https://www.facebook.com/103442125786123/

Imede kogeja Demi Raik, Suvituse Tänav 7, Salmistu (2025)

19/11/2025

Üha rohkem olen jaganud lugusid enda lapsepõlvetraumadest ja pean oluliseks nendest julgelt rääkida, sest nii sünnivad ka lahendused. Lahendused tulevad, siis kui me enam ei varja ega põgene, vaid julgeme omal viisil ühenduda. Minul tekkis täna hommikul tugev tunne, et soovin südamest toetada MTÜd Hoiame üksteist, kes tegeleb lapsepõlvetrauma teadlikkuse nädala korraldamisega Eestis. Iga minu seansi ja nõustamise pealt läheb detsembrikuus 8 eurone toetus MTÜle Hoiame üksteist. Tunnen, et see loob nõustamistele ja seanssidele veel rohkem hoidvat ja armastavat energiat ning julgust tegeleda lapsepõlvetraumadega.

18/11/2025

Kas mina olen julge Naine?

See küsimus esitati mulle mõni aeg tagasi ja jäi mu sisse pöörlema.
Mida tähendab mulle sõna JULGUS? Mis tunnet see tekitab? Kuidas ma kogen seda? Kuidas julgus on koos minuga muutunud?

Olen terve lapsepõlve kartnud vereproovi andmist, iga kord minestanud ja emal oli tükk tegemist, et mind üldse kabineti ukse taha saada. Meenub ka kord, kus tädi tegi mulle patsi ja rääkis samal ajal täditütre mandlioperatsioonist, kui mina juba minestasin. Oma suurimast hirmust hoolimata valisin Soomes õppida sotsiaal- ja tervishoiu valdkonda, kus läbisin praktikaid haiglas ja olin hiljem tööl taastusravimeeskonnas. Töö, kus iga päev võis olla erinevaid patsiente ja ettearvamatuid olukordi. Samas on mulle alati meeldinud töö, kus saan inimesi toetada ja aidata, seetõttu julgesin ka seda teed valida.
Julgus vahetada keskkonda ja töökohta on samuti kulgenud suures usalduses.
Julgus täita enda südamesoov, kogeda maal elamist ja kolida üksi Võrumaale paksude metsade vahele.
Julgus ületada enda kõrgushirm, laskudes trossiga üle Tara kanjoni 100 km/h, ning julgus matkata nelja päevaga Indoneesias Rinjani tippu, 3726 meetri kõrgusele.

Mõistsin, et need välised julged otsused ja kogemused on toetanud minu teekonda julguseni näha ja võtta vastu iseennast päriselt. Julgus võtta täielikult vastutus oma elu eest — iga sõna, iga kogemuse eest. Julgus näha, mis minu sees tegelikult toimub. Julgus öelda STOP põgenemisele ja illusioonidele. Julgus tunnistada ja tegeleda iseendaga. Julgus minna läbi ka kõige ebamugavamate olukordade. Julgus võtta vastutus iga suhte eest oma elus. Julgus näha ja vastu võtta lahendusi. Julgus teha valikuid. Julgus eristuda. Julgus olla Mina ise.

Märkasin, kuidas olin endas alla surunud valu ja pettumust seoses emaga. Ma ei olnud julgenud talle välja öelda, mida ma tegelikult tundsin 15-aastasena, kui ta ära läks. Meie suhe muutus uuesti lähedaseks, kui olin 19. Oleme saanud alati kõigest rääkida, ka väga sügavatel teemadel. Mina aga lükkasin lapsepõlve valu järjest kaugemale enda sees, kuni see ise nähtavale tuli. Hirm emast ilma jääda kerkis taas esile siis, kui olin kolmekuulisel Aasia reisil. Mul oli valida: kas muudan lennupiletid varasemaks, tühistan majutuse ja jätan täitmata oma unistuse matkata Rinjani tippu, või valin iseenda ja jätkan reisi. Valisin iseenda, täitsin oma unistuse ja lubasin hirmul emast ilma jääda uuesti esile tulla. Mitu nädalat täielikku teadmatust — mis edasi saab?

Rinjani tippu matkamine, oma suurimatele hirmudele alistumine ja kõige ilusamate ning maagilisemate kogemuste saamine, täielik ühendus loodusega… Need hetked tõid selguse ja märgid, et kõik laheneb. Ja selleks hetkeks oligi tegelikult juba kõik lahenenud.

Kodumaale naastes ei suutnud ma enda hirmust rääkides siiski veel täielikult kontakti saada oma lapsepõlve valu ja pettumusega — nii sügavale olin selle peitnud. Kuni pool aastat hiljem, ühel minu loodud üritusel, kus osales ka mu ema, sain sellega kontakti.
Mida ma samal õhtul tegin?
Kirjutasin kõik välja ja saatsin emale. Kirjas olid paljud minu lapsepõlve tunded, sest läksin tagasi sellesse hetke, kus tundsin end hüljatuna. Mul oli kindel teadmine, et mul on vaja see välja saada enne magamajäämist.

