Kuressaare Haigla SA

24/02/2026

💙🖤🤍

20/02/2026

Noorte seas (õnneks eeskätt veel USA-s, aga teame kõik, kui kiiresti need ka Eestisse levivad) on uus ja eriti ohtlik trend - võtta meelega paratsetamooli üledoos ja raprorteerida siis sotsiaalmeedias, kui kaua peab seejärel haiglas olema.

🔴Paratsetamool on ohutu, kui seda tarvitada pakendi infolehel soovitatud annustes. Kuid üledoosil võivad olla väga kurvad tagajärjed!

Panen südamele:
🔴Lugege ravimipakendite infolehti! Tehke seda ka siis, kui olete seda ravimit kaua kasutanud. Vaadake üle ka oma eakate lähedaste käsimüügiravimite kasutamise harjumused. Infolehti uuendatakse, sest teadus liigub edasi ja tulevad uued soovitused. Sageli aga võetakse just käsimüügi valuvaigisteid mitmekordse üledoosiga.

🔴Oma lastega tuleb rääkida. Mitte ainult valuvaigistitest ja õpetada, mida tohib ja mida mitte, vaid üldse rääkida. Kui lapse ja vanema vahel on usaldussuhe, tuleb laps tõenäoliselt vanema käest küsima, kui talle satub ette või sõbrad kutsuvad osalema kummalistes või ohtlikes väljakutsetes. Ja siis on laps valmis ka selgitusi kuulama. 10-15 minutit päevas üks ühele rääkimist võib olla täiesti piisav. Vaata nõuandeid ja vanemluse nippe veebilehelt tarkvanem.ee

19/02/2026

⚠️Politsei hoiatab: liikvel on äärmiselt ohtlikud e-sigaretid

Viimastel nädalatel on politsei saanud mitmeid teateid, kus alaealised on tarvitanud kanepitoodet (THC/HHC) sisaldavat e-sigaretti ning sattunud selle tagajärjel haiglasse. Nende juhtumite puhul on lapsed pääsenud eluga, kuid murekohaks on ühiskonnas levinud väärarusaamad kanepi ja kanepitoodete „ohutusest“.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Artur Kamnerovi sõnul saab paljude noorte kokkupuude narkootikumidega alguse „lihtsalt kanepist“. 🚫

❗ „Sageli arvatakse, et kanep on ohutu ja selle proovimine ei too tagajärgi. Tegelikult näeme, et tihti on kanep esimene samm, mis viib edasi teiste narkootikumide tarvitamise ja ainete müümiseni. Mitte ühegi narkootilise aine tarvitamine ei ole ohutu ja see kehtib ka kanepi kohta,“ rõhutas Kamnerov.

👉 Lapsevanemad, rääkige oma lastega
Oluline on, et noored teaksid, millised ohud kaasnevad e-sigarettide ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Avatud vestlus võib olla see, mis hoiab ära järgmise ohtliku olukorra. Soovitused, kuidas teemast lapsega rääkida, leiad kommentaaridest.

📲Kui sul on infot kanepit sisaldavate e-sigarettide või teiste narkootikumide levitamise osas, anna sellest politseile teada. Sinu info võib päästa järgmise lapse sattumist haiglasse.

18/02/2026

Taaskord on põhjust edastada meie suurimad tänud Kuressaare SELVERile, kelle heategevuskampaania kaudu sai Kuressaare Haigla 2600 euro suuruse annetuse! Täname kõiki, kes sellesse ilusasse žesti enda panuse andsid! 😊

Seda toetust kasutame lasteosakonna protseduuritoa uuendamiseks, arvestades laste vajadustega. 👶🧸

16/02/2026

Vajalik meeldetuletus!

👀 LÄBIPÕLEMISE PROBLEEM EI OLE ÜLEMÕTLEMISES: MEIE TÄHELEPANU ON LIHTSALT PIDEVA ÜLEKOORMUSE ALL (JA KEEGI POLE MEID ÕPETANUD SELLEGA KA MIDAGI ETTE VÕTMA)

Unustame korraks kõik, mida meile on läbipõlemisest räägitud.

“Ära mõtle üle.”

“Õpi paremini prioriseerima.”

“Ole vastupidavam.”

“Tee rohkem sporti.”

