilisi ravimeid sümptomite allasurumiseks, kuni keha alla annab ja mõne tõsisema kroonilise haiguse tekitab.
Me oleme minetanud oskuse inimesena elada ja inimkeha mõista. Meil on palju teadust aga meile surutakse teadusena vaid ühte väikest biokeemia osa ehk tablette.
Kui võtta lahti aga kogu teadus, siis on kiirelt näha, et elus on palju paremaid valikuid enamus seisundites.
Need valikud muidugi eeldavad enda pingutusi ja ausust iseenda suhtes. Maailmas, kus meid on treenitud kõikke vältima ongi keeruline vahel kannapööret teha. See muutuste aeg ei ole ilus ega kerge. Eriti kui asju on liiga palju kuhjunud. Samas elu õnnistab neid, kes on valmis enda keha nimel pingutama.
Tänases päevas on meil võimalik muutusi hästi nutikalt teha - meil tuleb aina rohkem nippe, teraapiaid ja võtteid, mis on kerged teostada ja on otseteed, mis samas lähevad sügavuti juurpõhjusteni välja asju lahendama. Mulle meeldib Dave Asprey slogan - Work smarter, not harder.
Tänases maailmas ei ole me enam piiratud selle vähesega, mida meile arstidele koolis õpetatakse. Kuna info on vabalt kättesaadav tekib muidugi väga palju küsimusi, kes selle õppekava neile kokku on pannud ja kas seal on ikka tervis esikohal või miski muu.?Nagu öeldud, me ei pea laskma end täna piirata. Isegi keeleoskus ei ole tänases maailmas enam piiranguks. Ma saan lugeda ka hiinakeelseid uuringuid vajadusel.
Piirangud paneme me endale vaid ise, kui me ei avarda ise oma maailma.
Kuidas siis loodusravi hoiab raha kokku?
Meie laps sündis, siis me tegime kõik vastavalt arstide soovitustele. Nagu tublid kodanikus ikka. Ise mitte uurides, sest mulle oli eluaeg loodud mulje, et arstid teavad tervisest kõikke. See tee viis meid selleni, et meie laps oli iga kuu haige ja jõhkrate käitumishäiretega.
Nüüd palju jääb inimesel enda sissetulekust läbi selle saamata, et lapsel on tervsiemured? Millises emotsionaalses seisundis on see lapsevanem, kellel kodus on sisuliselt põrgu? Kas ta areneb tööalaselt karjääris ja loob rohkem raha? Või vastupidi? Palju jääb selle tõttu maksurahasid riigil saamata ja palju riik veel peale maksab läbi haigekassa, vabandust - tervisekassa? Pole just väikesed summad. Eriti veel ühiskonnas, kus arstid räägivad iga kuu haiged lapsed normaalsuseks.
Meie tõestasime, et ega ikka ei ole küll. See juhtub ainult siis, kui immuunsüsteem on rikutud. Kui me immuunsüsteemi korda tegime on ta haruharva haige. ja seda 2 aastasest peale, kui me suunamuutuse tegime.
See maksis mulle umbes 100 eurot aga laps pole peale seda enam regulaarselt haige, siis see on pikas perspektiivis olematu summa.
Kuna medikamendid tekitasid meie lapsele ka ajukahjustuse ja oleks täna erivajadustega laps ehk meie laps oleks vajanud rajaleidja teenuseid, teraapiaid , erikohtlemist koolis , ravimeid jms. Sellised lapsed ei saa ka täiskasvanu eludes hästi hakkama ja pole iseseisvad raha loovad täiskasvanud. Sellise seisundi maksumus inimesele endale, perele ja riigisüsteemile on tohutu. Nagu iga kroonilise haiguse puhul.
Meil ei ole midagi siin elus tasuta.
Ka selle saime me loodusravi kasutades korda. Meie valisime homöopaatia - elu juhatas nii. Kuna homöopaatia tegeleb kogu kehaga, siis u 4 kuuga saime me kõik need asjad lahendatud võttes seejuures homöopaatilist ainet vaid paar korda. Ühe aine hind lätis on umbes 7 eurot. Ehk, kui ma oleks osanud ise homöopaatilist ainet määrata ega poleks vajanud spetsialisti väga väärtuslikku aega, oleks ma selle tulemuse saavutanud 7 euroga.
