Mänguvilla teraapiad

06/04/2026

Olete lahkesti kutsutud osa võtma!

11/03/2026

Kõige tähtsam, kõige möödapääsmatum töö, mida sul tuleb siin elus teha, on õppida iseennast armastama ja oma sisemist väikest Sind terveks armastama. Mitte miski ei ole tähtsam ega pakilisem, isegi kui see sulle praegu nii ei tundu. Isegi kui sa ei tea, kust otsast alustadagi. Aga millest siis alustada...? Mängime sellist mängu: iga kord, kui sa tunned, et sulle on liiga tehtud, sind on üksi jäetud, välja jäetud, maha jäetud, valesti mõistetud või halvustatud, siis lihtsalt too korraks kogu tähelepanu endale. Ükskõik, kuidas sa seda mõistad või kuidas see sinu jaoks välja näeb. Nii, nagu sa praegu oskad. Järgmine kord jälle. Ja siis vaata, mis saama hakkab.

26/02/2026

Protsessis sees olles ei tunne sa, et kasvad ja arened.
Ole endaga hea!

24/02/2026

Südamlikku Eesti sünnipäeva!
Hooligem üksteisest iga päev.

12/02/2026

Nii palju on igasugu soovitusi, kuidas rasketest eluolukordadest välja tulla. Ja minul on võtnud tohutult aega välja sõeluda need, mis minu ülitundlikule närvisüsteemile ei sobi ja mind lihtsalt ei aita.
Nii palju süütunnet ja häbi, et kuidas ma siis nüüd ei suuda lihtsalt end kokku võtta ja edasi liikuda. Ennast distsiplineerida.
Allpool mõned näited, mina tundsin end peaaegu kõigis neist ära.
Olen aru saanud, et lahendus algab alati armastusest ja enesekaastundest.
Armastusega,
Maria Kristiina

29/01/2026

Hea tähele panna ja kasutada.

Sensoorne ülekoormus – mis see on?

Sensoorne ülekoormus tekib siis, kui noore aju saab korraga liiga palju infot: helid, valgus, liikumine, puudutused, lõhnad või sotsiaalsed olukorrad. Aju ei suuda seda enam filtreerida ja närvisüsteem läheb häireseisundisse. Tulemuseks võib olla ärrituvus, sulgumine, plahvatuslik reaktsioon või täielik „väljalülitumine“.

Kuidas aidata noorel rahuneda?

Rahunemine tähendab närvisüsteemi koormuse vähendamist:
🌞Rahulik ruum – vaiksem, mahedam valgus, vähem inimesi, vähem müra
🌞Survetunnet pakkuvad vahendid – raskustekk, raskus õlakate, kallistuspadi, ussipadi vms
🌞Sobiv lähedus – mõne jaoks piisab sellest, et täiskasvanu on lähedal ja rahulik, mõni vajab kallistust või õrna puudutust. NB! Kindlasti on vajalik noore nõusolek.
🌞Rütm ja ennustatavus – teadmine, mis järgmisena juhtub

🧨Autistlik või autistlike joontega noor ei pruugi puudutust taluda, kuid vajab siiski turvatunnet – seda saab pakkuda hääletooni, kohalolu ja selgete sõnumitega.

Kuidas sensoorseid plahvatusi ennetada?
💛Paku pause enne, kui väsimus ja ärritus kuhjuvad
💛Märka varajasi märke (rahutus, ärritus, jalatõmblemine, sõrmede naksutamine vms)
💛Luba liikumist, vaikust või eraldumist enne „plahvatust“
💛Ära eelda, et noor ise oskab oma vajadusi õigel ajal sõnastada

🩷

23/01/2026

Oled ehk ka kogenud ärritust täiskasvanuna pühadeks vanematekoju tulles. Siin on lihtne selgitus, mis sinu psüühikaga toimub.

03/01/2026

💞

Neuroscience research shows that a baby’s brain reacts to a mother’s singing in a way strikingly similar to a biological calming drug. Within seconds of hearing her voice, an infant’s heart rate slows, stress hormones drop, and the nervous system stabilizes — even if the mother believes she “can’t sing.”
Brain imaging studies reveal that maternal singing activates areas linked to emotional regulation, auditory processing, and bonding, far more effectively than recorded music or spoken words. The effect is strongest when the voice is familiar.
This response is believed to be evolutionary. For thousands of years, vocal cues from caregivers signaled safety, warmth, and survival. A baby’s nervous system is wired to trust that sound instantly.
Researchers now recommend singing as a simple, drug-free intervention for soothing infants, supporting early brain development, and strengthening mother–child bonding.