Mänguteraapiakeskus Mängutee

12/06/2025

03/04/2025

Kas kodune mänguteraapia saab aidata lahendada lapse käitumisprobleeme? by admin | Apr 2, 2025 | Artikkel Lapsevanemad on tihti mures oma lapse käitumise pärast. Lapsed ei püsi paigal, lähevad endast välja, kui nad ei saa oma tahtmist, trambivad jalgu, teevad haiget endale või teistele. Kui ...

20/03/2025

Mäng on lapse arengus ülioluline, sest see on loomulik viis õppimiseks ja maailma avastamiseks. Siin on mõned peamised põhjused, miks mäng on nii tähtis:

Kognitiivne areng – Mäng toetab probleemilahendusoskuste, loogilise mõtlemise ja loovuse arengut. Näiteks ehitusklotsidega mängimine õpetab ruumilist mõtlemist ja põhjus-tagajärg seoseid.

Keeleline areng – Rollimängud ja suhtlus mängu ajal arendavad sõnavara, eneseväljendust ja kuulamisoskust.

Sotsiaalne-emotsionaalne areng – Mäng õpetab lapsele koostööd, reeglitest kinnipidamist, emotsioonide reguleerimist ja empaatiat.

Motoorne areng – Füüsilised mängud, nagu jooksmine, ronimine ja peenmotoorikat arendavad tegevused (nt joonistamine, puslede kokkupanek), aitavad arendada lihaste koordinatsiooni ja osavust.

Loomingulisus ja kujutlusvõime – Mäng annab lapsele vabaduse katsetada ja avastada uusi lahendusi, julgustades loovat mõtlemist.

Stressi vähendamine ja heaolu – Mäng aitab lapsel lõõgastuda, maandada pingeid ja õppida toimetulekut keerulistes olukordades.

Mäng ei ole lihtsalt ajaviide, vaid oluline osa lapse arengust, mis toetab teda igas eluvaldkonnas. Seetõttu on oluline anda lapsele piisavalt aega ja vabadust mängimiseks ning pakkuda eakohaseid mänguvõimalusi.

18/03/2025

Kalli-kalli Uus-Veerenni lasteaiamaja esimesel korrusel tegutseb mängu- ja loovteraapia tuba, mis pakub erinevaid psühhoteraapia teenuseid lastele ja peredele. Mugavalt saab psühholoogidega ise ühendust võtta, leides kontaktid meie lasteaia kodulehelt: https://kalli.ee/kalli-kalli-uus-veerenni/kalli-kalli-teraapiatuba
Nad toimetavad nii eesti kui ka venekeeles.

MIS ON MÄNGUTERAAPIA? See on psühhoteraapia meetod, mis toetab lapse minapildi ja enesehinnangu kujunemist,
• mille eesmärk on leevendada lapse psühholoogilisi ja emotsionaalseid seisundeid, mis põhjustavad käitumisprobleeme;
• mis kasutab laia valikut kunsti- ja mängulisi võtteid;
• mis pakub lapsele võimaluse väljendada oma tundeid ja kogemusi turvalises ja toetavas õhkkonnas;
• mis erineb tavamängust selle poolest, et terapeut aitab lapsel läbi mängu lahendada tema jaoks üles kerkinud probleeme.Sihtgrupp on lapsed vanuses 3-12 aastat.

MIKS MÄNG?
Sest,
• mäng on olulisel kohal lapse arengus, see on lapse loomulik õppimise viis;
• läbi mängu peegeldab laps oma sisemaailma, ideid ja tundeid ning saab teadmisi maailmast;
• mäng toetab lapse eneseväljendust, eneseteadlikkust, enesehinnangut;
• laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid viisil, mis ei eelda sõnastamist;
• mänguteraapias on mänguasjad lapse sõnad ja mäng lapse keel;
• mänguteraapias on mäng teraapia.