Palju maksab riiklik süsteem, kui külastada erispetsialiste, palju maksavad need ravimid, mis kunagi ju haigust ei likvideeri ja mida peab nn eluaeg sööma?
Palju meie pere on iseendale ja riigile ehk kaaskodanikele kokkuhoidu tekitanud, sest me ei leppinud lapse haigustega, kui normaalsusega? Me kasutame süsteemi rahastust, kui meil on trauma või äkkolukord, mis on elus vältimatud. Esmaabi meditsiinina - nii nagu see olema peaks.
Kui lapsed healjuhul kord aastas haiged on, siis ma oskan neid ravida tugeva loodusraviga , haigused ei jää korduma nagu antibiootikumide infolehel on kirjas, mis antibiiotikumide kasutus tekitab.
Aga suurim kasu on kogu perele, sest me saame alati igast üritusest osa võtta, mis elu meile pakub. Ma saan teha tööd, mitte ei pea regulaarselt põetama lapsi ehk riik ei kaota ka maksuraha, vaid ainult võidab sellest, et ma õppisin vigadest, mis elu mulle nina alla tõi.
Kui laps oli korda tehtud ja teist sünnitades ma ei teinud samu vigu ehk tema oligi algusest peale terve ning tasakaalus, siis oli aeg ka enda kehaga tegeleda. Ilmselgelt on meil ühiskonnas veel üks suur auk - naisi pole õpetatud iseenda eest hoolt kandma, vaid ainult teiste eest ja see murdis ka minu keha. Elame ja õpime. Ma olen selles osas alles teekonnal. Tean, et on võimalik paremini!
Meie peres on ,nii palju kui tagasi vaadata kõigil diabeet. Ja muidugi mingi hetk suutis ka minu keha selle koleda mustri üle võtta. Kuna mul olid ära õpitud keha jälgimise süsteemid siis märkasin ma koheselt, et asi on nihu. Numbrid, mis glükomeetrilt vastu vaatasid olid koledad.
Hakkasin iseseisvalt tegustema. Muutsin sekundi pealt toitumise haigusseisundile sobivaks. Kogu see riiklikus süsteemis soovitatu ütlen ausalt, kui tahad eluaegne diabeetik olla, siis mine sinna. Sealsed soovitused süvendavad seda haigust.
Võtsin kasutusele homöopaatia, vedeliku millest ma rääkida ei tohi, konstellatsiooni, et mõista meie pere mustreid selle haigusega seoses. Tegelesin meeletu koguse mustrite lahendamisega. Ja 6 kuu pärast oli veresuhkur stabiilne. Täna on mu 3 kuu veresuhkur meditsiiniliste kriteeriumite järgi ilus. Tagasilangust ei ole olnud umbes 6 aasta jooksul - kas see pole märkimisväärne ning kiiduväärt saavutus?
Hakkame nüüd arvutama.
Diabeet - eluaeg ravimid. Siis analüüsid, pidevad arstidel käigud( jah ka need maksavad). �Automaatsed glükomeetrid maksavad kuus üle 100 euro, millest siis 90% maksavad kinni kaaskodanikud. Iga kuu 100 eurot elulõpuni lisaks ravimitele? On väike kulu?
Kui minna arstide teed,käituda täpselt nende soovituste järgi, siis ravimite kogused suurenevad ja see toimub elupäevade lõpuni. Sealt võib juba tulla erinevaid nn tüüpilisi diabeetikute tüsistusi lisaks kehale, sest haigust ennast ju ei ravita - mis hinnasilt sellel on?
Mis lisa ravimeid ja protseduure siis kasutatakse? Ma tean diabeetikut, kes peab käima regulaarselt silma sisse süste saamas diabeedi tüsistusena - palju see protseduur ja eelnevad arsti konsultatioonid maksavad?
