Psühholoog Helena Talihärm

20/02/2026

Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskuse õppesessiooni taipamised minu jaoks 19-20.02.26:

# Perfektsionism = kaitse ärevusega toimetulekuks.
# Kui Sa tahad ausat suhet, siis pead olema valmis kuulama ka partneri ausust. Kas Sul on see oskus?
# Uudishimuküsimused paarisuhtes on olulised: "Aita mul mõista, mil moel see Sulle oluline on?", "Millal Sa seda märkama hakkasid?"
# Mul on mingeid asju vaja kogeda enne kui ma saan otsustada, kas see on see, mida ma vajan.
# Partneri peale karjudes ei saa ma mingit (uut) infot juurde, see halvab mõlemat ja ka paarisuhet. Vaja time-out võtta ajaraamistikuga.
# Kas Su fassaad kukub kokku kui Sa kellegi ees maskid ära võtad?
# Ma võin partnerit mõista, aga see ei tähenda, et ma pean seda aktsepteerima.
# Paarisuhtes on vahest vaja teha asju, mis mulle korda ei lähe, aga mis mu partneri jaoks on olulised, sest ma hoolin temast ja need tegevused ei lähe minu väärtustega vastuollu.
# Kõik lapse sümptomid (söömishäired, suitsidaalsus, depressiivsus, ärevus, koolitõrge, psühhoos, suutmatus vanematekodust välja kolida) on vanemate vastutus - mida see tähendab? Vanematelt on vaja siin uurida, kuidas nad näevad lapse sümptomit, mida usuvad selle kohta, kuidas siiani sümptomiga ümber käidud on kodus, sealt edasi saab vanemate käitumuslikke muutusi suunama hakata teraapias.

02/02/2026

Käesoleva kuu Anne ja Stiil küsis minu kui väljaõppes* pereterapeut / psühholoogi sisendit patareipoiste (ingl.k boytoy) teemale, mis jõudis Ekspressi aasta sõna kategoorias kõrgele kolmandale kohale.
Sellised olid minu mõtted ilma maksumüürita:
Miks valivad keskealised naised endale üha rohkem 18+ mehi armukesteks valivad? Siin on mitmeid põhjusi. Keskeas olevad naised on sageli juba jõudnud end majanduslikult üles töötada, nad on teadlikud endast ja oma soovidest ning nad tahavad teadlikult teistlaadi partnersuhteid, kus on rohkem võrdsust ja emotsionaalsust. Noorem meespartner võib pakkuda keskealisele naisele tunnet, et ta on jätkuvalt atraktiivne ja väärtuslik, mitte nähtamatu ja menopausis nagu ühiskond seda sageli kujutab. Keskealine naine on saavutanud või ei otsigi sellel elukaare etapil enam laste isa kandidaati, ühist kodu ja uut paarisuhet. Ta valib kergema ja rollidest vabama suhte noorema meespartneriga, kes võib olla selles osas paindlikum.
Sõna „patarei“ tähendab laadimist ja energia andmist, mida noorem meespartner keskealisele naisele võib pakkuda oma füüsise ja imetlusega, sest ta ei ole kinni traditsioonilistes rolliootustes. Traditsiooniliselt on vanem mees ja noorem naine olnud ühiskonnas normaliseeritud suhtevorm. Kui need rollid nüüd vahetuvad, tekitab see rohkelt kõneainet, kuigi selle nähtuse mehhanismid on sarnased – kogemus vs uudsus ja turvatunne vs seiklus. Ühiskond alles õpib seda uutmoodi võimusuhet aktsepteerima.
Sotsiaalmeedia, filmid ja kuulsused on normaliseerinud vanema naise seksuaalsuse ja suure vanusevahega suhted ning see tähendab, et taoline valik keskealise naise poolt on ka üha rohkem normaliseeritum.
Seega pole patareipoisi otsingud niivõrd trend, vaid märk sellest, et naistel on tänapäeval suurem valikuvabadus suhete osas, vanus ei võrdu enam automaatselt suhteturul ihaldusväärse positsiooni kaotamisega ja suhted ei pea järgima üht mudelit.

