07/11/2025
Kallis Isa!
Olen tahtnud Sulle juba ammu öelda, kui palju valu ja ängi ma lapsena kogesin, kui Sa lahkusid, ei pööranud mulle tähelepanu ega osanud armastust jagada. Kui hirmus ja vastik oli vaadata Sind purjus peaga asju lõhkumas. Ma piilusin trepi vahelt ega julgenud alla korrusele tulla. Ma kartsin Sind. Kui hakkasid siis koera õpetama, nägin, kuidas ka tema Sind kartis. Mul puudus turvatunne ja usaldus.
Mäletan lapsepõlvest vaid ühte perereisi Saaremaale – hommikul läksime ja õhtul tulime. Sa võtsid mind kord Soome kaasa, kuid tegid sealgi tööd. Juba siis oskasin eriti väärtustada neid väheseid hetki, kui olime kahekesi. Ma tahtsin lihtsalt Sinu lähedust ja hoitust, kuid ei saanud seda. See tekitas minus sügava pettumuse ja kurbuse.
Eriti valus oli see, kui helistasid külmal talveõhtul Skype’i vahendusel – taas alkoholi tarvitanuna – ja ütlesid, et ma pean oma lapsepõlvekodust välja kolima, kui tahan emaga suhelda. Ma olin vaid 15-aastane. Pettunud, vihane, hüljatud ja sügavas kurbuses. Peas keerles üksainus mõte: mida mina Sulle tegin? Seda lõputut valu ja kurbust ei saanud sõnadesse panna.
Lisaks võtsid Sa ära minu kõige kallima sõbra – koera, kellega olin koos kasvanud ja kes oli tol hetkel ainus, kes pakkus mulle turvatunnet ja armastust. Ma olin sunnitud kolima vanaema juurde, kuid ei suutnud seal elada. Otsisin teisi võimalusi ja kolisin kahe klassiõe juurde ühte 1-toalisse üürikorterisse. Elasime kolmekesi paar kuud. Minu maailm koosnes hirmudest ja varises veelgi rohkem kokku, kui pidin Sinu vastu kohtusse minema.
Ma tahtsin lihtsalt elada ja koolis käia, aga pidin end ise kohtus esindama, et saada elatisraha. Kõige kurvem oli see, et Sina palkasid linna ühe parima advokaadi, samal ajal kui mina pidin üksi hakkama saama. Sa kaebasid mind isegi teise astme kohtusse edasi, et saada minult enda kohtukulud kaetud. Minu sees valitses täielik segadus ja sada küsimärki. Miks?
Vahepeal polnud mul isegi söögi jaoks raha. Pidin ise leidma lahendusi ja alustama varakult tööeluga kooli kõrvalt. Minu esimene suhe tundus tol hetkel väljapääsuna – nüüd tean, et see oli tegelikult põgenemine ja turvatunde otsimine.
Kui Soomes juhuslikult üle aastate kokku sattusime, polnud meil millestki rääkida. Sa olid minu jaoks võõras. Mul puudusid tunded – olin need kõik endas alla surunud. Peaaegu 15 aastat polnud meil tõelist kontakti, vaid mõned üksikud sünnipäeva sõnumid. Kui Sa ei vastanud minu kokkusaamissoovidele, loobusin. Lasin lahti ja hakkasin sügavuti iseendaga tegelema. Läbi nende aastate tõusis pinnale meie suhe – eriti peegeldus see minu suhetes meestega.
Siis tuli 2023. aasta, mil ma lahutasin. Sel keerulisel ajal helistasid Sa mulle ise. Olin siiralt tänulik. Kutsusid mind külla ja me saime esimest korda päriselt rääkida. Alguses tundus kõik jälle võõras – puudus isa armastus. Kuid tasapisi hakkas meie suhe soojenema. Küpsetasin Sulle elu esimese isadepäeva tordi ja tundsin sellest nii suurt rõõmu. Me pole olnud lähedased, kuid ma tean, et Sa oled olemas. Oled mulle väga oluline.
Kui hakkasin meie suhtega teadlikult tegelema – tunnistades, mida ma olen läbi elanud, silmitsi seistes oma hirmudega ja lahustades emotsioone – jõudsin lõpuks siira ja sügava andestuseni. See avas meie vahel uue tee. Kui Sa helistasid suvel minu sünnipäeval ja õnnitlesid, tekkis mul tunne öelda esimest korda: Ma armastan Sind. See tuli nii puhtalt südamest, et Sa hakkasid nutma. Mina samuti. Sa ütlesid, et armastad mind ka, ja saatsid pärast veel nii ilusa sõnumi.
See oli mu elu üks ilusamaid hetki ja parim sünnipäevakingitus!
Tundsin, et meie suhe on jõudnud uuele tasandile – siirale, hoolivale, turvalisele ja usalduslikule isa ja tütre suhtele. Siin pole kohta hukkamõistul ega hinnangutel, sest ma tean Sinu lapsepõlvelugu ja näen seda kõike läbi armastuse. Tänu neile kogemustele olen mina just selline, kes ma praegu olen. Olen tänulik, et need kogemused on õpetanud mulle, mis on tõeline, puhas ja ehe armastus. Mida ma väärtustan, milliseid suhteid loon ja millist elu ise valin elada.
Ükskõik, millised kogemused elus on – lapse jaoks on alati olulised mõlemad vanemad. Ainult siiralt andestades suudame näha iga suhte ja inimese väärtust enda elus.
Hiljuti osalesin Facebookis IirisX isadepäeva loosimängus ja võitsin meile erilise hetke – fotosessiooni Tartus. Esimest korda saime kahekesi minna fotograafi juurde. Olin elevil, sest see polnud lihtsalt fotosessioon, vaid meie silmaiiristest tehtud fotod. Olen siiralt tänulik, et saime veeta koos aega, rääkida autosõidul lugusid ja luua ühise erilise mälestuse. Kõik juhtub põhjusega.
Olen südamest tänulik, et mul on isa ja et meie suhe on tervenenud hoolivaks ja armastavaks isa-tütre suhteks.
Aitäh, et oled! Armastan Sind, kallis Isa!
Soovin kõigile isadele südamlikku ja armastusega täidetud isadepäeva – ka neile, kes on füüsilisest kehast lahkunud. 🤍
Armastusega,
Demi
Foto: https://irisx.ee/