“Mediteeri hommikuti.”

Need soovitused on küll hästi läbimõeldud, aga need on peaaegu täiesti kasutud.

Miks? Sest need eeldavad, et probleem on sinus. Sinu peas. Sinu iseloomus. Sinu tahtejõus. Justkui oleksid sina see, kes on katki, ja keskkond oleks täiesti normaalne.

Aga mis siis, kui asi on vastupidi?

☝️ Mis siis, kui läbipõlemine ei teki mitte seetõttu, et sa mõtled liiga palju, vaid seetõttu, et su tähelepanu on pidevalt killustatud, katkestatud ja üle stimuleeritud? Mis siis, kui probleem pole mitte sinu peas, vaid süsteemis, mis nõuab sinult rohkem, kui inimese aju on loodud andma?

👉 Gallup’i 2023. aasta uuring näitab, et 76% töötajatest kogeb vähemalt mõnikord läbipõlemise sümptomeid. Juhtide seas on see number veelgi kõrgem. Ja Eesti pole erand – me oleme siin isegi Euroopa keskmisest kehvemas seisus.

Aga see pole epideemia, mis tuleb inimeste nõrkusest. See on epideemia, mis tuleb keskkonnast, mis on läinud meie aju võimekusest kaugemale.

MIKS TAHTEJÕUD EI PÄÄSTA SIND LÄBIPÕLEMISEST

Alustame sellest, mida me teame aju kohta.

Inimese aju on evolutsiooniliselt arenenud keskkonnaga toimetulekuks, kus ohud olid harvad, aga intensiivsed. Lõvi tuleb – reageeri kiiresti. Lõvi läheb – lõõgastu ja taastu. See oli meie esivanematele normaalne rütm: lühikesed stressipuhangud, millele järgnes p**k taastumisaeg.

Tänapäeva töökeskkond on täpselt vastupidine. Ohud – või õigemini, nõudmised – on pidevad, aga madalad. Sul pole lõvi, aga sul on 47 lugemata e-kirja, 12 Slacki sõnumit, 3 koosolekut järjest, ülemus, kes ootab vastust, ja meeskond, kes vajab suunamist. Ükski neist pole eluohtlik. Aga kõik koos hoiavad su aju pideval valmisolekul.

❗️Ja siin on probleem: aju ei erista “päris” ohtu “tajutud” ohust. Iga teavitus, iga katkestus, iga ootamatu nõudmine aktiveerib sama stressisüsteemi, mis aktiveeruks lõvi korral. Mitte sama intensiivsusega, aga sama mehhanismi kaudu.

Tulemus? Kortisool – stressihormoon – on pidevalt kõrgenenud olekus. Mitte tipptasemel, aga ei lange kunagi ka päris madalale tagasi. Sa oled nagu auto, mille mootor käib kogu aeg 3000 pööret minutis. Mitte punases tsoonis, aga kunagi ei lähe ka tühikäigule.

👉 Stanford’i neuroteadlane Robert Sapolsky on uurinud stressireaktsioone aastakümneid. Tema töö näitab, et krooniline madala taseme stress on organismile tegelikult kahjulikum kui lühiajalised intensiivsed stressipuhangud. Miks? Sest lühiajalisest stressist taastub keha kiiresti. Aga pidevast madala taseme stressist ei taastu keha kunagi, sest ta ei saa kunagi signaali, et oht on möödas.

Ja siis ütleb keegi sulle: “Ära mõtle üle.”

Mõtle sellele hetkeks. See on nagu öelda autole: “Ära põleta nii palju kütust.” Auto ei saa midagi teha – gaas on ju põhjas, sest keegi vajutab pedaali. Probleem pole mootoris. Probleem on pedaalis.

TÄHELEPANU KILLUSTUMINE: VAIKNE VAENLANE

Uuringud näitavad, et keskmine teadmustöötaja kontrollib oma e-posti 74 korda päevas. Keskmine aeg kahe katkestuse (milleks võib olla ka e-maili kontrollimine) vahel on aga 11 minutit. Ja pärast igat katkestust kulub 23 minutit, et jõuda tagasi süvenenud keskendumise seisundisse.

Teeme matemaatikat: kui sind katkestatakse iga 11 minuti tagant ja taastumine võtab 23 minutit, siis millal sa üldse süvenenult töötasid?