23/01/2026

Pereteraapia õppesessiooni taipamised minu jaoks 22-23.01.26 Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskuses:
# Kui mu partner tunneb end minuga suhtes olles halvasti, siis ma ei saa öelda, et mul pole probleemi, sest partneri mure on ka minu mure.
# Minu partnersuhe on sarnane minu suhtele vanematega. Me kordame 90% ulatuses vanemate pealt nähtut-õpitut oma paarisuhtes, see teadmine on kergendust toov - partner polegi süüdi, vaid minu minevikust käivitab mind midagi.
# Ma ei saa olla vihane inimese peale, kellega mul puudub suhe, kes on tööl, kes on eemal.
# Teraapia on see koht, kus purunevad mingid illusioonid - minu idealiseeritud ettekujutusest toredatest vanematest (nad kindlasti olid ka seda), ideaalsest partnersuhtest (kuhu ma miskipärast pole siiani jõudnud) ning pereelust - see aitab mul jõuda täiskasvanu küpsustasandile ja näha oma vanemaid, partnerit ja last päriselt.
# Teraapias tehtavatest muutustest saadav kasu peab ületama praeguse olukorra ebamugavust ja muutusega kaasnevat ebamugavust.

05/01/2026

See päev, mil klient toob omaküpsetatud banaanileiba. Nämm :)

27/12/2025

Olen 11.a töötanud nii tava- kui erivajadustega laste koolides ja kliinikus, kus tabasin end sageli mõttelt, et 1:1 tööst on midagi veel enamat, mis aitab kliendi soovitud muutustel päriselt tekkida ja püsivalt pidama jääda, mis ei ole nö plaaster, mis aitab 2 päeva kuni 2 nädalat. Tänaseks olen veendunud, et see on pereteraapia, mille raames ma töötan nii 1:1 klientide, paaride kui peredega. See on minu elu kutse. Meelega lahku kirjutatud.
Aastal 2025 kohtusin 85 uue kliendi ja mitmete vanade klientidega. Teen keskmiselt 3 tööd päevas, keskmiselt 56 töötundi kuus. Parim aeg pereteraapiaks on mu meelest nädalavahetus, kus pere on enam-vähem puhanud ja keegi ei torma trennist-koolist-töölt teraapiasse.
Sain teha sel aastal juba 90x pereteraapiat, kus noorim osaline oli nädalane ja vanim 76.a. Lisaks tavapärastele eestlastest klientidele jõuti minu juurde Ukrainast, Puerto Ricost ja Keeniast. Kõige levinum probleem on jätkuvalt multiprobleemsus, ehk punasesse on lastud mitmed olulised valdkonnad korraga - tervis, töösuhted, vanemlus, paarisuhe, peresuhted.
Mul on kõige raskem töötada nendega, kes arvavad jätkuvalt, et mina peaksin nad kaineks, terveks, viisakaks, armastusväärseks tegema ja panema nad suhetes taas armastama, usaldama ja seda kõike ilma nende endi panuseta. On olnud kliente, kes on pinnale toonud minu enda pimenurgad ja andnud ainest minu kohustuslikku eneseteraapiasse.
Vedasin jätkuvalt edasi su*tsiidsete klientide tugigruppi aasta vältel, mille algatasin kui nägin, et minu klientide seas on palju taoliste mõtetega inimesi ja kutsusin nad kokku, et nad saaks omavahel üksteist jõustada. See toimib.
Mind kaasati sel aastal nelja meediakajastusse, millest hindan kõige kõrgemalt kutset Vikerhommikusse.
Tänan kõiki, kes on mind usaldanud sellel teekonnal. Pereteraapia on omamoodi kunstivorm, mida ma jätkuvalt õpin Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskuses.

