Olga Isand psühhoterapeut

10/04/2026

TLÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professorVaimsest tervisest räägitakse üha enam teenuste kontekstis – millal ja kellele on need kättesaad...

10/04/2026

Positiivsest VIHAST!
Normaalne terve viha, mis on olukorraga kooskõlas ja õigel viisil väljendatud, on suurepärane vahend muutuste läbiviimiseks. Konstruktiivsel vihal on oluline roll ego arengus ja inimese individuatsioonis (iseendaks saamise protsess). Tänu viha energiale saab inimesest iseseisev ja teistest erinev indiviid. Viha on eristav, mitte liitev emotsioon.

Viha funktsioonid erinevatel eluetappidel:

 Vajaduse signaliseerija (imikueas)
Viha annab märku: mul on midagi vaja, see kutsub hooldaja reageerima.
 Oma mina kaitsja (väikelapseeas)
Viha annab märku: mul on oma tahe ja piirid.
 Vanematest/autoriteetidest eraldaja (teismeiga)
Viha aitab mõtestada: kes ma olen eraldi oma perest/teistest?
 Enesekehtestaja ja piiride seadja/hoidja
Viha aitab öelda: nii minuga ei käituta.
 Individuatsiooni soodustaja (keskeas)
Viha juhib tähelepanu: midagi olulist minu elus vajab muutust.
 Häiresignaali /sisemise alarmi lööja
Viha annab märku, et mingi piir on ületatud või väärtus rikutud.
 Turvalisuse ja eneseväärikuse kaitsemehhanism
Viha aktiveerub ohu või ebaõigluse korral, aidates end kaitsta.

Viha puhul on probleemiks see, kui me ei oska seda kuulata või turvaliselt väljendada. Konstruktiivne viha ei lõhu suhteid, vaid see aitab meil luua ausamaid ja selgemaid piire.

09/04/2026

💜👏

🤗Meie psühhiaatriakliinikus on sisse seatud tunnetustuba, mis aitab eelkõige lastel ja noorukitel ärevuse, pingete või emotsionaalse ülekoormuse korral rahuneda ja meeli tasakaalustada.
🔮Ruumis on võimalik kasutada erinevaid sensoorseid stiimuleid, nagu valgus, puudutus ja heli, mille abil õpitakse mõistma ja juhtima oma kehalisi ja emotsionaalseid reaktsioone.
🤗„Meie patsientide probleemid on muutunud keerukamaks. Aeg-ajalt vajame ruumi, mis ei oleks klassikaline vastuvõturuum, vaid pakuks mängulisemaid võimalusi. Kui laps saab oma kätega erinevaid esemeid katsuda või mudida, avab see teda vestluseks ja lubab vaimse tervise õel paremini hinnata tema enesetunnet ja reaktsioone. Ka keskkond ise, näiteks kallistustool, valgusefektid või käelised vahendid, loob turvalise aluse arutelu alustamiseks,“ kirjeldas psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuht Kersti Treial.
➡️Pikemalt: https://www.kliinikum.ee/kliinikum-avas-raja-keskuses-tunnetustoa-patsientide-emotsionaalse-heaolu-toetamiseks/
➡️Tunnetustoa loomisele panid õla alla ettevõte Puhastusimport ja Lastefond.

08/04/2026

🤍 KÕKS teemapäev on mõeldud spetsialistidele, tööandjatele, kogemusnõustajatele, tudengitele ja kõigile, keda vaimse tervise teemad päriselt kõnetavad.

𝗞𝘂𝗶 𝗦𝗶𝗻𝘂 𝘁𝗼̈𝗼̈𝘀 𝘃𝗼̃𝗶 𝗲𝗹𝘂𝘀 𝗼𝗻 𝗼𝗹𝘂𝗹𝗶𝗻𝗲:
• kuidas märgata inimest enda kõrval
• kuidas luua rohkem turvatunnet ja kuuluvust
• kuidas toetada taastumist mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,
siis oled KÕKSile väga oodatud.

𝗠𝘂𝘂𝘁𝘂𝘀 𝗲𝗶 𝗮𝗹𝗴𝗮 𝗮𝗹𝗮𝘁𝗶 𝗺𝗶𝗹𝗹𝗲𝘀𝘁𝗸𝗶 𝘀𝘂𝘂𝗿𝗲𝘀𝘁,
𝘃𝗮𝗶𝗱 𝘀𝗮𝗴𝗲𝗹𝗶 𝘀𝗲𝗹𝗹𝗲𝘀𝘁, 𝗸𝘂𝗶𝗱𝗮𝘀 𝗺𝗲 𝘁𝗲𝗶𝘀𝗶 𝗸𝗼𝗵𝘁𝗹𝗲𝗺𝗲 𝗷𝗮 𝗺𝗮̈𝗿𝗸𝗮𝗺𝗲.

