17/04/2026
💙 Täna, 17. aprillil, tähistame ülemaailmset hemofiiliapäeva
Hinnanguliselt elab Eestis ligikaudu 400 veritsushäirega inimest, kuid paraku on neist diagnoosi saanud vaid umbes pooled. 2026. aasta teema „Diagnoos – esimene samm ravini“ rõhutab, kui oluline on haiguse õigeaegne avastamine.
🧬 Mis on veritsushäired?
Veritsushäirete korral on häiritud vere normaalne hüübimine. See tähendab, et verejooks võib kesta tavapärasest kauem või tekkida ka ilma selge põhjuseta. Kuigi tegu on eluaegsete seisunditega, võimaldavad õigeaegne ravi ja tugi elada täisväärtuslikku elu.
⚠️ Ohumärgid, millele tasub tähelepanu pöörata:
• kergesti tekkivad ja seletamatud sinikad
• sagedased või raskesti peatatavad ninaverejooksud
• pikaajaline veritsus väikestest haavadest või igemetest
• väga vererohked või pikad menstruatsioonid
• suur verekaotus sünnituse ajal või järel
• pikalt kestev veritsus pärast protseduure või operatsioone
• raskematel juhtudel iseeneslikud verejooksud liigestesse või lihastesse
❗ Millal tasub pöörduda arsti poole?
Kui oled kogenud ebatavaliselt pikka veritsust, sul tekivad kergesti sinikad või esineb perekonnas veritsushäireid, tasub sellest rääkida oma perearstiga.
💙 Oluline on meeles pidada, et ka naistel ja tüdrukutel võivad veritsushäired jääda märkamata – iga ebatavaline verejooks vajab tähelepanu.
Eestis tegutseb veritsushäiretega inimeste toetamiseks ka Eesti Hemofiiliaühing , mille eesmärk on pakkuda tuge, nõustamist ja tõsta teadlikkust.
💙 Hemofiilia ja teised veritsushäired ei pea olema takistuseks täisväärtuslikule elule – teadlikkus, diagnoos ja ravi teevad selle võimalikuks.