Hommikul ärgates ja iseennast tunnetades oli tunne kerge, tänulik, soe ja hea. Sisemine rõõm, et 15-aastane Mina sai lõpuks välja öelda tunded ja teemad, mis nii kaua sügaval peidus olid kaasa käinud. Kõige lähedasema inimesega on tavaliselt kõige keerulisem neid asju välja öelda. Samas kui see koht saab tervendatud, saab ka suhe muutuda.

Ema luges minu kirja hommikul ja vastas nii:
„Tänan, et selle välja ütlesid. Mul on tunne, et sul on hirm mõelda minust, sest sa kardad mind. Palun vabandust, et ma pole osanud sind armastada, mõista ja toetada. Tänan, et sa tulid mulle seda näitama ja õpetama. Mina kardan oma ema ja sina kardad mind — sellepärast sa lukku lähedki. See on hirm.“

Ema läks samal päeval enda ema juurde ja julges temale välja öelda, mida ta on aastakümneid hinges kandnud. Nende suhe sai samuti terveneda.

Kui olulisel kohal on suhted. Julgus ausalt ja ehedalt väljendada ennast.
Julgus mõelda ja julgus öelda.
Julgus väärtustada igat kogemust, igat suhet ja inimest enda elus.
Julgus on edasi viiv jõud. Ilus on näha, kuidas me julgeme avaneda ja kuidas see ise lahendusteni viib.

Olen tänulik, et julgen elada päriselt iseendana. Olen tänulik, et julgen olla julge Naine iseendale. Olen tänulik selle küsimuse eest, mis avas julguse avada iseennast.

Julguses olemist!

Armastusega, 🤍
Demi

📸

14/11/2025

Üleskutse lastevanematele!

Kui tunned, et soovid toetust lapsega usaldusväärse ja turvalise ruumi loomisel, siis kirjuta julgelt. Ruum, kus lahendused leiavad tee läbi päriselt avanemise ja aususe. See on ruum, kus ei ole 1:1le kindlaid praktikaid. See on ruum, kus kõik sünnib ise läbi usalduse. Loovalt ja igale lapsele armastusega lähenedes tulevad esile ka kõige sügavamad hirmud, millega saame turvaliselt tegeleda.
Ruum, mis loob lapse ja lastevanematele uut tasandit.

Kuna see visioon on loonud juba enne avalikustamist, siis otsin veel ainult kahte perekonda enda vastuvõtule Pärnusse.

P.S! Lapsed võiks olla vanuses alates 8ndast eluaastast.

Kui on veel küsimusi või huvi, siis kirjuta julgelt.

Armastusega, 💛
Demi

11/11/2025

Juba mõnda aega olen tundnud, et on aeg liikuda edasi ja teha tööalaseid uuendusi.
Hinge tiivad nimi tuli minuni meditatsioonis 2022. aasta suvel, kui alustasin energeetiliste tervendusseanssidega. Olen ääretult tänulik, et see nimi on kandnud mind ja mu kliente nii imeliselt.
Paljud on öelnud, et peale seanssi on tunne nii kerge nagu lendaks – ja just see oligi Hinge tiibade vägi. Tiivad tulid nähtavale, et saaks lennata kerguses, armastuses ja julguses. 🪽
Olen südamest tänulik iga inimese eest, kes on usaldanud mind oma teekonna osaks. Need 3,5 aastat on toonud mulle tohutult kasvu ja sügavamat usaldust enda sisetunde ning nägemuste vastu. Need on viinud mind imelistesse unistuste täitumistesse. ✨️

Umbes nädal tagasi tundsin, et on aeg ka lehe nime uuendada.
Õhtul kirjutasin märkmepaberile mõned ideed ja uurisin, mis vahe on coach’il ja mentoril – aga kumbki ei olnud see, mis oleks mulle. “Kogemuste jagaja” tundus ka liiga tavaline.
Hommikul ärkasin aga täiesti selge vastusega- Imede kogeja. 💫
DEMI = IMED
Mu ema pani mulle nime Demi Moore’i järgi ja see on alati mulle meeldinud. Kui olin väike, näitas mu pinginaaber muusikaõpikus laulu “Imed” ja ütles: “Vaata, siin on sinu nimi!” Mäletan seda rõõmu ja üllatust tänaseni.
Imed ongi mind kandnud terve elu. Olen teiega jaganud vaid väikese osa enda elust näiteks loo, kuidas kolisin Võrumaale, ostsin auto, või kuidas loodus mind rännakutel juhatab. Nüüd soovin jagada veelgi rohkem oma teekonda – usaldust, sisemist väge ja julgust.
Varem arvasin, et imed lihtsalt “juhtuvad” minuga, aga nüüd usun sügavalt, et ime on midagi, mida me ise loome.
Kõik vägi on meis endis. 🪷

Jagangi edaspidi rohkem oma teekonda julguseni.

Julgus uskuda imedesse, julgus vastu võtta imesid ja julgus kogeda imesid!

Armastusega, 💖
Demi

📸

07/11/2025

Kallis Isa!

