18/09/2023
Ma olin 12a kui läbi suitsiidi lahkus mu ema. 🕊️
Ma olin nii suures šhokis et mu aju blokeeris selle sõnumi et mu ema enam ei ole. Isegi kui seisin tema kirstu ees ja jättes hüvasti…olin päevi hiljem veendunud et ta elab edasi. Mu mõistus lõi loo, et kui ma tema viimast elukohta mu kalli vanaema juures ei külasta elab ta ju edasi.
Mitte üksi lähedane mu ümber ei seletanud mida tähendab surm…aastaid hiljem ka suitsiid.
Teda enam polnud ja kõik.
Ja siis ma olin..oma mõtetes ja tunnetes…täiesti üksi.
See valu oli ka nendes nii suur, et nad valisid seda teemat mitte puudutada…
Ma ei julgenud kodus isegi nutta…sest ma tõin sellega nende valu neis üles.
Nutsin salaja…tundsin oma tundeid salaja.
Sest mulle sisendati alati Geir sa oled tugev…sa pead olema tugev. Ja…jah..ma olingi…kuid surudes läbi selle kõik tunded alla ja pakkides kõik tunded kokku.
Kuniks…tuli päev, kus see konteiner sai täis…ja kaas tuli pealt. Sain raske depressiooni diagnoosi. Kogesin sellist valu ja kurbust…mida ma kunagi tundnud pold. Valu oli niii suur et tahtsin lahkuda…olin nõus andma kõik et see valu kaoks.
Kuid ma ei saanud minna. Teadsin, millise valu ja süütunde ma oma lähedastesse jätksin…võitlesin iga elupäeva eest.
Tegin läbi erinevaid teraapiaid, meditiinilisi kui alternatiivseid.
Kui inimesed küsivad kuidas? Kuidas saab terveneda, milleski nii raskest?
Tee on ainult Üks…otse..sellest valust läbi.
Jaa…sa võid käia ringiga…otsides võimalusi…et keegi teeb sind korda…või endale valetades et mind see enam ei puuduta. Sa võid joosta ükskõik kui kiiresti ja kaugele…enda eest sa ei põgene.
Seega minu palve…kes iganes on sarnases olukorras..leia endale kasvõi üks inimene, keda sa usaldad..ja julged avada, kes sulle ruumi hoiab ja sind sel teel saadab🙏🏻 Sa ei pea selles üksi olema 🤍
Vahel kõige raskemad kogemused on tulevikus sinu kõige suurimad tugevused ❤️🩹❤️✨