Energia on kõikjal ja kõiges.
Address
Mehaanika 21
Tallinn
Website
Alerts
Be the first to know and let us send you an email when Energiameditsiin Külli ja Heino Väli teraapiad posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.
Contact The Practice
Send a message to Energiameditsiin Külli ja Heino Väli teraapiad:
Share
Category
Minu teekond
Inimeste eluteed võivad vahel teha käänakuid, mille kohta me paar aastat varem arvaksime, et see on absoluutselt võimatu. Elu totaalselt muutvad asjaolud, mis on toonud mind inimeste aitamise juurde läbi tervendamise, hakkasid kujunema mitmed aastad tagasi kui olin osanud ennast innustunud ja tõenäoliselt ka hinnatud teedeinsenerina nii ära kurnata, et tundsin surma hingust juba väga tugevalt. Mu organism oli nii kurnatud ning totaalselt läbi põlenud, et elu lõpp näis vähem kui aasta kaugusel. Olin mänginud ennast nurka. Hakkasin märkama, et see mida ma tegin, ei pakkunud enam rahuldust. Sain aru, et elan kellegi teise unistuste täitmise nimel. Selle kõigega koos hiilis ligi süvenev depressioon ja algasid kõiksugu tervisehädad (stress, unetus, kehakaalu tõusuga kaasnevad hädad). Tundsin ennast nagu tünnitäis mürki. Arvasin, et see ongi minu saatus ja nii see peabki lõppema.
Aga võta näpust. Saatusel olid minu jaoks teised plaanid varuks. Kuigi olin endast teedeinsenerina väga palju andnud, ei olnud see ilmselt viinud grammigi lähedamale sellele, milleks ma Universiumi arvates tegelikult siia ilma sündisin. Hakkasin alateadlikult otsima väljapääsu. See hääletu appikarje viis mind Brandon Bays-i välja töötatud kolmepäevastele „Rännaku“ retriitidele ja lausa kolmel korral poole aasta jooksul. Hästi lihtsalt kirjeldades on selle meetodi eesmärk vabastada inimese füüsilisest kehast sinna kinni jäänud energeetilised probleemid nagu emotsioonid, emotsionaalsed traumad ja uskumused, mida me enam ise mäletadagi ei pruugi, kuid mille kinni hoidmiseks kulutab organism ilma meie teadmata tohutu hulga energiat. Tasapisi, kuid väga kindlate sammudega hakkasid aset leidma väga suured muutused minu tervises. Eluisu ja eneseusk tulid tagasi. Ma kaotasin ilma erilist teadlikku elustiili muutust sisse viimata aastaga 18 kilo. Minu jaoks täiesti ootamatult oli sündinud ja kasvamas minus mingisugune murrang, mis järjest võimsamini hakkas mõjutama minu tulevast elu. Avastasin, et varasemad igapäevased asendamatud lähedased sõbrad veini- või õllepudel, mida kasutasin stressi maandamiseks, külastasid mind järjest harvemini. Avastasin endas tärkamas täiesti allasurumatu huvi – nagu rohulible tärkab läbi asfaldi – absoluutselt kõiksugu idamaiste meditsiinimeetodite (Hiina meditsiin sh ravimtaimed, viie elemendi põhine lähenemine, Jaapani meridiaanidel põhinev tervendamine, moksa, kupud, refleksioloogia, psühholoogia), inimese toimimise mehanismi ja üleüldse tervise edendamise võimaluste vastu. Minus kõneles soov õppida tervenemist ja tervendamist. Avastasin ennast Rene Bürklandi ja Heino Tiigi seminaridel usinasti konspekteerimas. Nagu ikka ühest äärmusest tulles on väga kerge sattuda teise äärmusesse. Nii juhtus ka minuga. Sattusin lisaks arvukatele idamaade meditsiini kursustele ka kõiksugu tervenemisega kui ka lausa müstikaga tegelevate seltskondade juurde. See kõik tundus nii ülipõnev. Siiski hakkas õige pea minus kõnelema arusaam, mis ütles, et et niimoodi kaugele ei purjeta. Mõistsin, et ma lõhun ennast niimoodi jälle ära, kulutades tohutult energiat, saamata aru milleks ja jõudmata mitte kuhugi. Rändasin nagu Alice imedemaal. Mul oli tunne nagu hundil, kes jahib lambakarjas korraga kõiki lambaid.
Oli aeg ja reaalne vajadus rahuneda – tulla keskmesse tagasi. Istusingi sõna otseses mõttes toolile ja küsisin endalt: „Mis on see asi, mida ma tõepoolest kogu selle virvarri seest kõige enam teha tahan. Mis mind kõige enam erutab. Veidi mõtiskledes jõusin arusaamani, et minu tõeline kirg on inimese elutegevust toetav, silma jaoks nähtamatu energia, mis liigub meie sees. See valik oli õige. Kirg inimese eluenergiaga tegelemisel paelub mind täna järjest tugevama jõuga. Mind tõukab tagant mõte ja teadmine, et kui minul õnnestus ilma tablettideta minu jaoks lõpp-peatusena tundunud mustast august välja tulla, siis tahan ma seda võimalust teistelegi näidata ja neid sellega aidata. Ühel hetkel tuli taipamine, et see võibki olla minu elu ülesanne – aidata inimestel end tervendada ilma organismi kahjustavate tablettideta. Et ma suudaksin seda edasi anda, teades millest ma räägin, oli vaja ise seal sügavas augus ära käia – tunda seda valu ja vastikust kui ka sellest vabanemise rõõmu ja tekkivat kergust. Olen tähele pannud, et valdav osa tablettidest või valuvaigistitest on mõeldud vaid sümptomite (valu ja ebamugavus) allasurumiseks, et me saaksime oma vildakas kehas edasi elada. Samas aga unustame, et valu on organismi appikarje viimases hädas, kuna oleme pikka aega eiranud organismi poolt antavaid tervise halvenemise märke. Üks tablett viib teiseni ja nii me istumegi pensionieas, kui sinna peaksime mingi ime läbi jõudma, tablettide kuhja otsas, mida võtame hommikul lõunal ja õhtul kuni elupäevade lõpuni. See väljavaade ei lähe kokku minu arusaamaga elust, mis peab kulgema loomulikult ja ilma valudeta. Me saame ise tohutlt palju ära teha, et tervisehädasid ära hoida või leevendada kui oleme siiski lasknud asjadel liiga kaugele minna.
Täna on minu suurimaks rõõmuks ja motivaatoriks näha, kuidas inimestel algab tervenemise protsess ja kuidas käegakatsutavad tulemused muudavad inimesi nii palju rõõmsamaks. Algul võib see olla küll valulik nii füüsiliselt kui hingeliselt, sest me hakkame taas tundma ja tunnetama nii oma keha kui emotsioone, kuid sellest koormast järk-järgult vabanedes muutub elu järjest nauditavamaks. Tasub siiski meeles pidada, et mõnikord võib ravi võtta sama kaua kui probleemi väljakujunemine. Kuid siiski on motiveeriv elada tervenemises mitte tervise halvenemises.