Olen tahtnud Sulle juba ammu öelda, kui palju valu ja ängi ma lapsena kogesin, kui Sa lahkusid, ei pööranud mulle tähelepanu ega osanud armastust jagada. Kui hirmus ja vastik oli vaadata Sind purjus peaga asju lõhkumas. Ma piilusin trepi vahelt ega julgenud alla korrusele tulla. Ma kartsin Sind. Kui hakkasid siis koera õpetama, nägin, kuidas ka tema Sind kartis. Mul puudus turvatunne ja usaldus.

Mäletan lapsepõlvest vaid ühte perereisi Saaremaale – hommikul läksime ja õhtul tulime. Sa võtsid mind kord Soome kaasa, kuid tegid sealgi tööd. Juba siis oskasin eriti väärtustada neid väheseid hetki, kui olime kahekesi. Ma tahtsin lihtsalt Sinu lähedust ja hoitust, kuid ei saanud seda. See tekitas minus sügava pettumuse ja kurbuse.

Eriti valus oli see, kui helistasid külmal talveõhtul Skype’i vahendusel – taas alkoholi tarvitanuna – ja ütlesid, et ma pean oma lapsepõlvekodust välja kolima, kui tahan emaga suhelda. Ma olin vaid 15-aastane. Pettunud, vihane, hüljatud ja sügavas kurbuses. Peas keerles üksainus mõte: mida mina Sulle tegin? Seda lõputut valu ja kurbust ei saanud sõnadesse panna.

Lisaks võtsid Sa ära minu kõige kallima sõbra – koera, kellega olin koos kasvanud ja kes oli tol hetkel ainus, kes pakkus mulle turvatunnet ja armastust. Ma olin sunnitud kolima vanaema juurde, kuid ei suutnud seal elada. Otsisin teisi võimalusi ja kolisin kahe klassiõe juurde ühte 1-toalisse üürikorterisse. Elasime kolmekesi paar kuud. Minu maailm koosnes hirmudest ja varises veelgi rohkem kokku, kui pidin Sinu vastu kohtusse minema.

Ma tahtsin lihtsalt elada ja koolis käia, aga pidin end ise kohtus esindama, et saada elatisraha. Kõige kurvem oli see, et Sina palkasid linna ühe parima advokaadi, samal ajal kui mina pidin üksi hakkama saama. Sa kaebasid mind isegi teise astme kohtusse edasi, et saada minult enda kohtukulud kaetud. Minu sees valitses täielik segadus ja sada küsimärki. Miks?

Vahepeal polnud mul isegi söögi jaoks raha. Pidin ise leidma lahendusi ja alustama varakult tööeluga kooli kõrvalt. Minu esimene suhe tundus tol hetkel väljapääsuna – nüüd tean, et see oli tegelikult põgenemine ja turvatunde otsimine.

Kui Soomes juhuslikult üle aastate kokku sattusime, polnud meil millestki rääkida. Sa olid minu jaoks võõras. Mul puudusid tunded – olin need kõik endas alla surunud. Peaaegu 15 aastat polnud meil tõelist kontakti, vaid mõned üksikud sünnipäeva sõnumid. Kui Sa ei vastanud minu kokkusaamissoovidele, loobusin. Lasin lahti ja hakkasin sügavuti iseendaga tegelema. Läbi nende aastate tõusis pinnale meie suhe – eriti peegeldus see minu suhetes meestega.

Siis tuli 2023. aasta, mil ma lahutasin. Sel keerulisel ajal helistasid Sa mulle ise. Olin siiralt tänulik. Kutsusid mind külla ja me saime esimest korda päriselt rääkida. Alguses tundus kõik jälle võõras – puudus isa armastus. Kuid tasapisi hakkas meie suhe soojenema. Küpsetasin Sulle elu esimese isadepäeva tordi ja tundsin sellest nii suurt rõõmu. Me pole olnud lähedased, kuid ma tean, et Sa oled olemas. Oled mulle väga oluline.

Kui hakkasin meie suhtega teadlikult tegelema – tunnistades, mida ma olen läbi elanud, silmitsi seistes oma hirmudega ja lahustades emotsioone – jõudsin lõpuks siira ja sügava andestuseni. See avas meie vahel uue tee. Kui Sa helistasid suvel minu sünnipäeval ja õnnitlesid, tekkis mul tunne öelda esimest korda: Ma armastan Sind. See tuli nii puhtalt südamest, et Sa hakkasid nutma. Mina samuti. Sa ütlesid, et armastad mind ka, ja saatsid pärast veel nii ilusa sõnumi.
See oli mu elu üks ilusamaid hetki ja parim sünnipäevakingitus!

Tundsin, et meie suhe on jõudnud uuele tasandile – siirale, hoolivale, turvalisele ja usalduslikule isa ja tütre suhtele. Siin pole kohta hukkamõistul ega hinnangutel, sest ma tean Sinu lapsepõlvelugu ja näen seda kõike läbi armastuse. Tänu neile kogemustele olen mina just selline, kes ma praegu olen. Olen tänulik, et need kogemused on õpetanud mulle, mis on tõeline, puhas ja ehe armastus. Mida ma väärtustan, milliseid suhteid loon ja millist elu ise valin elada.

