26/11/2025
Lihtsalt tänase õhtu mõtisklus:
Tihtipeale me anname läbi oma enese varjude mürgiseid hinnanguid neile, kes meie arvates oma eluteed on valesti käinud. Tihtipeale me unustame, et igal ühel siin maises kehastuses on oma enda lugu ja õppetunnid, mida nad katseajal läbivad, et jõuda lähemale iseenda hingeni ja selleni, mille saatus on nende jaoks ettevalmistanud. Mõnel kulgeb see kergemalt, mõnel raskemalt.
Kõik sõltub süsteemist, mida endas kannad.
Mõni õpib läbi tohutu valu rohkem, kui läbi kerguse.
Meie asi ei ole anda hinnanguid, kui see just pole kurjus, mida peab peatama.
Ennem, kui hakkad kedagi oma hinnangutega kahjustama peatu ja korraks mõtle, kas sina oled olnud otsast lõpuni veatu, perfektne eeskuju nii oma lähedastele, kui ka kogu maailmale.
Kõige hinnalisem vara meie elus on meie lähedased ja kallimad, kes meist jäägitult hoolivad ja kahjuks, isegi siis, kui neile väga haiget tehakse.
Kurb on, aga see, et meile räägitakse, et meil on kõigega aega, et üks kord mõista, kuid kui hiilib ootamatult mõistmise aeg, on tegelikult juba hilja.
Seega, ära lõhu kunagi midagi, mis armastas sind mõnikord rohkem, kui iseennast, sest seda ei tee igaüks, kes meie ellu satub.