Tean ka mitut, kes tõstsid D vit tasemed kõrgeks ning vahed nende süstide tegemisel venisid kord aastas verisoonilt kord kolme aasta peale. Kui sealt edasi oma tervise eest päriselt hoolt kandma õpitakse, mis siis kõik veel võimalik oleks? Aga ainuüksi D vit kõrged doosid suutsid seda saavutada - ka märkimisväärne saavutus. Seda aga ei soovitanud arst! Üldjuhul ei soovitata isegi sellist väikest asja - riiklikul tasandil räägitakse sisulselt, et madal tase on piisav - jah, kui tahad haige olla.
Kui me nüüd selle tüüpilise kroonilise haiguse maksumuse võtame tervisekassa nimekirjast, mis raha eraldatakse sellele ühe inimese ravi peale elu lõikas - siis kas on väikesed summad?
Mina läksin loodusravi teed. Tänu sellele, et laps varemalt sundis mind päriselt õppima päris tervist, oli mul tugev põhi all selleks hetkeks, kui ma seda vajasin - ega elus ei ole juhuseid. Probleem tuli siis, kui ma olin tegelikult valmis seda lahendama. Kui peresüsteemis on miski lahendamata, siis üldjuhul varem või hiljem ta uksele koputab. Kui mina ära ei lahenda - jääb see laste kanda - mida ma ilmselgelt ei soovi.
Homöopaatiat oskasin kasutada juba ise - selle hind oli mõnikümend senti. Need preparaadid on odavad ja need ei vanane kunagi. See keelatud vedelik maksab 25 eurot ja see sama purk on mul veel alles ehk see ei kulunud tervenisti. Maksin testribade ja glükomeetri eest - maksis paarkümend eurot. �
Mul olid juba omandatud head oskused eneseanalüüsiks emotsionaalsel tasandil ja olin ka õppinud mustreid jälgima.
Maksid konstellatsiooni seansid - see oli suurim nn kulu. Samas kogu minu elu vaates - oli see üliväike summa. Kui ma oleks selle haigusega jäänud, siis see kulu oleks ületanud igati seda lühiajalist väljaminekut. Ma võitsin sadu tuhandeid, mitte ei kulutanud mõnisada eurot.
Iga loodusravi suuna eesmärk on päris tervis, mitte ainult sümptomi kaotamine. Ja see teeb sellest odavama valiku, kui eluaeg tablette süüa.
Ma olen vaadanud, et kui mõni olukord on läinud nii sügavaks, et me VEEL ei oska lahendada, siis looduslike vahenditega asju kontrolli alla hoida on ka ikkagi odavam, sest ei teki lisa toksikoosi kehas, mis tekib tablettide puhul. See toksikoos tähendab järgmiste elundite rikkumist ja uusi tablette olukorra kontrolli all hoidmsiel. Loodusravi võtetega, sellist toksikoosi tekitada on keeruline ja selleks peab ausalt puruloll olema. Jah ka selliseid inimesi on olemas. Ka mulle on kunagi tulnud kõne, kus inimene küsis, kas ta luumurruga peab emosse pöörduma. Maailmas on igasuguseid inimesi aga neid on vähemus.
Isegi, kui mõni haigus vajab rohkem arstipoolest abi analüüside näol, siis pikemas perspektiivis on see ikka süsteemile odavam, kui inimene ise oma tervise korda teeb ja päriselt.
Ma saan aru, et arstid on ärevuses, sest on mõned olukorrad kus läheb vahepeal midagi nihu. Aga elus ikka juhtub. Selle pärast ei pea ärevusse minema, vaid oma eriala lihtsalt siis särama panema. Selle jaoks see loodud ongi. On üsna veider olla pahane inimese peale, et ta pöördub arsti poole sel hetkel, kui keha näitab, et nüüd on see mõistlik valik. Kui kahju ei ületa enam kasusid. Vaid kasud kahjusid.