Ükskõik, millised kogemused elus on – lapse jaoks on alati olulised mõlemad vanemad. Ainult siiralt andestades suudame näha iga suhte ja inimese väärtust enda elus.

Hiljuti osalesin Facebookis IirisX isadepäeva loosimängus ja võitsin meile erilise hetke – fotosessiooni Tartus. Esimest korda saime kahekesi minna fotograafi juurde. Olin elevil, sest see polnud lihtsalt fotosessioon, vaid meie silmaiiristest tehtud fotod. Olen siiralt tänulik, et saime veeta koos aega, rääkida autosõidul lugusid ja luua ühise erilise mälestuse. Kõik juhtub põhjusega.

Olen südamest tänulik, et mul on isa ja et meie suhe on tervenenud hoolivaks ja armastavaks isa-tütre suhteks.
Aitäh, et oled! Armastan Sind, kallis Isa!

Soovin kõigile isadele südamlikku ja armastusega täidetud isadepäeva – ka neile, kes on füüsilisest kehast lahkunud. 🤍

Armastusega,
Demi

Foto: https://irisx.ee/

05/11/2025

Minu üks unistus täitus.

Nägin ühe ruumi kuulutust oktoobrikuus ja see jäi kohe kripeldama. Kuna oktoobris olid mul suuremad muutused, siis ei julgenud ma veel koheselt JAH öelda. Kerkis pinnale ka hirmud, millest nägin läbi. Panin paar nädalat tagasi paberile kirja oma unistuse seoses selle ruumiga.

Täna hommikul looduses jalutades oli taas nii palju sügavaid ja ilusaid märke. Tundsin, et mu tunne on 110% õige – usaldan ja ütlen JAH.
Täna tegin ka oma esimese kaugnõustamise selles ruumis.
Peale esimest nõustamist on tunne nii kerge ja rahulik – täpselt õige suund, kuhu tunne juhtis. Südames on suur tänutunne.

Huvitav märk oli sama kliendiga, kes algselt soovis oktoobris energeetilist seanssi, aga see ei loonud ära. Leppisime oktoobris aja tänaseks. Eile õhtul oli ta veel kahtlev, kas vajab üldse. Samas üks teema tekitas ebakindlust. Pakkusin välja nõustamise, mida alles eile avalikult jagasin. See oli täpselt see, mis sobis. Usalduses olles sujub kõik voolava kergusega.

Pärnus võtan vastu armsas kahekorruselises puitvillas Heermeyer, aadressil Suvituse tänav 7, Pärnu rannarajoonis.
See maja ja ruum leidsid koheselt koha mu südames. Selline tunne, nagu oleks kodus.
Omanäoline puitvilla hingab päriselt. Lisaks on see põneva ajalooga maja.
Tundsin erilist tunnet juba sinna jalutades.
Villa Heermeyeri ümbruses paiknevad ilusad põlispuudega pargid.
Eriti väärtustan mere lähedust – kõigest 500 m.
Imeline võimalus käia end ka vahepeal laadimas.
Lisaks on spaad ja restoranid mõnusa jalutuskäigu kaugusel, üle tee on Wasa hotell & spa.

Oled südamest oodatud end toetama 🫶🏽

Armastusega, 💛
Demi

05/11/2025

Nõustamine
See teenus on loodud usalduse ruumis ja kujuneb igal kohtumisel personaalselt.
Eelkõige kuulan, vaatleme koos peegeldusi, märkame blokeeringuid ning kasutan erinevaid praktikaid ja tunnetust teemade lahendamisel.
Nõustamine sobib, kui sul on konkreetne teema, millele soovid toetust, aeg on piiratud või soovid jätta välja meditatiivse rännaku osa.

Energeetiline seanss
See on juhendatud meditatiivne süvarännak, mis kestab ligikaudu 1,5 tundi lamavas asendis.
Seansi ajal võib kehas tekkida erinevaid aistinguid – külma- või kuumahooge, surinaid, valu, kerguse või raskuse tunnet ja muud sarnast.
Tegeleme sügavuti teemadega, mis seansi käigus esile tulevad ja kehasse on jäänud. Toimub energeetiline korrastamine, mis toetab ka füüsilise keha tasandil.
Pärast rännakut järgneb vestlusosa (umbes 1–1,5 tundi), kus jagan kõike, mis esile tuli ja mida tunnetasin. Soovi korral saab vestluse salvestada.
Energeetiline tervendusseanss sobib neile, kes soovivad tõeliselt näha iseennast, saada vastuseid oma seest, võtta aega süvitsi olemiseks ja kogeda energeetilist korrastust kõikidel tasanditel.

P.S! Kõik energeetilise tervendusseansi kinkekaardid on soodushinnaga 155€ kuni 2025 aasta lõpuni.

Muudame hirmud tugevuseks läbi armastuse ja toome nähtavale tõelise potentsiaali. 💫

04/11/2025

Muudan hirmud enda suurimaks tugevuseks.