𝗵𝘁𝘁𝗽𝘀://𝘁𝗲𝗲𝗺𝗮𝗽𝗮𝗲𝘃.𝗲𝗽𝗶𝗹𝗹.𝗲𝗲/

07/04/2026

27. aprillil alustab Pärnus kaassõltuvuse toetusgrupp.

Kaassõltuvus tabab sageli inimesi, kes elavad koos või on lähedastes suhetes sõltlasega (alkohol, narkootikumid, mängurlus vms). Kaassõltlaseks võib olla nii abikaasa, ema, isa või ka mõni muu pereliige. Sageli toetatakse ja säilitatakse iseenda teadmata oma pereliikme sõltuvust.

Grupitöö eesmärgiks on mõista oma käitumise mõju iseendale ja oma sõltlasest lähedasele ning õppida oma käitumist muutma. Grupitöö aitab toetada toimetulekut ja leida võimalusi iseenda emotsionaalse heaolu suurendamiseks.

https://sensus.ee/aprillis-alustab-parnu-sensuses-kaassoltuvuse-toetusgrupp

04/04/2026

Spordipsühholoog Aave Hannus rääkis portaalile Eeter antud intervjuus, et püsiva liikumisharjumuse kujundab hea enesetunne trenni ajal ja algaja võiks harrastamiseks valida rõõmu pakkuva ala. Hannuse sõnul tegelevad vanemad pigem laste kinnihoidmise kui liikumisele innustamisega.

30/03/2026

Mõtteterad minu klassiõelt pereterapeudi praktikast.

𝗠𝗶𝗹𝗹𝗲𝗸𝘀 𝗺𝗲𝗶𝗹𝗲 "𝗸𝗲𝗲𝗴𝗶 𝗸𝗼𝗹𝗺𝗮𝘀"?

⚡Kui kahe inimese vahel tekib pinge, on seda raske taluda.

Otsene kontakt – aus jutuajamine, haavatavus, piiride seadmine – nõuab küpsust ja võimet oma emotsioonidega toime tulla. Kui seda pole piisavalt, kaasatakse teadlikult või alateadlikult kolmas osapool. Kolmandaks võib olla mõni teine pereliige, sõber, armuke aga selleks võib olla ka alkohol, töö, sport, lemmikloom, mõni hobi või miski muu, kuhu liigne ärevus saab liikuda.

𝗣𝗲𝗿𝗲𝘁𝗲𝗿𝗮𝗮𝗽𝗶𝗮𝘀 𝗻𝗶𝗺𝗲𝘁𝗮𝗺𝗲 𝘀𝗲𝗱𝗮 𝗸𝗼𝗹𝗺𝗻𝘂𝗿𝗴𝗮𝗸𝘀.
Näiteks:
• Partnerid tülitsevad → fookus läheb lapse käitumisele
• Lähedus paarisuhtes kaob → töö muutub „väga oluliseks“
• Ema on kurb ja üksildane → tütar muutub tema toeks

𝗞𝗼𝗹𝗺𝗻𝘂𝗿𝗸 𝗮𝗶𝘁𝗮𝗯 𝗮̈𝗿𝗲𝘃𝘂𝘀𝘁 𝗵𝗮𝗷𝘂𝘁𝗮𝗱𝗮. 𝗔𝗴𝗮 𝗮𝗶𝗻𝘂𝗹𝘁 𝗮𝗷𝘂𝘁𝗶𝘀𝗲𝗹𝘁.

Ärevus tekib, kui:
• vajadused jäävad ütlemata
• ootused ja reaalsus ei kattu
• rollid lähevad segi
• vanad mustrid korduvad

Sageli ei ole ärevus seotud ainult käesoleva olukorraga. See kannab endas ka varasemaid kogemusi – seda, kuidas meie päritolupere ärevusega toime tuli. Kas peres räägiti? Vaikiti? Süüdistati? Tõmbuti eemale?

Ärevus ei kao. Ta liigub.
Kui ärevus muutub talumatuks, siis see liigub sinna, kus on lihtsam.

Kolmnurk ei ole halb.
See on süsteemi viis ellu jääda.

Aga kui tasakaal suhtes püsib pidevalt vaid "kolmanda" toel,
maksab keegi selle eest oma heaoluga.
Sageli laps. Sageli suhe.

