03/11/2021
TSINK, D- ja C-VITAMIIN NING IMMUUNSUS.
💥TSINK💥
Tsink on paljude ensüümide ja transkriptsioonifaktorite komponent kogu keha rakkudes ning puudulik tsingi tase piirab inimese võimet infektsiooni korral tekitada piisavat immuunvastust. [2] Mitmed metaanalüüsid ja randomiseeritud (juhuslikustatud) kontrollitud uuringute (RCT) koondanalüüsid on näidanud, et suukaudne tsingi manustamine vähendab ägedate hingamisteede infektsioonide esinemissagedust 35%, lühendab gripilaadsete sümptomite kestust ligikaudu 2 päeva võrra ja parandab nende seisundit ja kiirendab taastumist [3,4] Uuringud viidi läbi nii USA-s kui ka paljudes madala ja keskmise elamistasemega riikides, nagu India, Lõuna-Aafrika ja Peruu. Nendes uuringutes oli tsingi annus vahemikus 20 mg/nädalas kuni 92 mg/päevas. Tundub, et annus ei ole tsingi peamine tõhususe peamine tegur.
💥C-VITAMIIN💥
C-vitamiin on paljude ensüümide kaasfaktor. See suurendab paljude ensüümide funktsiooni kogu kehas. C-vitamiin toimib ka antioksüdandina, piirates immuunvastustega seotud põletikku ja koekahjustusi. [5] C-vitamiini efektiivsust hindavaid uuringuid on läbi viidud USA-s, Nõukogude Liidus, Ühendkuningriigis ja Jaapanis sõdurite, noorte poiste ja vanemate inimeste seas läbi. Nendes uuringutes selgus, et C-vitamiini lisamine vähendab oluliselt hingamisteede infektsioonide esinemissagedust. [6] C-vitamiini efektiivsust on uuritud ka USA-s, Egiptuses ja Iraanis haiglaravil viibivate patsientide seas, kes hospitaliseeriti mitmesuguste haigusseisundite, sealhulgas raske sepsise, operatsioonijärgsete tüsistuste, põletuste, kopsude muljumiste ja südamehaiguste tõttu. [7] Selgus, et C-vitamiin vähendab nende patsientide intensiivraviosakonnas viibimise kestust ja vajadust mehaanilise ventilatsiooni järele. [8] C-vitamiini annus varieerus vahemikus 1–3 g päevas ja annus ei näi olevat tõhususe peamine tõukejõud. C-vitamiini annuseid üle 2 g päevas tuleks vältida väljaspool meditsiinilist järelevalvet.
💥D-VITAMIIN💥
Mitmete kliiniliste uuringute ja koondatud uuringute andmed näitavad, et D-vitamiini lisamine vähendab ägedate hingamisteede infektsioonide (millest enamik on põhjustatud viirustest) väljakujunemise tõenäosust 12% kuni 75%. [9–12] Need uuringud hõlmasid nii hooajalist kui ka pandeemilist grippi, mille põhjustas H1N1 viirus 2009. aastal. Lisandite kasulikku mõju täheldati igas vanuses patsientidel ja olemasolevate krooniliste haigustega inimestel. [13] Kui nad olid saanud D-vitamiini suuremaid annuseid kui 1000 RÜ (rahvusvahelist ühikut), oli nakatunute seas gripisümptomeid vähem ja paranemine oli kiirem. [14] D-vitamiini vaegusega inimeste seas oli kasutegur suurem kui neil, kellel oli juba eelnevalt piisav D-vitamiini tase.
Toitumisuuringud USA-s ja mujal näitavad, et enamik inimeste toitumisharjumused ei vasta riiklikele juhistele (sageli tervisliku toidu kättesaadavuse või hinna tõttu) ning sellised dieedid ei pruugi inimesele kindlustada optimaalses koguses olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Praeguse COVID-19 pandeemia valguses võib tervisliku toidu kättesaadavus muutuda veelgi kehvemaks.
See muutub üha tõenäolisemaks, kui nakkusohu maandamise strateegiad ei sisalda lähenemisviise, mis tagavad esmatähtsate varude tõhusa jaotamise ja kättesaadavuse, või kui pandeemia mõjutab põllumajandussektori tootlikkust. Kuigi meil ole kindlaid andmeid toidulisandite mõju kohta COVID-19 riskile või raskusastmele, näitavad olemasolevad tõendid, et mitme toitaine lisamine võib vähendada teatud viirusnakkuste riski või raskusastet, eriti nende seas, kellel puudub ligipääs tervislikule toidule. Seetõttu soovitab Harvard ennetavalt vältida oluliste mineraalide ja vitamiinide ebapiisavat tarbimist ning toidulisandid võivad seejuures aidata mõningaid lünki täita.
Originaalartikkel, kus “References” all on ka kõik ülalviidatud uuringud:
https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/2020/04/01/ask-the-expert-the-role-of-diet-and-nutritional-supplements-during-covid-19/?fbclid=IwAR2uQuY9-VeMwEqmHlyTvixRLOEaBFxJkZ9rTeXUhTZHzvJ2rdWtbDN9qjo
