Ada Kesonen psühholoog/superviisor-coach/terapeut

Ada Kesonen psühholoog/superviisor-coach/terapeut Alates 2008 aastast olen töötanud koolipsühholoogina. Oma loomult olen eluuurija – seega uudishimulik kõige ümbritseva vastu.

Mis saakski olla huvitavam, kui jälgida enda ja teiste sisemaailma nendes oludes ja selles keskkonnas, kus me parasjagu viibime. Olen omandanud magistrikraadi sotsiaalteadustes psühholoogia erialal ja niikaua, kuni ennast mäletan, on mind alati huvitanud inimeste käitumise, tekkivate tundmuste ja mõtete tagamaad. Inimene kui selline on nii köitev konstrukt, et psühholoogiks õppimine tundus ainuõige valik. Miks ja millal üldse pöörduda psühholoogi poole? Mõistlik on tulla siis, kui tahaksid täiesti erapooletu inimesega arutada elus tekkinud keerdkäike või lihtsalt rääkida, kui südames on raske ja hinges pitsitab valu. Vahel on hea ennast kuulata, kui häälega asju välja ütled. Mõnikord aitab see, kui keegi lihtsalt kuulab, näeb laiemat perspektiivi ning otsib koos sinuga üles sinu sisemised ressursid. Teinekord piisab, kui keegi toetab sind sinu valikutes ja mõistab sind tingimusteta. Minu arvates ei ole ükski probleem liiga väike, kui see keerleb sul peas, segab tunda elust rõõmu, haarab sind endasse, võttes sellega sinult hinge- ja meelerahu. Alati ei saa ja ei pea ise kõigega hakkama saama. Veel endast:
alates sügisest 2019 olen atesteeritud koolipsühholoog (8 kutse) ja samuti superviisor/coachi 7 kvaliteeditase.


2009. a lisandus Lahenduskeskse lühiteraapia sissejuhatav koolitus.

2012. a läbitud Pereteraapia koolitust „Sissejuhatus perepsühholoogiasse ja psühhoteraapiasse“ pean samuti väga oluliseks. See andis parema mõistmise perekonnast kui süsteemsest tervikust. Kõik on kõigiga seotud ja väikseimgi muutus võib esile tuua muutuse terves süsteemis.

2013 sai läbitud koolitus „Sissejuhatus motiveerivasse intervjueerimisse”, mis andis head tööriistad inimese sisemise motivatsiooni uurimiseks ning üksikute motiivide mõistmiseks ja
vajadusel käivitamiseks. Aastast 2014-2016 õppisin Süsteemsete Lahenduste ja Konsultatsiooni Instituudis väljaõppekoolitusel„Süsteemne-fenomenoloogiline lähenemine ja perekondlikud sätted” , kus omandasin süsteemse fenomenoloogilise terapeudi kvalifikatsiooni . „Kõigel mis on olemas, on midagi, mis oli enne.” B. Hellinger

Veel läbisin 2014 a. õpingud Tartus kognitiiv-käitumisteraapia sissejuhatav kursusel. Samuti võtsin ette 2014 aasta augustis Internationale Supervision and Coach Institute väljaõppekoolituse, mis jõudis juuni 2017 lõpusirgele ning nüüd olen diplomeeritud superviisor ja coach.

2023 aastal lõpetasin Äri- ja organisatsiooni konstellatsioonide väljaõppe.

2024 läbisin esimese aasta kehapsühhoteraapia väljaõppes. Eelmainitu oli ainult üks killuke minu õpingutest ja arenguteest ning pidev enesetäiendamine on saanud minu elu osaks – see hoiab vaimu värske ja säilitab uudishimu elu vastu.

https://www.opleht.ee/2025/11/psuhhiaater-madis-parksepp-varasel-markamisel-on-motet-siis-kui-sellele-ka-reageeritakse/?...
29/11/2025

https://www.opleht.ee/2025/11/psuhhiaater-madis-parksepp-varasel-markamisel-on-motet-siis-kui-sellele-ka-reageeritakse/?fbclid=IwY2xjawOXjFNleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEe62rv6NAXYudaemEhwaCILMefUkQIL2cezC9ktSH-rJmfaN8UdVZAfiWDDjA_aem_MJF9T1KJD6D1T3PFqTycfQ

Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht, psühhiaater Madis Parksepp, kas psüühikahäireid on lastel ja noortel endiselt palju? Jah, neid on palju, kusjuures oluline on kahel mõistel vahet teha. Sageli räägitakse vaimse tervise muredest, millest üks osa on psüühikahäired. Vaimne tervis o...