Tunnen, et see lause on mind kandnud. Toonud selgeid ja nähtavaid vastuseid. Näha enda hirme, tegeleda ja lahustada neid. Vaadata enda sisse ja olla iseendaga aus, vajab julgust. Tunnistada ja tegeleda hirmuga vajab usku iseendasse. Muuta hirm tugevuseks vajab enesekindlust.
Hakkasin enda hirme lahti kirjutama, mis enamasti olid kaasa tulnud lapsepõlvest.
Sain aru, et suurim hirm on olnud armastuse puudus.
Sain kontakti iseendaga, kui olin 15-aastane. Tundsin sel ajal kõige suuremat hüljatuse hirmu, kuna kogu pere kolis Eestist ära. Jäin koeraga kahekesi elama suurde, üle 200 m² majja.
Ise valisin jääda – tahtsin gümnaasiumisse minna kodumaal. Lisaks tuli vanemate lahutuse tõttu lahkuda enda lapsepõlvekodust ja jääda ilma ka enda parimast sõbrast 🐕.
Sõber, kellega ma olin iga päev kasvanud, kes oli mind päriselt näinud ja kellele julgesin kõigest rääkida. Keeristorm, mis teismelise tüdruku sees vallandus, ei paistnud välja. Kõik toimus sisemiselt. Sügav kurbus, väärtusetuse tunne, turvatunde puudus, samas ängistav valu, et mul pole enam mitte kedagi ega mitte midagi. Sel hetkel ei teadnudki, mis armastus on.
Tundsin, et iga päev on sisemine võitlus enda tunnetega, ellujäämise nimel. Hirm, mida toob endaga järgmine päev. Pailapsena omaselt ei julgenud kellelegi midagi rääkida. Kurbus, allasurutud tunded ja pidev kurguvalu viisid kurgumandlite operatsioonile. Samal ajal, kui koolis olid eksamid, käisin end ka kohtus esindamas elatisabi saamisel. Kohtusaalis, kui vastaspoole advokaat esitas küsimusi, ei suutnud enam kinni hoida. Kõik vabanes läbi pisarate.

Hirmudest hoolimata julgesin unistada.
Unistasin autojuhilubadest. Käisin koolivaheaegadel Soomes tööl ja kogusin raha. Täitsin enda unistuse – mitte küll esimesel korral sõidueksamit läbides, aga ikkagi täitus.

See teekond pole olnud lihtne, aga samas nii õpetlik, avardav ja nüüdseks ka ilus.
Ilus on näha oma teekonda lahti rullumas läbi julguse usaldada.
Näen, kus ma olen teinud otsuseid armastuse ja turvatunde puudusest. Samas iga kogemusega olen nüüd aru saanud, miks ma nii tegin.
Teekond, kus kunagi pole ennast ära kaotanud – lihtsalt hirmud, programmid ja illusioonid on olnud nii tugevad, mõnikord lausa halvavad, et näha enda tugevusi ja kogeda enda armastust.
Teekond ilma süüdistuste ja ühegi hinnanguta alandlikkuses.
Teekond, kus käsikäes käib siiras andestus ja sügav tänulikkus.

See teekond on viinud lõpuks kõige ausamate ja ehedamate suheteni – eelkõige iseendaga ja oma vanematega.
See teekond on viinud südamesse ja andnud julguse seda järgida.

Oma teekonna nägemine iseendale on tõeline kingitus, sellega tegelemine tõeline väärtus, selle muutmine tugevuseks on tõeline armastus. Nüüd saan öelda, et olen muutnud enda hirmud suurimaks tugevuseks läbi armastuse.

Novembri lõpus on tulemas uus töötuba. Avan esimest korda enda teekonna läbi lugude ja paneme praktikasse, kuidas muuta hirmud enda suurimaks tugevuseks.

Lisaks tuli selge nägemus, et on aeg edasi liikuda. Alustan 1 : 1 nõustamistega, kus eelkõige kuulan, annan peegeldusi, kasutan erinevaid praktikaid ja enda tunnetust teemade lahendamisel.
Usaldan nõustamist täpselt samamoodi nagu energeetilisi seansse – kõik loob ise.

Energeetilised seansid jäävad samuti alles. Koostan lähiajal uue hinnakirja.
Nõustamise hind on 60 € /1 h ja 90 € /1,5h.

Oled südamest oodatud, kui tunned, et vajad toetust.

Armastusega, 💛
Demi

📸 Keiri Kallas Photography

09/10/2025

Suhe iseendaga on nagu maja ehitus, meist keegi pole sündinud valmis ehitajaks, aga kõik soovime luua ja elada ilusas kodus. Kodu, kus on igal hetkel hea, mõnus ja turvaline olla.

Me ei saa mitte kellelegi öelda, et Sinu maja on ilusam või koledam, siit oled valesti ehitanud. Miks Sa seda korda ei tee, siit lekib? Kas Sa ikka näed seda lehehunnikut enda hoovis?
Mitte keegi ei tea seda tunnet, kuidas Sina tunned ennast enda kodus ehk kuidas Sul on päriselt suhe iseendaga. Kuidas on suhe oma kehaga? Kuidas ise räägime ja suhtleme iseendaga?
Näha, kas anname igale enda valikule ja otsusele hinnangu või näeme selle kogemuse hindamatut väärtust. Julgus näha ja julgus tunnistada enda kogemust ausalt võib alguses olla väga ebamugav, aga kui näha, et ainult iseenda meel loob kõige suuremaid lugusid ja hirme on see teekond enda tõeni tõeline kingitus.