06/12/2025

Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskuse pereteraapia õppesessiooni taipamised minu jaoks 04-05.12.25 -
# Mul on teistele raske piire seada juhul kui ma ei tea, kus nad mul endal asuvad.
# Kuidas olla suhtes nii, et ma ei peaks teenindama-hoidma-parandama teist, sest ma usun, et ainult nii olen armastuse välja teeninud?
# Ohvriroll on mõnes peres vajalik, sest selles peresüsteemis pole muidu võimalik toimetada. Kui ressursse hakkab juurde tulema, saab sellest rollist väljuda.
# Paariteraapia lõpetab tülide vältimise või konfliktide eskaleerumise ja toob selle asemele koostöö, see ei ole oskuste õpe a la kuidas kuulata üksteist. Terapeut aitab paaril suhelda viisil, mis aitavad neil endil jõuda sobivate lahendusteni.
# Abistav küsimus partnerile: "Kuidas Sa tahad, et ma Sulle reageerin selles olukorras?"
# Kui inimesed loevad ja koolituvad, aga tegusid ei järgne, siis on tegemist passiivsusega.
# Kui partner läheb minuga vesteldes kaitsesse, passiivagressiivseks, õigustab, ratsionaliseerib, keerab teema naljaks, lahkub ruumist, solvab, mõnitab, karjub, loobib asju, siis on see puhtalt tema enda teema. Selleks, et päriselt kohal olla ja kuulata teist, on mõnede teemadega vaja end kõvasti reguleerida sisemiselt ehk olla endaga kontaktis. Teraapias saab seda kõike teada ja harjutada!

08/11/2025

Pereteraapia XIX õppesessiooni taipamised 06-07.11.25 minu jaoks:

# Terapeudi ülesanne ei ole kapuutsi alla peitunud teismelist vanemate jaoks välja tuua ega vanemate jaoks teda avanema panna, see on vanemate vastutus. Terapeut vahendab vajadusel seda teraapias.
# Kui vanem funktsioneerib üle teismelisega (st ei lase tal eakohaselt vastutada, võtab tema ebaõnnestumisi isiklikult ja ei lase lapsel tundeid tunda), on sageli tulemuseks mingi psühhosomaatiline mure lapsel (valud, pinged, ärevus...)
# Kui vanem alafunktsioneerib teismelisega (st ei huvitu, ei sekku, ei sea piire ega struktuuri ning arvab, et teismeline võiks ise kõigega juba hakkama saada), siis on sageli tulemuseks teismelise käitumismure.
# Vihaga kontakti saamine aitab paremini piire seada, mis toob kaasa eneseväärikuse taastumise. Viha on tugev tunne ja selle kogemine on sageli minuealistel keelatud olnud lapsest saadik, sest vanem pole osanud toime tulla sellega. Teraapias on võimalik turvalises ruumis seda teemat vaadata.
# Valu tundmine ei tähenda, et mul on ebaturvaline olla, seda võib tunda turvaliselt. Teraapias.
# Kui paar on lõputult rääkinud häirivatel teemadel, aga midagi pole muutunud, siis mis te paarina edasi _teete_? Kui ei tea - siis teraapiasse!

03/10/2025

Minu taipamised 18. pereteraapia õppesessioonilt Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskuses 02-03.10.25:
# Hirm, valu ja muutusesoov on kolm motivaatorit, miks teraapiasse jõutakse.
# Konfliktis olemise oskus on lähedase paarisuhte alus.
# Meeskond (paari või pere kontekstis) on see, kus kõik pooled teevad oma osa suhtes, mina saan teha ainult enda osa, kedagi teist parandada paraku mitte.
# Ärevus, mis aitab mul kasvada inimesena, partnerina, vanemana, kolleegina, on kasvuärevus. Ja see on head laadi ärevus.
# Mul võivad kõik teraapia tööriistad ja teadmised varuks olla, aga kui ma pole iseendaga kontaktis ega endaga toimuvast teadlik ja jooksen lukku, siis ma ei saa midagi sealt tööriistakastist kasutada.
# Ma võin ratsionaalsel tasandil teada, et mind armastatakse, aga kas ma päriselt ka kuuldud olen nende poolt, on teine asi.
# Ma ei saa ära võtta lapselt arvutit, joovalt vanemalt pudelit ega partnerilt tööd, aga ma saan pakkuda neile ühendust endaga, ehk emotsionaalset lähedust. Ja siis hakkab sõltuvuskäitumisega mingeid muutusi toimuma.

26/09/2025

Käisin täna politseis tunnistusi andmas kui psühholoog, sest minu klient võttis esimese asjana minuga ühendust pärast juhtunut. Soovin käesoleva postitusega normaliseerida politseiga koostöö tegemist professionaalina. Kui tuleb kutse ülekuulamisele, siis anda ainult faktipõhiseid teadaolevaid ütlusi, mitte hinnanguid ega arvamusi, mida ma ei saa toetada teaduspõhisusega, nt testiga. Ettevaatlik tasub olla advokaatide ja juristide pöördumiste suhtes, nendel on ühe osapoole huvid mängus. Kui on kahtlusi, mida ja kuidas öelda, siis tasub võtta ühendust oma superviisori või katusorganisatsiooniga. Mina sain nõu Eesti Pereterapeutide Ühingu juhatuselt. Loodan väga, et olin kliendile kasulik tema juhtumis.