Veel veidram on see, et arstid sõimavad inimesi, kes on küll terveks saanud aga pole kasutanud tablette? Nad nagu ise ei saa ka aru, mis nad teevad - nagu usulahus hulludega oleks kohati tegu? Paljud patsiendid muidugi ei julge isegi öelda, et nad tegelt kasutavad loodusravi,sest artsid käituvad ebameeldivalt ja kättemaksuhimuliselt. See on ausalt ikka väga korralikult piire ületav, mis seal süsteemis toimub suures osas.
Ja siis veel veider suhtumine - kui inimene on nn ravimatu haiguse ära lahendanud, siis öeldakse jah tubli aga mina ei taha teada? Arst ei taha teada, kuidas tervist taastatakse? Ei taha seda õppida? Ehk arst on ise end positsioneerinud tableti müüaks , mitte tervise taastajaks ja siis on pahane, kui inimene ei vali tema pakutud kvaliteeti? Veider, väga veider suhtumine.
Ja siis muidugi ärevus selle tõttu, et neile koolis ei ole õpetatud asju nii, et nad oskaks kroonilisi haiguseid ravida. Veidikene egopihta ilmselt ka, kui pereemad seda loodusvahenditega saavutavad, mida nende hulk tablette ei suuda.
Meeled ei suuda vastu võtta, et nende õpingud on olnud piiratud ja tuleks uue aja teadmistega end ise kurssi viia AGA huvitaval kombel, kui arst seda teeb, siis ta visatakse erialast välja? Ehk arstil on ärevus juba selle tõttu, et ta ei tohigi õppida.
Mina muidugi valiks tervse ja patsiendi .Leiaks viisid väljaspool süsteemi aidata inimesi - see oleks eetiline. Ja need arstid on alati ka ühiskonna poolt väga hoitud! Ei pea kartma.
Noh õnneks me saame vabalt valida maailmas, kus info on vaba. Seda infot püütakse peita aga see on tegelt alati kättesaadav sellele, kes soovib. Aga panen südamele, et ärge lähenege pinnapealselt. Seal ma tõesti nõustun arstidega - see võib muutuda asjatult ohtlikuks.
Mulle on homöopaatia õpingud andnud näiteks oskused väga väikeseid muutusi kehas märgata ja kiiresti reageerida. Me peaks olema paremas kontaktis oma kehaga.
Mulle meeldib, et ma olen jõudnud arusaamisesse, et ise ma loon enda seisundid ja olukorrad elus. See tähendab, et ma ise saan neid ka lahendada ja kogu maailma võimalused on mulle avatud. Kui ei toimi üks saan proovida teist. Kuniks leian selle õige ja mulle sobiva. Selline näebki välja päris õppimine. See sisaldab ka tagasilööke ning läbikukkumisi. Normaalne, peaasi et teekonnal seisma ei jää.
Minu jaoks on palju mõistlikum katsetada toidulisandite, homöopaatia, konstellatsiooni, osteopaatia, hiinameditsiini, bioteci jms ( need on ainult väike näide minule teadaolevatest lahendustest) - mis saavad mulle sisuliselt ainult kasu tuua aga ei saa kahjustada. Tablettidega ma küll seda öelda ei saa.
Kui me tahame iseenda ja riigi rahakotti säästa, et me ei peaks kuulma koguaeg tervisekassa rahapuudusest ning vajadusest igasugu makse tõsta, siis peamegi hakkama taga ajama päris tervist!
Alguses peab aru saama, mis see on. Ühiskond on juba nii haige ja igaüks on regulaarselt mingite tablettide peal, et keegi ei teagi enam, mis päris tervis on.
Lapsed saavad mitu korda aastas antibiootikume, zyrtekit, hormoonkreeme ja muud - mis on otsetee aina rohkemate ravimite vajamiseks elus. Paljud noored on juba regulaarselt mingite tablettide peal, keskealistest rääkimata. Kui juba väikelapsed põevad vanasti vanurite haigusteks peetavaid seisundeid, siis ilmselgelt oleme me kuskil puusse pannud. Ja aeg on kuulata neid, kes sellest välja on tulnud, mitte alla suruda nende infot. Saab teisiti elada. Peab vaid korralikult õppima aga selleks me siia ilma sündisimegi!
Koolitaja/homöopaat
Merle Martinson