"Tuntud inimeste lapsed on ka oma eakaaslaste seas tuntud. Alati peab arvestama sellega, et see, mida ma meediale ütlen ...
13/11/2025

"Tuntud inimeste lapsed on ka oma eakaaslaste seas tuntud. Alati peab arvestama sellega, et see, mida ma meediale ütlen või avaldan, seda loeb ja näeb hiljem mu laps, mu lapse sõbrad ja ka need mu lapse eakaaslased, kes ei ole tema sõbrad ja kes võivad seda kõike mu lapse vastu ära kasutada. Tuntud inimeste lapsed võivad olla oma vanemate tuntuse tõttu kaaslaste seas populaarsed, aga sageli on ka neid kaaslasi, kes ütlevad lapse kuuldes tema vanemate kohta negatiivseid kommentaare ja seda on lapsel kahtlemata väga raske kuulata.https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120416973/karmen-maikalu-vanemate-kohustus-on-kaitsta-lapse-parimaid-huve-oma-arvamust-peaks-aga-avaldama-ilma-teisi-solvamata?"fbclid=IwY2xjawOC2NpleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEeZwx4_hMFGNBsXWaNjwzamqMzReWYCTzcsuPNKWE6SriKqQHgDiSCnTivF9Y_aem_DpUUbUc64hb5YHZTIWk6wA

„Kõik vanemad soovivad oma laste jaoks parimat ja räägivad oma perest sageli siira uhkuse ja armastusega. Siin on aga oluline mõelda, kui palju privaatset infot ma oma laste kohta jagan,“ mõtiskleb psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu, kui avalike uudiste keskmesse satuvad tuntud pere...

06/11/2025

Mu head kliendid ja lk jälgijad!

Annan teada, et lähiajal (ilmselt täna-homme) ilmub Eesti Päevalehes/Delfis Tuuli Jõesaare poolt kirjutatud minu mainet kahjustav artikkel. Ühtegi fakti ses kirjutises pole ja milleski konkreetses mind süüdistada ei saa. Et pean teie arvamust ja hinnanguid oluliseks, siis kirjeldan väidetava probleemi ja mulle tehtavate etteheidete olemust - uhhuu koolipsühholoog.

Saan kõikidele koostööpartneritele kinnitada, et ma ei ole „uhhhuu"! Koolipsühholoogi tööd teen südamega ja professionaalselt. Jätkan samal viisil ja võite mind usaldada. Olen oma loomult süsteemne, kohusetundlik, põhjalik täpne ja lähtun teadlaste põhistatud seisukohtadest. Samal ajal olen ka uudishimulik, uurides ja kogedes teiste metoodikate toimimist ja eri lähenemiste vahelisi ja üldjuhul ka tõenduspõhiselt toimivaid seoseid.
Tõsi, mul on juba pikka aega olnud üks "armuke", keda ma pole kunagi ei varjanud ega salanud. Selleks on süsteemne fenomenoloogiline teraapia (teen selle kohta kohe postituse, kui artikkel ilmub). Tõsi on ka see, et hoian neid kaht elu rangelt lahus. Täpselt nii, nagu mõni koolipsühholoog läheb pärast tööd erakonna koosolekule,teine teeb postitantsu, kolmas koostab astroloogilist kaarti. Meile kõigile tagab põhiseadus usu- ja veendumusvabaduse, õiguse tegeleda huvialadega, teostada end vabalt valitud alal ettevõtluses. Kõike seda piirini, mis eristab meie töökohustusi muust eneseväljendusest.
Igasuguse faktilise tõepõhjata lihtsalt kahtlustada ja eeldada, et end poliitikaga sidunud koolipsühholoog palub lapsevanematel või gümnasistidel enda poolt hääletada ,pole lihtsalt adekvaatne, ammugi mitte aus. Professionaalsus tähendab teadlikkust oma piiridest, seda, et isiklikud uskumused ja veendumused hoitakse tööst lahus.
Igaks juhuks rõhutan, et süsteemne fenomenoloogiline teraapia on mõeldud AINULT täiskasvanutele, seega jätame nüüd lapsed siit välja.
Möönda saab ju sedagi, et professionaalse psühholoogilise nõustamise sildi all on Eestis aastaid pakutud teenuseid, mis ongi „uhhuu“, mida taunin igati. Mistõttu ajakirjanduslik huvi meie töövaldkonna vastu on teatud piirini põhjendatud.
Paljud kolleegid on mind eesseisva meediarünnaku eel toetanud ja julgustanud. Minu juht on minu selja taga, sest tema näeb igapäevaselt, et teen oma koolipsühholoogi tööd professionaalselt. Minu Koolipsühholoogide Ühing on mul seljataga. Mul on elus vedanud, mind ümbritsevad väga ägedad inimesed, kelle toel saan üle ka katsest mind vales valguses esitleda ja tühistada. Ju see on siis mõningase edu, tuntuse ja aktiivsuse hind:).
See on täiesti uskumatu, kui palju ma olen saanud toetust (meilidele, messingeri, kommentaare, minu FB lehel), ja see teeb mind emotsionaalseks ja härdaks. Südamest tänan!

22/10/2025

Mis mõttes võtab üks akadeemilise haridusega psühholoog oma tööriistakasti teraapia, mille mõju pole uuringutega tõestatud? Millist abi võivad vaimse tervise...