Vastus: praktiliselt mitte kunagi.

See pole produktiivsuse probleem. See on aju tervise probleem.

👉 Cal Newport, Georgetown’i ülikooli professor ja raamatu “Deep Work” autor, nimetab seda “tähelepanu jääkefektiks” (attention residue). Iga kord, kui sa vahetad ülesannet – isegi lühidalt e-kirja kontrollimiseks – jääb osa su tähelepanust eelmise ülesande külge. Sa pole kunagi täielikult kohal. Sa oled alati osaliselt mujal.

🙄 Ja mida rohkem sa päeva jooksul ülesandeid vahetad, seda rohkem jääke koguneb. Päeva lõpuks oled sa väsinud, aga mitte sellepärast, et tegid palju tööd. Sa oled väsinud sellepärast, et su aju tegi pidevalt tööd ümberlülitumisega, mis on kognitiivselt väga kulukas “operatsioon”.

Ma kuulen juhtidelt sageli: “Ma ei saa aru, miks ma olen nii väsinud. Ma ei teinud ju täna midagi erilist.”

Just nimelt. Sa ei teinud midagi erilist. Sa tegid hoopis 100 väikest asja. Ja iga ümberlülitumine maksis. See on nagu jooksmine, kus sa pead iga 100 meetri tagant peatuma, teises suunas pöörama ja uuesti hoo üles võtma. Sa jooksed sama kaugele kui keegi, kes jookseb sirgelt, aga sa oled palju väsinum.

☝️ Ja siin on veel üks nüanss, mida tasub teada: mida keerulisem on ülesanne, seda kallim on ümberlülitumine. Lihtsa rutiini puhul on hind madalam. Aga kui sa töötad millegi kallal, mis nõuab sügavat mõtlemist – strateegia, probleemilahendus, kreatiivsus – siis iga katkestus lõhub midagi, mida on väga raske uuesti üles ehitada.

MIS VAHE ON PUHKAMISEL JA TÄHELEPANU TAASTAMISEL?

Siin on veel üks oluline nüanss, mida paljud juhid ei mõista.

Puhkamine ja tähelepanu taastamine ei ole sama asi.

Sa võid istuda diivanil ja “puhata”, aga kui sa samal ajal skrollid telefoni, vaatad Netflixi ja kontrollid e-kirju, siis tegelikult su tähelepanu ei taastu. Sa lihtsalt vahetad ühe stimulatsiooniallika teise vastu.

Tähelepanu taastamine nõuab midagi muud. See nõuab perioode, kus su aju ei pea midagi töötlema. Mitte “kerget” stimulatsiooni, vaid stimulatsiooni puudumist.

🤔 See kõlab lihtsalt, aga mõtle, millal sa viimati olid olukorras, kus sa päriselt ei pidanud midagi ajuga “töötlema”? Mitte magades, vaid ärkvel olles? Millal sa viimati lihtsalt… olid?

Enamiku inimeste jaoks on vastus: väga ammu. Või mitte kunagi.

Me oleme harjunud täitma iga tühja hetke millegagi. Järjekorras ootamine – telefon. Liftis sõitmine – telefon. Koosolekute vahel – telefon. Isegi tualetis – telefon.

Aga aju vajab tühje hetki. See on aeg, mil aju sorteerib infot, loob seoseid, töötleb emotsioone. Ilma nendeta hetketa kuhjub töötlemata info ja emotsioonid. Ja mingil hetkel saab anum täis.

Üks Tartu ettevõtte juht jagas minuga oma kogemust: “Ma arvasin, et puhkan piisavalt. Käin trennis, vaatan seriaale, veedan aega perega. Aga ma olin ikkagi läbipõlenud. Alles siis, kui hakkasin teadlikult looma hetki, kus ma lihtsalt ei tee mitte midagi – istusin autos enne tööle minekut 10 minutit ilma telefoni ja muusikata – hakkas midagi muutuma.”

See kõlab absurdselt lihtsalt. Aga just see on point. Me oleme muutnud “mitte midagi tegemise” nii haruldaseks, et see on muutunud ravimiks iseenesest.

💡 KOHALOLU – ILMA ESOTEERIKATA

Nüüd jõuame teemani, mis võib tekitada skepsist. See on kohalolu. Mindfulness. Teadvelolek.