👀𝗠𝗶𝗱𝗮 𝘁𝗲𝗵𝗮?
Märka, millal teie suhtes „kolmas“ muutub liiga keskseks.
Küsi endalt: „Millest me kahekesi omavahel ei räägi?“
Tugevda otsest kontakti.
Ärevust ei maanda kolmanda kaasamine, vaid turvaline kahekõne omavahel.
Võta vastutus oma osa eest.
Ära otsi süüdlast, vaid teadvusta oma reaktsioone.
Õpi taluma ebamugavust.

Lähedus kasvab seal, kus julgeme jääda kontakti partneriga ka siis, kui on pinge.

Kui sinu paarisuhtes korduvad samad mustrid, ei ole see läbikukkumine.
See on süsteem, mis püüab toime tulla nii, nagu ta oskab.

Hea uudis on see, et mustreid saab märgata.
Teadlikkus on esimene samm.
Sealt algab muutus.
🫶

24/03/2026

Kas oled kurvameelne? Asjad ei tekita enam nii palju rõõmu kui varem? Või oled märganud endas ebamäärast ärevust, rahutust või kalduvust muretsemisse kinni jääda?

Oleme teinud kättesaadavaks tasuta eestikeelseid depressiooni ja ärevuse eneseabiprogrammid🧠, mis põhinevad Soome Mielenterveystalo programmidel ning on kohandatud Eesti kasutajatele.

Eneseabiprogrammid sisaldavad teavet depressiooni ja ärevuse olemuse kohta ning pakuvad praktilisi harjutusi enesetunde toetamiseks ja parandamiseks. Programmid on suunatud eelkõige inimestele, kellel esinevad kerged või mõõdukad sümptomid.

Ligipääs on läbi Digiriigi Akadeemia platvormi. Kasutamiseks on vajalik sisselogimine. Digiriigi Akadeemia keskkond on kasutajasõbralik ning ei eelda varasemat kogemust.

☝️Programmidega lähemalt tutvumiseks logi sisse https://digiriigiakadeemia.ee/, vali "kõik kursused" ja pane otsingusse "eneseabiprogramm". Seejärel vajuta "alusta".

Eneseabiprogrammide alguses saad teha samuti testi, mis hindab kalduvust ärevusele või depressioonile.

Depressiooni ja ärevuse varajane märkamine ning sobivate toetusvõimaluste kasutamine aitab ennetada sümptomite süvenemist ja toetab taastumist.

19/03/2026

Paljud on üles kasvanud sõnadega: „Ära nuta“, „Aitab küll“, „Ole nüüd tubli laps“. Meie vanemad ei öelnud seda pahatahtlikkusest – see oli nende viis meid lohutada ja maailma eest kaitsta. Kuid täna, oma lapsi kasvatades, tunneme me sageli, kuidas lapse nutt tekitab meis endis seletamatut ebamugavust või isegi ärevust.

See on põlvkondade pärand. Meil on raske lapse nutuga toime tulla, sest meile endile polnud see lapsena lubatud. Me proovime murda mustrit, aga see on emotsionaalselt väsitav töö.

Neuroteadlane dr Jill Bolte Taylor on välja toonud olulise fakti: bioloogiliselt kestab emotsionaalne reaktsioon (kemikaalide vabanemine ja taandumine kehas) umbes 90 sekundit.

Kui me ei suru seda emotsiooni alla ega proovi seda kohe „ära parandada“, kestab see „laine“ tegelikult üsna lühikest aega. Nutt on lapse viis see pinge kehast välja lasta. See ei ole rünnak vanema vastu. Nutt on puhastusprotsess.

Mida Sa saad teha sellel hetkel?

Kui laps nutab, ei vaja ta loogilisi selgitusi ega keeldu. Ta vajab Sinu kohalolu.

1. Ütle endale vaikselt: „See on lihtsalt emotsioon. See on okei. Ma olen temaga.“

2. Sa ei pea midagi ütlema. Mõnikord piisab vaid lähedusest, vaiksest paitusest või kinnitusest: „Ma näen, et Sul on praegu väga raske. Ma olen siin.“

3. Me ei pea nuttu lõpetama. Me peame selle lapsega koos ära tundma. Alles siis, kui laine on möödas ja laps on taas rahunenud, on aeg rääkida, seletada ja oma mõtteid jagada.

Sellega, et Sa lubad oma lapsel nutta ja oled talle toeks, õpetad Sa talle midagi hindamatut. Sa õpetad talle, et tunded ei ole ohtlikud ja need on alati mööduvad.

See, et Sul endal on vahel raske lapse nuttu taluda, on täiesti inimlik. See on märk sellest, et Sa teed suurt sisekaemust ja muudad oma pere ajalugu.