25/05/2026
Suur osa inimesi ei jää kinni teadmiste puudumisse, vaid teadmised ei jõua päris ellu.
Õppimisel on erinevad tasandid.
1. tasand — saame aru.
Loeme, kuulame, kogume infot. Midagi kõnetab, tundub loogiline.
2. tasand — oskame seda teistele edasi anda.
Selgitada. Analüüsida. Nõu anda.
Ja siia jäävad väga paljud meist kinni.
Me võime rääkida piiridest, närvisüsteemist, puhkusest, kohalolust või enese hoidmisest väga teadlikult… ja samal ajal ise vanades mustrites edasi elada.
See on midagi, mida näen oma töös sageli. Inimene teab täpselt, mida oleks vaja teha. Aga puudu jääb järjepidevusest.
3. tasand — elame selle järgi, mida teame.
Mitte ideaalselt, aga piisavalt järjepidevalt, et keha hakkaks uut kogemust usaldama.
Ja siin ei ole kõige olulisem motivatsioon, vaid oskus tulla tagasi.
Ikka uuesti. Pärast väsimust. Pärast tagasilangust. Pärast vanasse mustrisse tagasi kukkumist.
Ja mitte ennast nüpeldades, vaid heasoovlikult suunda korrigeerides. Päris muutus ei sünni ainult teadmistest.
Keha vajab korduvat kogemust.
See kõik nõuab aega. Ja kuigi argipäeva sekeldustes tundub sageli, et just aega ei ole, piisab vahel mõnest lühikesest hetkest päeva jooksul.
Praegu näiteks: Peatu korraks. Tunne jalgu vastu maad. Võta üks aeglane sügav sisse- ja väljahingamine. Ja vii pilk millelegi ilusale.
Luba sellel ilul korraks ka endasse jõuda. 🤍