Ma tean, mida sa mõtled. “Kaido, ära hakka nüüd rääkima, et ma pean mediteerima ja joogat ka veel lisaks lihtsalt “olemisele” tegema hakkama.”

Ei pea. Või õigemini – võid, aga see pole ainus viis.

Kohalolu ei ole esoteeriline praktika. See on lihtsalt seisund, kus su tähelepanu on seal, kus su keha on. Mitte minevikus, mitte tulevikus, mitte e-kirjas, mitte järgmises koosolekus. Siin ja praegu.

Ja see seisund ei nõua istumist padja peal ega viiruki põletamist. See nõuab lihtsalt teadlikku otsust suunata tähelepanu sellele, mis on praegu “siin” hetkes.

🫵 MIDA SEE JUHI TÖÖS TÄHENDAB?

See tähendab, et kui sa räägid töötajaga, siis sa räägid töötajaga. Mitte ei mõtle samal ajal järgmisele koosolekule. Mitte ei kontrolli silmanurgast telefoni. Mitte ei kirjuta peas järgmist e-kirja.

See tähendab, et kui sa teed tööd, siis sa teed tööd. Mitte ei kontrolli iga kahe minuti tagant, kas keegi on kirjutanud.

See tähendab, et kui sa puhkad, siis sa puhkad. Päriselt.

Enesejuhtimise meistriklassi koolitusel, kus me räägime juhi enesejuhtimisest, ütlen ma alati: “Kohalolu ei ole lisaülesanne sinu päevas. See on viis, kuidas sa oma igat päeva elad.”

Ja see on valik. Raske valik tänapäeva maailmas, aga siiski valik.

Üks Tallinna finantssektori juht jagas minuga oma avastust: “Ma mõistsin, et ma polnud aastaid olnud päriselt kohal mitte üheski vestluses. Füüsiliselt küll, aga mu pea oli alati mujal. Kui mu töötaja rääkis, mõtlesin ma juba, mida vastata. Kui mu laps rääkis, mõtlesin ma tööasjadele. Ma olin alati pool sammu ees – ja seetõttu mitte kunagi päriselt kohal.”

⚠️ See on tavaline muster. Me arvame, et oleme efektiivsed, kui mõtleme mitu sammu ette. Aga tegelikult maksame selle eest hinda, mida me ei näe – kvaliteetse kohalolu hinda, mis mõjutab meie suhteid, otsuseid ja enesetunnet.

TÄHELEPANU KAITSMINE: PRAKTILISED SAMMUD

“Okei, Kaido,” ütled sa nüüd. “Ma saan aru probleemist. Aga mida ma päriselt tegema peaksin?”

Siin on mõned asjad, mida olen näinud töötamas. Mitte suured elustiili muutused, vaid väikesed kohandused, mis annavad üllatavalt suure efekti.

📌 1) Loo “süvenenud töö” ajaaknad. Blokeeri oma kalendris vähemalt 2 tundi päevas, kus sa ei kontrolli e-kirju, ei võta kõnesid ja ei lähe koosolekutele. Kasuta seda aega ainult ühele asjale keskendumiseks. See ei ole luksus, vaid see on hädavajalik.

Jah, sul võib tekkida kohe mõte: “Mul pole selleks aega.” Aga mõtle: kui sa teed 6 tundi killustatud tööd, saad sa vähem tehtud kui 3 tundi keskendunud tööd. Aeg pole probleem. Tähelepanu ja keskendumise kvaliteet on probleem.

📌 2) Keela teavitused. Mitte mõned teavitused – kõik teavitused telefonis ja arvutis. Või vähemalt kõik, mis pole kriitilised. Iga teavitus on katkestus. Iga katkestus maksab 23 minutit taastumisaega. Tee arvutus, kui palju aega sa päevas teavitustele kaotad.

Üks personalijuht rääkis mulle: “Ma keelasin Slacki teavitused ja esimene nädal oli paaniline. Ma kartsin, et jään millestki olulisest ilma. Aga siis avastasin, et tegelikult ei jäänud. Ja mu produktiivsus kahekordistus.”