Teekond, kus soovikorral saab alati parandada ja tugevamaks ehitada enda vundamenti.
Teekond, kus kiirus ei oma tähtsust, vaid tunne, kuidas seda teed.
Teekond, kus näed, et iga hoone on erinev ja see loob väärtust.
Teekond, kus mõistad, et igaüks näeb oma kodu vaid iseenda silmade läbi.
Teekond, kus vahepeal tuleb ette reise mujale, et mõista ainult üks tee viib enda koju.
Teekond, kus Sina valid enda koju iga värvi ja detaili.
Teekond, kus Sinu kodus on Sinu aeg, hetked, tunded- SINU OLEMINE. Kus keegi teine ei saa ega tohi öelda, kui kiirelt Sul on vaja põrand ära lihvida või kas see vaas sobib Sinu koju.

See on TEEKOND, kus MINA ise päriselt loon, ehitan ja hoian enda kodu.

Olen siiralt tänulik oma isale, kes on suurepärane ja tõelise andega ehitaja ning on andnud mulle kogemusi tugeva vundamendi ja konstruktsiooni ehitamiseks oma kodule.

Olen südamest tänulik oma emale, kes on inspireerinud oma loomuliku sisekujundaja andega looma enda koju hubasust ja sisemist ilu.

Olen tänulik eelkõige iseendale, et olen julgenud oma kogemused vastu võtta, et jõuda ISEENDA KOJU. Oma kodu loomiseni, ehitamiseni ja hoidmiseni. See on teekond, mis on loonud alandliku tänutunde elu vastu. AITÄH ELU!

Armastusega, 🤍
Demi

📷

07/10/2025

Hei armas,

Kui oled tundnud, et soovid tulla Pärnus minu juurde energeetilisele seansile, siis nüüd on see võimalik.

Olen südamest tänulik, et seansid on pidevas kasvamises ja arenemises koos minuga. Need on muutunud juhendatud meditatiivseks süvarännakuks, kus kõik tuleb iseenda sees nähtavaks. Rännakul saad ühenduse enda tõelise puhta olemusega- iseenda tõega, iseenda väega, iseenda usaldusega, iseenda usuga, iseenda vabadusega, iseenda armastusega...Kõigega mida oled valmis vastu võtma.
Energiad on ülimalt puhtad ja intensiivsed, mida kogeb ka füüsiliselt kehatasandil. Rännak kestab umbes 1,5h ja peale seda on maandumine ning vestlusosa umbes 1-1,5h.

Rõõm on olnud saada tagasisidet neilt, kes on kogenud energeetilist seanssi, siis kui ma alustasin ja nüüd. Teekond, mis kunagi ei väsi üllatamast läbi võimsate ja imeliste kogemuste. Teekond, kus imed sünnivad läbi usalduse ja vabaduse.
Armastan tõeliselt seda, mida teen ja olen alandlikult tänulik, et elu tõi mu tagasi kodulinna läbi sügavate kogemuste. Peagi jagan enda teekonda mõnusa vestlusõhtuna.

Kui tekkis tunne tulla seansile, siis küsi julgelt vabu kuupäevasid 🍂

Julge näha ja kogeda tõeliselt iseennast 🫶🏽

Armastusega, 🧡
Demi

Foto: Kadri Purje Photography

27/09/2025

Kas kogemused peavad kandma hinnanguid- õige/vale, hea/halb?
Kas me kogeme kõike must-valgelt või laseme oma ellu värve? Kas me näeme ainult enda tõde või suudame aksepteerida ja austada teiste tõde?

Kui võtta ära praeguselt kogemuselt lood, hirmud, emotsioonid- absoluutselt kõik. Mis siis alles jääb? Neutraalsus.
Kui me valime kogeda kogemusi täiesti neutraalselt. Kas see on võimalik?

Olen terve elu hoidnud kirjutusvahendit "valesti" käes. Kas see on mind mõjutanud kuidagi?
Ei, vastupidi. Armastan kirjutamist igapäevaselt, eriti luule. 🤍

Panna tähele, kui palju me sekkume laste kogemustesse? Kas nad vajavad pidevat õpetamist, juhendamist? Kui nad saavad paelad kinniseotud omamoodi ja on ise seejuures ülimalt rahul, siis ei tohiks ära võtta seda siirast rõõmu. Osata hoida ruumi lastele, kes saavad ise avastada, areneda ja kogeda on suurim kingitus. Seejuures olla vajadusel igakülgselt toeks.

Kogeda ja näha, et igalühel meist on oma tõde. Kui me suudame aktsepteerida ja austada teise inimese tõde seejuures hinnangut andmata ning oma tõde peale surumata on väärtus, mis kannab ja hoiab meie ühiskonda.