MIS KASU ON MÄNGUTERAAPIAST?
Selle abil:
• arendab laps oma suhtlemisoskust, õpib väljendama tundeid ning lahendama probleeme, kohandama käitumist;
• saab last toetada erinevate stressi tekitavate sündmuste ja kogemuste läbitöötamisel nagu suhtlemisprobleemid lasteaias ja koolis, pereprobleemid, haigused, surm, kolimine, haigestumine, koolikiusamine, vägivallajuhtumid;
• saab last õpetada vihaga toimetuleku, käitumis- ja õpiprobleemide puhul;
• saab toetada lapse enesehinnangut ning arendada empaatiat, st võimet tajuda teiste inimeste tundeid, emotsioone ja vajadusi.

KUIDAS MÄNGUTERAAPIA TOIMUB?
• seanss kestab 45 minutit ning toimub kord nädalas;
• lapsevanem ja laps annavad nõusoleku protsessi toimumiseks;
• terapeut selgitab välja, kas see meetod on lapsele parim või vajab laps mõnda teist tüüpi sekkumist.

KUIDAS PERE ON KAASATUD?
• pere ja lähedaste toetus mängib lapse tervenemisprotsessis olulist rolli;
• terapeut hoiab vanemaid / hooldajaid mänguteraapia protsessiga kursis, annab nõuandeid toimetulekuks ning vajadusel kaasab neid;
• konfidentsiaalsus on väga oluline, et laps saaks terapeuti usaldada ja protsess oleks edukas.Seetõttu on oluline arvestada, et terapeut ei jaga detailset informatsiooni seanssidel toimuva kohta, ent hoiab alati vanemaid toimuvaga kursis.

Mänguteraapia on nagu tee, mida mööda liikudes kohtub laps oma tunnete, mõtete, soovide, vajadustega. Ta valib mänguteele kaasa teda julgustavad tegevused, esemed, inimesed ning viibib toetavas keskkonnas, kus võib kriitikavabalt tegutseda. Kui loovus on lahti, avanevad lapse sisemised ja varjatud võimalused leida lahendusi, muutuda ning areneda. Mänguteraapia kohta saad täpsemalt uurida ka telefonil +372 50 977 82 ja e-maili aadressil info.mangutee@gmail.com.

27/02/2025

Lase lapsel mängu juhtida!

Paljud vanemad on mures, et nad ei oska enam oma lastega mängida või et ekraanid on takistanud laste loovuse arengut. Samuti arvatakse, et lapsed peaksid rohkem omavahel mängima, mitte vanematega. Kuidas siis käituda ja milliseid tegevusi võiks ette võtta vanemate lastega, kes ei leia enam huvi traditsiooniliste mängude vastu?

☝Loe Tarkvanema.ee-st: https://tarkvanem.ee/suhe-lapsega/mang/vanemate-kkk/

☝Vaata ka, mida arvavad lapsed vanematega mängimisest: https://tarkvanem.ee/suhe-lapsega/mang/laste-motted/

05/02/2025

Käimas on rahvusvaheline mänguteraapia nädal 🥳. Selle puhul toome teieni neli fakti mänguteraapia kohta

Mänguteraapia EI ole lapse õpetamine! 📚

Mänguteraapia EI ole koht, kus lastele õpetatakse uusi oskusi. Seal ei õpetata lastele viisakat käitumist, reeglite järgimist või õiget eneseväljendust.

Mänguteraapia on lapse jaoks turvaline ruum, kus ta saab tegeleda enda mõtete ja tunnetega ning leida oma muredele ise lahendusi.

Mänguteraapia ruum ei ole klassiruum! Laps ei pea seal õppima, ta saab seal lihtsalt olla see, kes ta on. Sellest algabki kõige suurem areng!🌱

Mänguteraapia aitab lapsel tugevdada enesekindlust ja tulla toime eluraskustega, seda kõike lapse jaoks sobivas tempos.💡

24/01/2025

Mis paneb lapsi vastu vaidlema?