📌 3) Loo üleminekurituaalid. Selle asemel, et hüpata ühest koosolekust otse teise, võta 5 minutit vahet. Mitte telefoni vaatamiseks, vaid lihtsalt hingamiseks. Las aju seedib eelmist enne, kui hakkab tegelema järgmisega. See on nagu puhastada taldrik enne uut rooga.

📌 4) Hakka märkama oma tähelepanu. Paar korda päevas peatu ja küsi endalt: “Kus on mu tähelepanu praegu? Kas see on seal, kus see peaks olema?” See lihtne harjumus hakkab looma teadlikkust, mis on esimene samm muutuse poole.

📌 5) Kaitse oma hommikuid. Esimene tund päevas määrab sageli kogu päeva tooni. Kui sa alustad päeva e-kirjade ja Slackiga, oled sa kohe reaktiivses režiimis. Proovi esimene tund teha midagi proaktiivset – planeerida, mõelda, keskenduda olulisele. E-kirjad võivad oodata.

SÜSTEEMNE MUUTUS ALGAB SINUST, AGA EI LÕPE SINUGA

Siin on üks oluline täpsustus.

Kõik need soovitused on individuaalsed. Ja individuaalsed lahendused süsteemsele probleemile on alati piiratud.

Kui su organisatsiooni kultuur ootab kohest vastamist, karistatakse “kättesaamatust” ja premeeritakse “alati online” olemist, siis võivad sinu individuaalsed pingutused olla nagu ujumine vastuvoolu. Sa võid mõnda aega vastu pidada, aga lõpuks väsid.

Seepärast on oluline, et juhid – eriti keskastmejuhid – hakkaksid rääkima nendest teemadest avalikult. Mitte kui “pehmetest” teemadest, vaid kui produktiivsuse ja tulemuste teemadest.

Sest see on produktiivsuse teema. Läbipõlenud töötaja on kehv töötaja. Killustatud tähelepanuga juht on kehv juht. See pole filosoofia, vaid äriline reaalsus.

Koolitustel näen ma sageli, kuidas juhid hingavad kergendatult, kui nad kuulevad, et probleem pole nende tahtejõus. Et nad pole “liiga nõrgad” või “liiga tundlikud”. Et nende aju töötab täpselt nii, nagu aju on loodud töötama – ja keskkond on lihtsalt see, mis nõuab rohkem, kui aju suudab anda.

See teadmine üksi ei lahenda probleemi. Aga see vabastab süütundest. Ja süütundest vabanemine on esimene samm, et hakata teadlikult oma tähelepanu juhtima.

MIDA SEE KÕIK SINU JAOKS TÄHENDAB?

Läbipõlemine ei ole iseloomu nõrkus. See ei ole tahtejõu puudumine. See ei ole “liigne mõtlemine”.

👉 Läbipõlemine on tähelepanu ülekoormuse tagajärg keskkonnas, mis nõuab meilt pidevat valmisolekut, kohest reageerimist ja lõputut ümberlülitumist. Meie aju pole selleks loodud. Ja keegi pole meid õpetanud sellega toime tulema.

Hea uudis on see, et tähelepanu on juhitav ressurss. Mitte lõputu ressurss, vaid juhitav. Sa saad teha valikuid, mis kaitsevad su tähelepanu. Sa saad luua harjumusi, mis taastavad su tähelepanu. Sa saad ehitada keskkonda – vähemalt osaliselt – mis toetab su tähelepanu.

See ei nõua esoteerilisi praktikaid ega elustiili revolutsiooni. See nõuab lihtsalt teadlikkust sellest, kuidas su aju töötab, ja tahet teha väikeseid, aga järjekindlaid muutusi.

🎯 Sest lõppude lõpuks pole küsimus selles, kui palju tööd sa jõuad teha. Küsimus on selles, milline sa oled pärast seda tööd. Kas sa oled veel inimene, kellega su pere tahab koos olla? Kas sa oled veel juht, kes suudab oma meeskonda inspireerida? Kas sa oled veel sina ise?

Need on küsimused, mida tasub endalt küsida. Ja vastused algavad sellest, kuidas sa oma tähelepanu juhid.