Ärme võta ära teiselt inimeselt või lapselt õiguse rääkida ja otsustada, seejuures ka vabaduse olla tõeliselt tema ise. See tekitab tunde, et ma ei teagi, mis elult tahta, kes ma päriselt olen? Mis on minu anded, potentsiaal? Kas ma saan ikka hakkama? Põhiline lause, mis kaasneb "ma ei oska", "ma ei tea".

Austus ja ausus eelkõige iseenda suhtes. Näha, kus ma olen soovinud ja juba muutnud teist inimest, et paigutada teda kuhugi "raamidesse"?
Need "raamid" on SINU TÕDE. Palun võta vastutus ainult iseenda elu ja oma kogemuste eest. Julge tunnistada ja alistuda. Ära võitle iseenda ega teistega.
Pole vigu, pole õiget ega valet.
On praegune hetk ja kogemused. Alistudes lood koostööd. Alistudes tuleb Sinu tõde nähtavaks.

Märkad koheselt muutusi. Ei pea tõestama kellelegi enda tõde. Ei pea jagama oma tõde, kui pole küsitud. Ei pea oma väärtust tõestama, sest tead juba oma väärtust.
Oled täpselt selline nagu oled, ehedalt ja ausalt, seejuures kartmata ka teiste hinnanguid.
SINA ELAD ISEENDANA.

Samas andes ruumi kõikidele teistele, elades enda tões ja enda kogemustes on hindamatu väärtus, mis loob meie ühiskonda juurde vabadust, ausust ja austust.

Hoia ennast ja anna vabadus teistel hoida iseennast!

Armastusega, 💛
Demi

📷 Keiri Kallas Photography

29/07/2025

USALDUS

Kui palju usaldad lõpuni välja iseennast, oma elu, oma loomingut?

Tundsin ühel õhtul, et soovin võtta aega iseendale. Järgneval hommikul istusin autosse teadmata kuhu lähen. Usaldasin. Jälgisin enda tunnet ja teekonda usalduses. Võtsin suuna Eestimaa südamesse Paidesse. Kui nägin Kirna silti, siis tekkis koheselt tunne teha peatus Kirna mõisas. Kuna ma polnud seal varasemalt käinud, siis soovisin tunnetada selle koha energiat. Tunne juhatas mind täpselt nendele üksikutele pinkidele, mis toetasid mind. Eestimaa südames tekkis kaks tunnet, kas võtta suund Rakvere või Jõgeva suunas? Valisin Jõgevamaa ja imelise Endla rahvuspargi. Tee peal helistasin majutuskohta, aga kõnele ei vastatud. Kuna oli väga kuum suvepäev, siis tekkis tunne minna ujuma.
Avastasin imelise Suure Linajärve, kus sain ujuda idüllilises vaikuses nautides sooja järvevett. Veel polnud majutusest tagasi helistatud ja tekkis tunne sõita sinna koha peale. Kedagi seal ei olnud ja autosse tagasi istudes märkasin kõnet. Meeldiva häälega naine vastas ja ütles, et see kõne tuli ootamatult, aga neil on pakkuda viimane suvemaja. Kuna nad olid just kodust lahkunud, siis leppisime kokku, et teavitada, kui maja on valmis. Käisin toitu nautimas ja võtsin suuna tagasi samasse parklasse, kus käisin ujumas. Tekkis tunne minna õhtul veel Männikjärve rabasse jalutama. Parklasse jõudes tuli sms, et maja on valmis. Olin dilemma ees, kas minna ja viia asjad ära ning nautida seal õhtut või käia rabas ära ning siis sõita ööbimiskohta. Valisin minna rabasse. Olen käinud Eestis väga paljudes rabades, aga Männikjärve lummas mind koheselt. Sain aru, miks minu tunne sinna mind tõi. Istusin pingil, jalad rabavees ja lasin loomel avaneda kirjasulest paberile.
Sees meeletu tänutunne, et usaldus viis mind nii imelisse kohta. Tekkis tugev tunne tulla hommikul tagasi nautima rabatornis päikesetõusu. Panin endale äratuse kl 3:34. Armas ööbimiskoht ootas mind. Vaatlesin enda päeva, alistusin hommikul täielikult teadmatusse ja nüüd naudin päikeseloojangut kaskede vahel kiiges.
Enda sees suur rahu, rõõm ja usaldus. Kuhugi polnud kiiret, täielikult kohal praeguses hetkes ja üks samm korraga. Mõistusel pole ruumi vahele häkkida, kui süda on avatud.