Mida teha, kui laps vaidleb vastu?😠
Kui laps vaidleb vastu, võib see tunduda vanemale kurnav ja tüütu. Tegelikult on vaidlemine lapse jaoks loomulik osa arengust. Lapsed õpivad vaidluste kaudu väljendama oma tundeid ja vajadusi, katsetama iseseisvust ning arendama probleemilahendusoskusi. Vaidlemine on oluline, aitamaks tal kasvada enesekindlaks ja vastutustundlikuks inimeseks.
Vaidlused annavad vanematele võimaluse näidata lapsele, et tema mõtted ja tunded on olulised. Kui laps tunneb end mõistetuna, on tal kergem konfliktiolukordades rahuneda ja leida lahendusi. Siinkohal mõned praktilised soovitused, kuidas lapse vaidlemisega toime tulla, toetudes Gordoni suhtlustreeningu põhimõtetele.
1. 👂Kuula aktiivselt. Kui laps vaidleb, kuula teda tõeliselt. Sageli peitub vaidluse taga emotsioon või vajadus, mida laps pole suutnud veel väljendada. Näiteks kui laps ütleb: „See pole õiglane!”, vasta: „Tundub, et sa oled pettunud. Räägi mulle rohkem.” Selline lähenemine näitab, et võtad teda tõsiselt, ja aitab pingeid vähendada.
2. 🤲Väldi võimumänge. Lapse vaigistamine stiilis „Sest ma ütlesin nii!” tekitab trotsi. Selle asemel räägi temaga koostööd soodustaval viisil, näiteks: „Mõtleme koos, kuidas võiksime selle olukorra lahendada.” See õpetab lapsele, et erimeelsusi saab lahendada rahumeelselt.
3. 💡Kasuta mina-sõnumeid. Kui laps teeb midagi, mis sind häirib, väljenda oma tundeid ja vajadusi selgelt, kuid ilma süüdistamata. Näiteks: „Kui tuba on segamini, on mul raske lõõgastuda,” selle asemel, et öelda: „Sa oled alati nii lohakas!”
4. 🤝Õpeta probleemilahendust. Kasuta vaidlusi võimalusena koos lahendusi otsida. Küsi näiteks: „Mida sa arvad, kuidas võiksime selle ära korraldada, et mõlemad rahule jääksime?” See aitab lapsel õppida koostööd ja vastutust.
Lapsevanemana on oluline meeles pidada, et vaidlused ei pea olema võitlused. Need on võimalused tugevdada vanema ja lapse omavahelist sidet ning õpetada lapsele olulisi oskusi, mis kannavad teda läbi elu. Kui oled valmis kuulama, mõistma ja koostööd tegema, muutub ka keeruline vestlus millekski, mis viib teid teineteisele lähemale ⏳.
Koolitaja Annika Roosa-Saarma alustab 28. jaanuarist Gordoni suhtlustreeningu grupiga, mis kohtub teisipäeva õhtuti 8 nädala jooksul Tallinna kesklinnas. Tule ja harjuta koos teiste lapsevanematega!
Rohkem infot leiad sündmuse lingilt:
Gordoni suhtlustreening lapsevanemale (28.01-25.03 Tallinn) | Facebook

15/12/2024

Käes on kolmas advent 🎅❄️

Mäng on laste keel, rõõmu ja õppimise allikas. Selleks, et loetleda üles kõik see, mida mäng lapse jaoks annab, jääb siin ruumi väheseks. Oluline on teadmine, et laps ja lapse aju vajab mängimist ning parim mängimise ekspert on laps ise.

Pole olemas õiget mängimise viisi või mängu. Lapse mäng võib olla täiskasvanu jaoks tülikas, sest lapsed võivad olla mängides lärmakad ja mängu tõttu võivad toad olla segi, kuid see kõik on märk sellest, et laps tunneb ennast mõnusalt ja turvaliselt. Ja mis peamine, tegeleb aju arengu seisukohalt ühe ülitähtsa tegevusega.

