18/08/2025
Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli ühise „Laste vaimse tervise uuringu“ 2024–2025 raportist selgub, et:
☝Vaimse tervise probleemid on kooliealistel lastel sagenevad – eriti tüdrukute seas. Ärevuse ja depressiooni sümptomeid esineb vanuse kasvades järjest rohkem.
☝Peamised riskid: perekonfliktid, vanemate stress, kiusamine, koolistress, ekraaniaja liigne tarbimine.
Ehkki uuring hõlmab eelkõige 8–17-aastaseid, annab see olulise signaali, et vaimse tervise toetamisega tuleb alustada juba varakult.
🧠 Kuidas hoida laste vaimset tervist? 💛
Tarkvanem on küsinud nõu Eesti tippspetsialistidelt – TallinnaLastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse psühhiaatritelt ja tegevusterapeutidelt. Just nemad puutuvad igapäevaselt kokku laste murede ja rõõmudega ning teavad, mis päriselt aitab.
👉 Nende soovitused on lihtsad, aga mõjusad:
🎲 Mängige ja tehke oma lapsega igapäevaselt, regulaarselt ja individuaalselt toredaid koostegevusi, arvestage lapse enda soovidega (lapsel peaks olema võimalus ise tegevusi valida ja neid ka juhtida). Laps vajab enda vanematelt igapäevaselt positiivset tähelepanu!
🚴Tehke koos lapsega aktiivseid tegevusi, käige koos jalutamas, rattaga sõitmas vms.
👨👩👧 Toetage ka pere lastevahelisi suhteid, tehke perega toredaid koostegevusi, looge ühiseid meeldejäävaid mälestusi.
💛 Armastage/hoidke enda last! Tundke lapse vastu huvi, rääkige erinevatest tunnetest ja olukordadest. Toetage last, kui tal on raske või näete, et tal on mure, arutage läbi lapse jaoks keerulised olukorrad (nt õpetajatega, sõpradega).
🛌 Jälgige lapse und ja unevajadust. Laps peab saama piisavalt magada – regulaarne uni on lapse toimetulekuks oluline. Väikestele lastele on uinumiseks olulised ka unerutiinid, mis toetavad neid enda toas üksinda magamisel. Enne uinumist tuleb vältida ekraanide kasutamist.
🥦 Kujundage enda lapsele tervislikud söömisharjumused, jälgige lapse toidumenüüd ja selle mitmekesisust, sööge koos perega, tehke koos süüa.
📱 Uurige, mida laps ekraanide maailmas teeb – mis videosid ta YouTube’ist ja TikTok’ist vaatab, mis mänge ta mängib, kellega ta suhtleb. Rääkige ka sotsiaalmeedia ohtudest ja küberkiusamisest.
💬 Arvestage lapsega ja tema tunnetega, kui peres peaksid ilmnema rasked hetked – nt lahutus, lähedaste surm jms. Rasketel aegadel vajavad lapsed eriliselt palju turvatunnet ja kindlust.
🔍 Jälgige lapse toimetulekut, meeleolu ja käitumist, kui lapse elus on toimumas või toimunud muutused. Aidake tal nendega kohaneda – rääkige, mis ees ootab ja mis muutub. Ettevalmistatud laps tuleb muutustega paremini toime.
Loe lisa: https://tarkvanem.ee/vaimne-tervis/
Nõuanded mudilase une toetamiseks
Töötage oma pere jaoks välja kindel ja sobiv päevakava ning unerutiin – kellaajad, tegevused enne und. Samasugused, õhtust õhtusse korduvad rutiinid toovad lapsele turvalisustunde ja aitavad uneks ette valmistuda.
1–3 aastased lapsed vajavad ööpäevas 12–13 tundi und. Unevajadus võib siiski olla individuaalne. Nagu täiskasvanute hulgas, nii on ka laste hulgas lõokesi ja öökulle, samuti võivad magamamineku tavad olla väga erinevad.
Selles vanuses toimub üleminek mitmelt päevaunelt ühele päevaunele. Enamus väikelapsi on valmis üle minema ühele päevaunele vanuses 14-18 elukuud. Ka suurem osa kolmeaastastest vajab veel ühte päevaund. See on ka aeg, kui on võimalik rakendada kindlamat päevakava – kindel päevaune aeg ja kindel ööunne mineku aeg. Ärkamine toimub tavaliselt iseenesest pigem varem kui hiljem.
Püüdke ka nädalavahetustel säilitada argipäevast rütmi! Lapsele võib mõju avaldada juba 1 tunnine ajavahe nii magamaminekul kui ärkamisel. See kõik võib tuua kaasa uneprobleeme.
Hoidke voodi ja voodi ümbrus samas olukorras igal õhtul ja ka ööl, koristage koos enne uinumist voodist ja selle ümbrusest mänguasjad. Tagage lapsele võimalus uinuda igal õhtul samas kindlas kohas ning magada seal terve öö.
Seadke lapsele selged piirid, millest ta saab aru ja mida ta on suuteline täitma. Kui olete mõne piiri või kokkuleppe kehtestanud, siis olge veendunud, et te ise seda ka esimesena mäletate, täidate ning vajadusel asjaosalistele meelde tuletate! Lahinguid, mille võitmises te kindlad ei ole, ärge parem ette võtke!
Aidake lapsel leida sobiv turvatunnet sisendav kaisukas. Mudilasele võib kaisuka juba koos valida. Kaisukas aitab tal rahulikult iseseisvalt uinuda ning ei põhjusta halbu, sõltuvust tekitavaid harjumusi.
Ühised mängud ja ajaveetmine koos lapsega päevasel ajal annavad lapsele sobivas koguses hellust ja hoolt, mis omakorda on aluseks rahulikule unele. Hea mõte on lasta iga päev vähemalt 15 minutit lapsega mängides temal mängu juhtida.
Panustage jätkuvalt rahulikele õhtustele hetkedele! Lapsel on lihtsam uinuda, kui kogu pere on õhtul rahulik ja rõõmsameelne.
Kui lapsel on tekkinud hirmud, siis võib jätta ukse paokile, et koduhääled tooksid temani turvalisuse tunde ja laps tunneks, et vanemad on läheduses.
Enne lasteaeda minekut võib last hakata aegsasti harjutama varasema ärkamisega. Lapse võiks äratada igal hommikul 15 minutit varem, kuni jõuate sobiva ärkamisajani. Kindlad hommikused ärkamisajad aitavad lapsel uinuda kindlatel kellaaegadel ka õhtuti. Selleks, et lasteaia lõunauni paremini õnnestuks, tasub enne harjutada ka ise oma voodis uinumist ja magamist.
Jagage oma tundeid teiste lastevanemate, sugulaste või sõpradega! Erinevad ja vastuolulised tunded kuuluvad vanemaks olemise juurde ja ei tee teist halbu lapsevanemaid. Mõelge, milliseid tundeid lapse uinumisprobleemid teis äratavad? Kas mõtlete ka päeval sellele, kuidas õhtul lapse magamaminek õnnestub? Kas sellega seondub liiga palju keelatud ja ebaõnnestunud tundeid? Laps tunnetab teie meeleolu ning ka magamaminek võib olla raskendatud, kui ema või isa on närvilised või kärsitud.
Uskuge endasse! Teie tunnete oma last ja tema vajadusi kõige paremini!
Kui tunnete, et soovite muuta teie pere une vundamendi tugevamaks, saab küsida nõu ja abi unenõustajate käest – https://www.eestiunenoustajateliit.ee/.
Eesti Unekooli Ühing, Merit Lilleleht
Tekstide valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond.