Varahommikul tundsin ennast vaikselt ja õrnalt loodusega ärkamas. Kerguses. Ühenduses. Sõitisin 4 km mööda kruusateed, kui uhke kits seisis tee peal ja kõrval oli väike kähriku poeg. Peatasin auto, jälgisin. Kits läks ühes suunas ja kähriku poeg teises suunas. Igalühel on vabadus valida, mis suunas minna. Päike hakkas vaikselt märku andma oma ilusa kumaga, et aeg edasi liikuda. Kuna olin eelneval õhtul rabamatka valinud kuni rabatornini, siis teadsin, kuhu auto jätta ja liikusin hommikuvalguses mööda tuttavat rada. Aeglustasin, vaatlesin ja olin täielikult kohal. Sain aru, et see on minu elutee, mida hetkel läbin. Imeline metsarada läbi männimetsa mustikate keskel, mis viis uue ja ilusa laudteeni. Laudtee alguses oli suur kunglik pink peatumiseks ja vaate nautimiseks. Kuhugile polnud kiiret, sest usaldus viis täpselt õigeks hetkeks rabatorni. Rabatornis avanes imeline vaade kogu rabale. Vaikus, udu, sookurgede hääled ja lummav värvidemäng väljasirutavalt päikeselt. Rabatorni tuli veel inimesi, aga kõik oskasid nautida uut algust täielikus vaikuses. Kui päike oli ennast ilusasti nähtavaks toonud, siis tekkis tunne minna matkama. Valida oli kaks suunda, kas teha Männikjärve rada või Endla järve matkarada. Valisin viimase. Teadsin, et see on pikem rada. Ilusalt laudteelt olin sattunud järsku väga mudasele metsarajale. Sääsed ja parmud tekitamas ebamugavust. Eemalt märkasin raja peal miskit, tundus olevat madu. Tekkis hirm ja vastupanu mitte edasi minna. Kogesin enda sees läbi hirmu ja vastupanu tunde ning võtsin kotist telefoni. Zoomisin kaameraga lähemale ja see oli oks. Milliseid hirme ja lugusid tekitab mõistus. Mööda mudast metsateed jätkates nägin karujälge.
Hirmu ei tekkinud isegi siis, kui teadsin, et olen üksinda kl 6 matkamas. Peale metsateed sattusin rinnuni heina sisse. Jälle tekkis tohutu ebamugavustunne, kuna ei näinud, mis jalge ees on. Lisaks parmud, puugid, märg hein ja teadmatus, kaua see kestab. Korraks tekkis tunne, kas peaks tagasi minema ja valima selle teise raja? Ei, läksin läbi ebamugavustunde ja alistusin vastupanusse. Kui tegin selle enda sees läbi, siis muutus ka tee. Ütlesin iseendale, et MA OLEN VALMIS VASTU VÕTMA ENDA ELU ILUSAIMA TEE. Mõnekümne meetri pärast kõndisin laudteel, mis viis ilusa RMK palkmajani ja sealt edasi imelise Endla järveni. Istusin järve ääres ja vaatlesin seda elu teekonda, kust ma läbi tulin ja usaldasin, mis siit veel sünnib. Nautisin hetke, jälgisin ilusat elegantset luike järvel ning lasin taas loomingul kanduda paberile. Tundsin, kuidas hing heliseb ja tunneb kergust, et saab astuda enda elu ilusaimal teel. Julgus minna usaldades läbi kõige ebamugavama olukorra. Edasine teekond jätkus külluslikus männimetsas sinikate ja mustikate keskel. Peagi jõudsin lõkkeplatsini, kus olid mitmes erinevas kohas magavad kalamehed. Möödusin neist julgelt ja vaikselt, märgates samal hetkel tühja rummipudelit lõkkeplatsil. Natuke maad edasi liikudes märkasin enda ümber rohkelt aerupaate. Läksin üle armsa silla ja jõudsin kalameeste kai äärde, kus oli veel rohkem paate. Märkasin, et ühel paadil oli kirjas ingel. Sain aru, et ma ei taha minna sama rada tagasi, vaid liikuda edasi. Matkarada ei olnud ringikujuline, aga leidsin ikka sisetunde järgi tee metsast välja. Kõndisin mööda ilusat kruusateed ööbimiskohta, kuna auto jäi raba teise otsa. Sain nautida 3 kilomeetrit maalilisi vaateid põldude keskel, päike mõnusalt paitamas. Kohale jõudes vahetasin riided ja jooksin veel 4 kilomeetrit autole järgi. Väsimust polnud, pigem vastupidi. Nii kerge, värske, mõnus tunne sees. Sisemine rõõm ja sära, täielik ühendus enda tõelise olemusega.
Tänutunne, et sain kogeda usalduses enda eluteed ja hulganisti taipamisi.
Tegin endale hindamatu väärtusega kingituse 🤍

Lisaks koduteel meenus, et autos on allikavee anumad. Ei jõudnud veel tunnetama hakata, kuhu minna, kui tuli 1km pärast silt Norra allikad. Usaldasin, kuna taaskord oli uus koht. Leidsin jälle tõelise pärli metsade vahelt 🥰

Täpselt samal hommikul aasta tagasi 26ndal juulil usaldasin enda teekonda Võrumaale. Huvitav on jälgida märke. 💫

Võite julgelt jagada enda lugusid usaldamisest, rabadest ja allikadest, mis enim köidavad. 🌿

Armastusega, 💛
Demi

Imede kogeja Demi Raik

19/11/2025

18/11/2025

14/11/2025

11/11/2025

07/11/2025

05/11/2025

05/11/2025

04/11/2025

09/10/2025

07/10/2025

27/09/2025

29/07/2025

Address

Telephone

Website

Alerts

Shortcuts

Share

Category