Nii et tänasel kolmandal advendil kutsume sind üles täiel rinnal nautima seda, kui märkad lapsi mängimas. Ja kui laps sind mängima kutsub, mine kampa! Mäng kuulub lastele 🩷

11/12/2024

Kas teadsid, et valetamine on märk lapse arengust? 🤔

Kui laps hakkab valetama, võib see vanematele ja hooldajatele tunduda murettekitav, kuid tegelikult on see loomulik osa tema kognitiivsest ja sotsiaalsest arengust! 👶💡

Valetamine nõuab lapse ajult keerulisi oskusi: ta peab mõtlema, kuidas tõde varjata ning samal ajal teadvustama, mida teine inimene usub. See on märk sellest, et laps õpib empaatiat ja hakkab mõistma, kuidas teised mõtlevad. 🧠💬

Oluline on seda lapse arengufaasi toetada hooliva juhendamise ja aususe väärtustamise kaudu. Selle asemel, et vale eest last karistada, on parem võimalus sellest õppida ja arendada lapse arusaamist sellest, miks tõde on oluline. 🌱✨

11/12/2024

Miks kasutavad lapsed roppe sõnu?

Kindlasti oled kuulnud lapsi ropendamas. Ropud sõnad ilmuvad lapse keelekasutusse umbes 2-5-aastaselt ja lapse suust mõne roppuse kuulmine võib vanema täitsa ära ehmatada. Miks küll lapsed seda teevad?🤔

Selleks võib olla põhjuseid lausa mitu:

💬 Täiskasvanute matkimine – Täiskasvanutel tuleb ikka aeg-ajalt üle huulte mõni ropp sõna. Seda kas seltskonnas kuuluvustunde loomiseks või emotsioonide väljendamiseks. Lapsed aga õpivad sõnu ja keelt end ümbritsevatelt inimestelt ning nii jõuavad ropud sõnad ka nende keelekasutusse. Pealegi, sõnadega on väga põnev mängida!

🤪 Tähelepanu otsimine – Eriti põnev võib olla lapse jaoks see, kuidas lapsevanem nendele tema poolt öeldud sõnadele reageerib. Nii võib saada nalja, tähelepanu või järgneda võib hoopis pahandamine. See sõnade maailm ja nende mõju katsetamine on ikka väga põnev!

🌪️ Emotsioonide väljendamine – Täiskasvanud kasutavad roppe sõnu enda emotsioonide väljendamiseks või nende tugevuse rõhutamiseks. Nii ei ole midagi imestada, kui ka lapsed võtavad need appi, kui tunnevad viha, pettumust või frustratsiooni. Muide, on leitud, et need sõnad aitavadki meil enda tundeid väljendada ja stressi leevendada.

🔍 Keelatud vili on ikka see kõikse magusam – Roppude sõnade kasutamine on laste jaoks reeglina keelatud, nii et need muutuvad millekski väga eriliseks ja põnevaks ning nende kasutamine muutub seeläbi veelgi ahvatlevamaks.

Kuidas reageerida, kui kuulen last neid sõnu kasutamas?

👉 Püüa säilitada rahu! Ülereageerimine võib vaid last julgustada nende sõnade kasutamist kordama.
👉 Anna rahulik seletus. Räägi lapsele rahulikult, miks teatud sõnad ei ole viisakad ega sobi igal pool kasutamiseks.
👉 Ole lapsele eeskujuks. Lapsed matkivad sinu kui täiskasvanu käitumist, muuhulgas ka seda, kuidas sa oma emotsioone väljendad.
👉 Õpeta lapsele alternatiivseid viise enda tunnete väljendamiseks.

Laste sõnavara areneb pidevalt ja selle käigus nad uurivad, kuidas sõnad maailma mõjutavad. Armastuse ja järjekindla juhendamise abil saame aidata lastel mõista, millised sõnad sobivad või ei sobi erinevates olukordades kasutamiseks. ❤️

11/12/2024

Kindlasti oled aeg-ajalt mõelnud, et kuidas saaks lapse käitumist mõjutada ja parandada? Siinkohal on oluline meelde jätta üks väga oluline tõde: lapsele halba enesetunnet tekitades ei muuda me tema käitumist paremaks.

Lapsed õpivad paremini armastuse, toetuse ja mõistmise, mitte hirmu või häbitunde kaudu. Järgmine kord, kui tundub, et olukord vajab distsiplineerimist, proovi hoopis empaatiat ja kontakti loomist lapsega. Hinga, kuula, sea vajadusel kehtestavalt piire, paku võimalust lapsel kasutada sinu rahumeelsust selleks, et taas endas tasakaal leida. See on pikaajalise positiivse mõju võti. 💛