Address

Põhja-Tallinn
10320

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Ada Kesonen psühholoog/superviisor-coach/terapeut posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Practice

Send a message to Ada Kesonen psühholoog/superviisor-coach/terapeut:

Share

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram

Category

Our Story

Viimased üksteist aastat olen töötanud koolipsühholoogina. Oma loomult olen eluuurija – seega uudishimulik kõige ümbritseva vastu. Mis saakski olla huvitavam, kui jälgida enda ja teiste sisemaailma nendes oludes ja selles keskkonnas, kus me parasjagu viibime. Olen omandanud magistrikraadi sotsiaalteadustes psühholoogia erialal ja niikaua, kuni ennast mäletan, on mind alati huvitanud inimeste käitumise, tekkivate tundmuste ja mõtete tagamaad. Inimene kui selline on nii köitev konstrukt, et psühholoogiks õppimine tundus ainuõige valik. Miks ja millal üldse pöörduda psühholoogi poole? Mõistlik on tulla siis, kui tahaksid täiesti erapooletu inimesega arutada elus tekkinud keerdkäike või lihtsalt rääkida, kui südames on raske ja hinges pitsitab valu. Vahel on hea ennast kuulata, kui häälega asju välja ütled. Mõnikord aitab see, kui keegi lihtsalt kuulab, näeb laiemat perspektiivi ning otsib koos sinuga üles sinu sisemised ressursid. Teinekord piisab, kui keegi toetab sind sinu valikutes ja mõistab sind tingimusteta. Minu arvates ei ole ükski probleem liiga väike, kui see keerleb sul peas, segab tunda elust rõõmu, haarab sind endasse, võttes sellega sinult hinge- ja meelerahu. Alati ei saa ja ei pea ise kõigega hakkama saama. Veel endast: alates sügisest 2014 olen atesteeritud koolipsühholoog (8 kutse) ja samuti andragoog (V taseme kutse). Aastatel 2002 – 2003 läbisin NLP Practitioner taseme väljaõppekoolituse (neurolingvistiline programmeerimine), mida julgelt võin nimetada üheks tähtsaimaiks elumuutvaks kogemuseks. 2009. a lisandus Lahenduskeskse lühiteraapia sissejuhatav koolitus. 2012. a läbitud Pereteraapia koolitust „Sissejuhatus perepsühholoogiasse ja psühhoteraapiasse“ pean samuti väga oluliseks. See andis parema mõistmise perekonnast kui süsteemsest tervikust. Kõik on kõigiga seotud ja väikseimgi muutus võib esile tuua muutuse terves süsteemis. 2010. a sattusin Rännakuteraapia kursusele “Journey Intensive & Advanced Skills, mida tookord viis läbi Arnold Timmerman. Rännaku meetod andis tehnikana võimaluse sukelduda hingesügavustesse, lahendamaks ebameeldivaid olukordi, mille oleme surunud alateadvusse, kuid mis ometi mõjutab igapäevaselt meie eluolu. Mais 2014 õnnestus kohtuda Brandon Baysi endaga, kuna ta viis esmakordselt Eestis läbi seminari, kus sain võimaluse osaleda abitreenerina. 2011 – 2012 omandasin õpetajate Heli Randoja ja Kazuko Kuratomi (International Jomon Shindo Association) käe all Shindo (Jaapani lõõgastus ja venitusharjutuste süsteem) instruktori oskused ning olen viinud kaks aastat läbi Shindo gruppe. Kuna aastaid tagasi olen õppinud ka klassikalist massaaži, siis kõik kehatööga seotud praktikad (TRE, Jooga, Viierütmitants jne) on saanud oluliseks märksõnaks ja huviks minu arenguteel. Meie kehassse ladestub palju pinget ja stressi ning olen tänulik, et on tekkinud nii palju suurepäraseid tehnikaid nende vabastamiseks. 2013 sai läbitud koolitus „Sissejuhatus motiveerivasse intervjueerimisse”, mis andis head tööriistad inimese sisemise motivatsiooni uurimiseks ning üksikute motiivide mõistmiseks ja vajadusel käivitamiseks. Aastast 2014-2016 õppisin Süsteemsete Lahenduste ja Konsultatsiooni Instituudis väljaõppekoolitusel„Süsteemne-fenomenoloogiline lähenemine ja perekondlikud sätted” , kus omandasin presüsteemide konstellöör-terapeudi kvalifikatsiooni . „Kõigel mis on olemas, on midagi, mis oli enne.” B. Hellinger. Lisandub aasta jagu õpinguid “Kliendikesksed struktuursed ja sisemiste osade konstellatsioonide” kursusel, mille lõpetan 2019 kevadel. Veel läbisin 2014 a. õpingud Tartus kognitiiv-käitumisteraapia sissejuhatav kursusel. Aastal 2017 lõpetasin pea kolm aastat kestnud superviisori ja coachi väljaõppekoolituse Internationale Supervision and Coach Institutes. Eelmainitu oli ainult üks killuke minu õpingutest ja arenguteest ning pidev enesetäiendamine on saanud minu elu osaks – see hoiab vaimu värske ja energia pidevas liikumises.