26/01/2026
Möödunud nädalavahetusel osalesin värkimise-rautuse teemalisel koolitusel, lektoriks Marti Sala Bayes. Suur äitäh Laura Lemming koolituse korraldamise eest. Ootan juba huviga järgmise aasta üritust!
Marti on hispaanias tegutsev sepp kes on ise rahvusvahelisel tasemel kolmevõistleja ning kelle klientide seas on ohtralt kuulsaid ja edukaid sporthobuseid, ka olümpial osalejaid. Seega ei ole tegemist tädihobuse pidajaga vaid päris sportlasega kes on leidnud moodsama ja parema viisi kuidas oma hobuste tervist ning kasutusiga pikendada.
Tema põhiline sõnum: sporthobune ei pea olema kogu aeg rautatud! Kui me suudame sellest ekslikust arvamusest üle saada et ükskord raudus alati raudus siis suudame oma hobuste tervisele ja heaolule oluliselt kaasa aidata.
Täpsemalt:
- ca 20% kogu hobuste populatsioonist sobib eluaegne rautus. Nende kabja kvaliteet ja liigeste tervis ei kannata selle all ning neil võib olla raudades edukas ja p**k karjäär
- ülejäänud 80% hobuste kohta käib tõde et rautuste hulk mida nende kabjad kannatavad on piiratud. Nende hobuste rautus on nagu peotäis laskemoona - kui te olete kõik padrunid ära kasutanud siis iga järgmine rautust ainult kahjustab teie hobuse kabja tervist ning liigeste toimimist. Ja selles ei ole teie sepp mitte kuidagi süüdi! Lihtsalt klassikalise rautusega ei olegi võimalik paremaid tulemusi saavutada.
Miks see nii on? Rautus muudab pikas perspektiivis kabja kuju kuna kabi ei saa raua sees liikuda nii nagu loodus seda ette nägi. Kiilud muutuvad väiksemaks, päkad kitsamaks ning mis kõige olulisem, kabja sees olev padi taandareneb. See padi on aga hädavajalik selleks et süstikluu, painutajakõõlus ja kõik muud sinna juurde kuuluvad struktuurid oleksid kaitstud põrutuse ja hõõrdumise eest. Seega
- kasutage rautust ainult siis kui see on vajalik: võistlused kõval pinnasel, libisemise või kulumise vähendamine, hobuse sooritusvõime lühiajaline parendamine - sest jah, me kõik võime kinnitada et ainult rautatud hobune on võimeline kestvusratsutamises p**ki distantse läbima ning koolisõidus eriti effektselt liikuma. Koolitaja ei vaidle sellele absoluutselt vastu!
- kohe kui vajadus/võistlusperiood läbi saab võiks rauad alt ära võtta ja lasta kabjal uuesti vabalt liikuda ja oma patja taastada
- ilma raudadeta EI tähenda ilma hooleta! Värkimine peaks toimuma iga 6 nädala tagant. Kui kabi on terve ja tugev siis ei eelda rautamine või raudade ära võtmine mitte mingisugust ülemineku perioodi. Kui hobune on väga pikalt olnud raudus ning tema kabja kvaliteet ning kiilu tervis on kehv siis peaks esimest korda raudade ära võtmisel arvestama et taastumine võib võtta aega ning hobuse sooritusvõime võib olla häiritud. Samas kui te selle üleminekuperioodi ära kannatate siis pikendate oluliselt oma hobuse kasutusiga.
- võimalusel võiks metallraudade asemel mõelda moodsatele komposiit või plastikraudadele. Need jäljendavad rohkem loomuliku kabja liikumist, on kergemad ning ei põruta nii palju nagu klassikaline raud. Sisuliselt võrdles koolitaja neid Nike tossudega. Ka omast kogemusest võin öelda et Duplo raua kasutamisel oli minu hobuse liikumises selge vahe nii sadulas tunnetuslikult kui ka kõrvalt vaadates.
Kes veel soovib sel teemal enda teadmisi suurendada siis Dr. Stephen O'Grady lehel leidsin mitmeid huvitavaid artikleid:
https://www.equipodiatry.com/news/articles/barefoot-methodology-as-a-viable-farriery-option