🔑 Võtmesõnumid:

➢ Läbipõlemine ei ole tahtejõu ega iseloomu probleem – see on tähelepanu ülekoormuse tagajärg keskkonnas, mis nõuab rohkem, kui aju on loodud andma
➢ Pidev ümberlülitumine ülesannete vahel on kognitiivselt kallis – iga katkestus maksab kuni 23 minutit taastumisaega
➢ Puhkamine ja tähelepanu taastamine ei ole sama asi – aju vajab perioode ilma igasuguse stimulatsioonita
➢ Tähelepanu kaitsmine ja taastamine on juhitav oskus, mida saab arendada väikeste, aga järjekindlate harjumustega

🤓 KÜSIMUSED MÕTISKLEMISEKS JUHILE

1. Millal sa viimati olid olukorras, kus su aju ei pidanud midagi töötlema – mitte magades, vaid ärkvel olles? Kui kaua see aega tagasi oli ja mida see sulle ütleb?

2. Kui aus olla – kui palju su päevast kulub tegelikult süvenenud, keskendunud tööle versus reageerimisele, ümberlülitumisele ja “tulekahju kustutamisele”? Mida sa saaksid muuta, et see suhe paraneks?

3. Kas su organisatsiooni kultuur toetab või takistab tähelepanu kaitsmist? Ja mida sina juhina saaksid teha, et seda kultuuri mõjutada – isegi ainult oma meeskonnas?

PS! Kui soovid lisainfot, kuidas leida motivatsiooni läbipõlemise keertrepist väljatulemisest, haara endale TASUTA e-raamat "10 nippi iseenda ja 10 nippi oma meeskonna motiveerimiseks". Leia link kommentaaridest 👇

16/02/2026

Kuressaare Haigla jaoks on iga pöördumine ja tagasiside oluline – nii kiitus, ettepanek kui ka rahulolematus aitab meil paremini mõista patsientide ja nende lähedaste ootusi.

Möödunud aastal oli patsientide pöördumisi kokku 35, sh:
• 10 kiitust-tänuavaldust
• 6 ettepanekut
• 14 põhjendatud rahulolematust-kaebust

Kiituste osas on juhitud tähelepanu erinevate meie haigla osakondade abi osutamise asjatundlikkusele ja toetavale suhtlusele. Oleme selle eest väga tänulikud.

Ettepanekud puudutasid peamiselt:
• majasiseste liikumisteede mõistlikkumat tähistmist
• täiendava tähelepanu pööramist patsientide isiklike esemete hoiustamise korraldamisele
• registreerimise ladusamat korraldust
• ootejärjekordade sujuvamat korraldust

Kaebuste põhisisuks on suhtlemisprobleemid personaliga ning sellest tulenevad arusaamatused ja möödarääkimised, mis mõnel juhul seotud ka patsiendi lähedaste suurte ootustega ravi tulemuste osas.

Täname kõiki, kes on leidnud aega oma kogemust jagada. Ei vaja salgamist, et tervishoiud on paratamatult emotsionaalselt laetud valdkond ning arusaadavalt võib tekkida ka möödarääkivusi, valeootusi ning vääriti mõistmist mõlemalt poolt. Meie sooviks on tekkinud olukordadesse tuua mõistmist ja selgust, et kõik küsimused saaksid vastuse.

Muidugi oleme ääretult tänulikud kõigi head sõnade ja ettepanekute eest. Vahel on just hea sõna, tunnustav märkamine ja lihtne "aitäh" väärt väga palju. 🙂

16/02/2026

🙏😊

15/02/2026

Täna, 15. veebruaril tähistatakse üle kogu Euroopa perioperatiivsete õdede päeva! Selle päevaga juhitakse tähelepanu operatsiooni- ja anesteesiaõdedele, kelle igapäevane töö on operatsioonitoa ohutuse vundament. 🙌

Kuressaare Haiglas töötab seitse operatsiooniõde, kellest paljusid ei pruugi harilik saarlane isegi teada. Põhjus on lihtsalt selles, et hetkeks, mil patsient opituppa jõuab, on opiõdedel juba maskid ees ning kitlid seljas ja oma rõõmsal, rahustaval ja toetaval moel valmistavad nad patsiendi ette eesootavaks protseduuriks.