05/09/2025

Poeg läks kooli tagasi ja mina ka - tema 5. klassi ning mina 17. pereteraapia õppesessioonile, kus oli ühel päeval ka vaheeksam, mida Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskus nimetab vahvalt - Teadmiste Pidu. Seekordsed taipamised väljaõppes 04-05.09.25:
# "Kes peaks istuma minu vastas olevale tühjale toolile ja mida ma võiksin temaga rääkida?" - me oleme harjunud rääkima näost näkku ning tähelepanelikule publikule. On aga teemasid, mida ei julge adresseerida sageli väga üldse teise poolega ning tavaliselt me siis ketrame neid oma peas. Teraapias saab öelda asju välja tühja tooli meetodil, mis annab võimaluse, et suu harjuks rääkima nendest peas keerlevatest asjadest. See on turvaline keskkond, kus saab harjutada seda, mida vastaspool öelda võiks ning kuidas ma seda vastu võtan. Ikka selleks, et kunagi ehk päriselt adressaadile edasi anda seda, mis vajab ütlemist.
# Me ei leia _õiget_ partnerit, me kasvame oma partneriga koos sobivaks.
# Terapeut ei tee peresid "korda", vaid aitab perel liikuda neile vajalike muutuste suunas.

30/07/2025

Olin täna Vikerhommiku stuudios otse-eetris ja vastasin Kirke Erdi ning Taavi Libe küsimustele loomeinimeste suitsiididest, mis tõukub tänasest Ekspressi artiklist https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393264/tiina-saar-veelmaa-loomealadel-labipolemisest-ei-ole-vast-saladus-et-teatriope-on-siinmaal-olnud-pigem-lammutav
Olen nõus artiklis välja toodud mõttega, et vaimse tervise ennetajatena oleme Eestis siiani kehvad ennetajad ja veel kehvemad edendajad, tegeleme tagajärgedega ja abini jõutakse sageli liiga hilja - kui suhted, tervis, töö - inimesele olulised eluvaldkonnad on punasesse lastud.
https://vikerraadio.err.ee/1037838/jarelkuulamine
Abi on ometi olemas - kõigil meil on vähemalt keegi, kellel nööbist kinni võtta ja paluda ärakuulamist - see üks kolleeg, üks sõber, üks pereliige, üks terapeut. Ja kui ma märkan kolleegi, sõbra või pereliikme käitumise ja suhtumise muutust, siis tunnen siirast uudishimu tema käekäigu vastu. Tasuta professionaalset nõustamist saab ka - nt Eluliin (tel 6558088), vaimse tervise tugiliin (tel 116123), lasteabi nr 116 111, koolipsühholoogide tugiliin nr 1226.
Refereeritud artikkel: https://eeter.err.ee/1609757454/psuhholoog-helena-taliharm-loomeinimeste-kannatusi-ei-tohi-heroiseerida

22/07/2025

Selle aasta kevadel pöördus minu poole Balti Filmi ja Meediakooli ajakirjanduse eriala üliõpilane Egert Ninep, kes soovis minu kui psühholoogi panust artiklisse, mis räägib rõhuasetusega noortele nende ekraaniajast, sealt saadavast kergest dopamiinilaksust ning mida ette võtta kui palju aega kulub ekraanis toimuva jälgimisele, sealt tunnustuse otsimisele või enda võrdlemisele eeskujudega. Võtmesõna on teadlikkus nagu ikka.
Minu panusega artikkel on nüüd läbinud fakti- ja kvaliteedikontrolli ning avaldatud, paraku ainult ingliskeelsena:
https://youth.europa.eu/news/your-screen-controlling-you-breaking-free-dopamine-and-device-dependence_en
Olen sellise märkamise üle väga uhke ja tänulik! :)

Social media connects us like never before - but it also fuels addiction and anxiety. Let's explore how too much screen time affects our brains, relationships, and well-being, and offer expert tips for reclaiming balance.