15/12/2025
TĂ€nane lugu tuleb sellest, kuidas ma jĂ”udsin transpersonaalse psĂŒhholoogia ja hĂŒpnoteraapia Ă”pinguteni.
Minu teekonnad on tihti alanud kutsest.
Nii nagu minu joogatee sai alguse lapsepÔlvesÔbranna kutsest Indiasse, algas ka see lugu sarnaselt.
2022. aasta suvel kutsus hea sĂ”ber Eero mind Teadlik Mina erakooli suvelaagrisse KÀÀrikul. Tegemist on kooli iga-aastase traditsiooniga, mis on avatud kĂ”igile huvilistele. Ma ei lĂ€inud sinna kindla eesmĂ€rgiga â pigem avatud sĂŒdame ja uudishimuga.
Seal nĂ€gin esimest korda, kuidas Jure Biechonski inimestega töötab. Mind liigutas sĂŒgavalt tema soojus, austus ja kohalolu. Eriti puudutas mind pĂ”himĂ”te, mida ta sageli rĂ”hutab:
âPalun ole esimesena inimene ja alles siis terapeut.â
See lause avardub minus ajaga ĂŒha sĂŒgavamalt.
Samas laagris sĂŒndis ka otsus alustada 4-aastast terapeudi Ă”pet. Ăhel pausil ĂŒtlesin Jurele:
âMa soovin saada sama heaks nagu sina.â
Tema vastus jÀi minuga:
âMina teen kĂ”ik, et sa saaksid veel paremaks kui mina.â
Kuna uued kursused alustavad selles koolis kord kahe aasta tagant, tuli mul veidi oodata. 2023. aasta suvel osalesin veel ĂŒhes suvelaagris ja sama aasta 3. novembril astusin pĂ”ksuva sĂŒdamega Hestia Hotel Europa uksest sisse, et alustada seda teekonda.
Juba esimene sissejuhatav moodul oli minu jaoks vĂ€ga tĂ€henduslik. Tundsin, et see on koht, kus on turvaline avardada oma piire. Teisel pĂ€eval kĂŒsisin, kas vĂ”iksin proovida tĂ”lgi rolli.
Kuna Jure Ôpetab inglise keeles, toimub koolis pidev tÔlge inglise ja eesti keele vahel. Minu esimene katsetus Ônnestus ja nii olen saanud seda rolli tÀita igal moodulil, mis toimuvad kord kuus kolme pÀeva jooksul.
See on olnud minu jaoks suur eneseĂŒletus â seista terve grupi ees, Ă”petaja kĂ”rval, ja kanda vastutust, et sĂ”num jĂ”uaks kohale vĂ”imalikult tĂ€pselt. Avalik esinemine on olnud ĂŒks minu suuremaid hirme ja just seetĂ”ttu on see olnud ka sĂŒgavalt tervendav teekond.
Veel ĂŒks suur samm minu jaoks oli esimesel moodulil laulda koos grupiga. MĂ”tlen sellele siiani ja imestan, kust see julgus tuli â 70 inimese ees. Vastus on lihtne: see ruum oli ja on turvaline, hoitud ja sĂŒgavalt inimlik.
TĂ€naseks olen selles koolis Ă”ppinud kaks aastat ja kaks on veel ees. Selle aja jooksul on mulle jĂ€rjest selgemaks saanud, et terapeuditöö ei ole kellegi âparandamineâ, vaid eelkĂ”ige suhe â kohalolu, ausus ja inimlikkus.
Transpersonaalne psĂŒhholoogia ja hĂŒpnoteraapia annavad mulle raamistiku ja tööriistad, kuid veel enam Ă”petavad need mind kuulama sĂŒgavamalt, mĂ€rkama sĂ”nade all olevat ning hoidma ruumi, kus inimesel on turvaline olla oma kogemuses tĂ€pselt sellisena, nagu ta parasjagu on.
Lihtsalt öeldes on see terviklik lĂ€henemine inimesele â arvesse vĂ”etakse nii keha, tundeid ja alateadlikke mustreid kui ka elukogemusi ja inimese sisemist olemust.
HĂŒpnoteraapia ei tĂ€henda kontrolli kaotamist, vaid teadlikku ja fokusseeritud seisundit, mis aitab ligi pÀÀseda sĂŒgavamatele kihtidele.
Minu jaoks on selle Ôppe juures kÔige olulisem:
đ sĂŒgav kohalolu
đ austus inimese loo vastu
đ tempo, mis ei suru
đ ja arusaam, et tervenemine toimub suhtes â inimeselt inimesele
Sellest teekonnast ja Ôpingutest jagan siin edaspidi veel.