Opiõed on tõesti vahepeal pisut "nähtamatud", sest toimetavad patsiendiga peamiselt ajal, mil too on narkoosis (või vahetult enne ja pärast seda). Kuid nende õdede roll on erakordselt tähtis. Põhimõtteliselt võib öelda, et tegu on kirurgide assistentidega, kelle lihasmälus on kõikide instrumentide paigutus steriilsel laual ning opiõdede mõte käib kirurgide omaga samas rütmis. Nad peavad teadma protseduuri sisu ja käiku ning olema õigel hetkel õige instrumendiga valmis - vahel ennegi, kui kirurg küsidagi jõuab.

Täna tunnustame just teid, meie head opiõed, salajased haldjad, kes on kohati natuke müstilist laadi tegelased.

Teadke, et te ei ole nähtamatud. Täname teid kõiki selle imelise hoole, pühendumuse ja töö eest, mida meie patsientide heaks teete 🙂

15/02/2026

💛🌟💛

💛 Täna, 15. veebruaril algab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu eestvedamisel üle-eestiline kampaania, mis kutsub väljendama toetust ja solidaarsust lapseea vähivastases võitluses.

Mitmed hooned üle Eesti, sealhulgas Kuressaare suursild, on kuldkollaseks valgustatud, et seista üheskoos vähihaigete laste, noorukite, lapseea vähist paranenute ning nende peredega. 💛

📸 Kersti Õunapuu

14/02/2026

Kuressaare Haigla tervitus, sõbrapäeva eri. 💜 Olgu meil kõigil elus keegi, kes lennutaks liblikaid, puperdaks südameid ning uinutaks kui propofool!

Meie poolt aga lihtne meeldetuletus, et kui ka kõik need asjad juhtuma peaksid, siis Kuressaare Haigla on alati olemas 😉

Vahvat sõbrapäeva kõigile!

12/02/2026

Laste palaviku ABC! 🔥🌡️

Veendu, et annad lapsele õiges annuses ravimit! 👇

09/02/2026

💜Registreerimine rõõmustamisoskuste koolitustele Kuressaares ja Orissaares on nüüd avatud! 💜

Koolitusele saavad registreeruda vähidiagnoosiga inimesed ja nende lähedased sõltumata sellest, kui kaua aega on möödunud diagnoosi saamisest.

Registreeru esimesel võimalusel, sest osalejate arv on piiratud!

Registreeruda saab siin: https://forms.gle/s8dRu6ayMRgaL9Rk9

Vähidiagnoos tuleb sageli ootamatult ja pöörab senise elu hetkega pea peale. See ei puuduta vaid haigestunut, vaid ka peret ja lähedasi, võttes kaasa kerguse, rahu ja rõõmu ning tuues asemele hirmu, teadmatuse ja küsimused, millele vastuseid leida ei ole sugugi lihtne.

Sellel teekonnal on vaja enamat kui ravi - vaja on inimlikku ja hingelist tuge, paika, kus saab ja tohib oma hirmu väljendada, tunda lootust ja taasleida rõõm.

Just sellepärast on rõõmustamisoskuste koolitus nii oluline. Me ei saa muuta diagnoosi, me ei saa muuta haiguse ja ravi kulgu, kuid me saame muuta seda, kuidas inimene end selle kõige keskel tunneb.

Rõõmustamisoskuste koolitus pakub turvalist ja toetavat ruumi, kus vähidiagnoosiga inimesed ja nende lähedased saavad koos õppida, kuidas keerulisel ajal paremini toime tulla, hoida vaimset tasakaalu ja märgata rõõmu ka ebakindluses.

Koolitus ühendab praktilised toimetulekuoskused, emotsionaalse toe ning teadveloleku harjutused, pakkudes osalejatele terviklikku tuge haiguse või hoolduskoormusega seotud pingete vähendamiseks.

Rõõmustamisoskus Kuressaares:

https://www.facebook.com/events/1427931105669307/?acontext=%7B%22event_action_history%22%3A[%7B%22mechanism%22%3A%22attachment%22%2C%22surface%22%3A%22newsfeed%22%7D]%2C%22ref_notif_type%22%3Anull%7D

Rõõmustamiskoolitus Orissaares:

https://www.facebook.com/events/775230598515669/?acontext=%7B%22event_action_history%22%3A[%7B%22mechanism%22%3A%22attachment%22%2C%22surface%22%3A%22newsfeed%22%7D]%2C%22ref_notif_type%22%3Anull%7D