28/03/2026
Tunded ei ole ohtlikud
Paljud on üles kasvanud sõnadega: „Ära nuta“, „Aitab küll“, „Ole nüüd tubli laps“. Meie vanemad ei öelnud seda pahatahtlikkusest – see oli nende viis meid lohutada ja maailma eest kaitsta. Kuid täna, oma lapsi kasvatades, tunneme me sageli, kuidas lapse nutt tekitab meis endis seletamatut ebamugavust või isegi ärevust.
See on põlvkondade pärand. Meil on raske lapse nutuga toime tulla, sest meile endile polnud see lapsena lubatud. Me proovime murda mustrit, aga see on emotsionaalselt väsitav töö.
Neuroteadlane dr Jill Bolte Taylor on välja toonud olulise fakti: bioloogiliselt kestab emotsionaalne reaktsioon (kemikaalide vabanemine ja taandumine kehas) umbes 90 sekundit.
Kui me ei suru seda emotsiooni alla ega proovi seda kohe „ära parandada“, kestab see „laine“ tegelikult üsna lühikest aega. Nutt on lapse viis see pinge kehast välja lasta. See ei ole rünnak vanema vastu. Nutt on puhastusprotsess.
Mida Sa saad teha sellel hetkel?
Kui laps nutab, ei vaja ta loogilisi selgitusi ega keeldu. Ta vajab Sinu kohalolu.
1. Ütle endale vaikselt: „See on lihtsalt emotsioon. See on okei. Ma olen temaga.“
2. Sa ei pea midagi ütlema. Mõnikord piisab vaid lähedusest, vaiksest paitusest või kinnitusest: „Ma näen, et Sul on praegu väga raske. Ma olen siin.“
3. Me ei pea nuttu lõpetama. Me peame selle lapsega koos ära tundma. Alles siis, kui laine on möödas ja laps on taas rahunenud, on aeg rääkida, seletada ja oma mõtteid jagada.
Sellega, et Sa lubad oma lapsel nutta ja oled talle toeks, õpetad Sa talle midagi hindamatut. Sa õpetad talle, et tunded ei ole ohtlikud ja need on alati mööduvad.
See, et Sul endal on vahel raske lapse nuttu taluda, on täiesti inimlik. See on märk sellest, et Sa teed suurt sisekaemust ja muudad oma pere ajalugu.