09/06/2023
KUIDAS ENESEARENG VÕIB OLLA VÄGIVALDNE ISEENDA SUHTES ?
Jagan enda lugu. Kõik algab muidugi tasutast, kuhu sa kehastud ja maandud siin ilmas. Ma olen varem jaganud, kus mul tekkis väga noorena arusaam, et kui ma tahan kogeda täisväärtuslikku elu, mida enamus kogevad ning mis mulle tundub nii kättesaamatu siis ma pean selleks megapalju pingutama, kiiresti kõigest tervenema. Muidugi ei olnud see surve ainult minu enda poolt vaid see tuli kaugemalt, ilmselt juba vanavanematest, et keegi peab kindlasti minust saama, sest nendest ju ei saanud. Nemad loobusid enda unistustest ning nüüd olen mina sama küsimuse ees.
Kuid enne veel on “Sul maailmama p**k tervenemise teekond ees.” Juhul kui Sa otsustad on unistuste kasuks. Ise tegelikult mitte aimates, et põhjustan sellise mõtteviisiga iseendale vägivalda. Tavaliselt kui oleme kogenud vägivaldsust enda taustsüsteemis siis suuremal või vähemal määral tekib tendents ka iseenda peal seda kaudselt rakendada.
Nii siis hakkasin kiirelt tegutsema, täistuurudel, niimoodi mõnuga 10 aastat.
psühholoogid, tervendajad, nägijad, tunnetajad, holistiline teraapia, rännakud, energiateraapia, hingamisrännakud, yoni massaaž, ta**ra massaaž, sagedusvälja teraapia, traumavabastus hingamine, dearmoring, konstellatsioonid, videoteraapia, naisteringid, retriidid, koolitused jne…Ikka täislaks😅
Kiiresti-kiiresti on vaja kõik korda saada!!!
Ei saaks öelda, et need seansid poleks mind aidanud, kuid tuntav surve tagataustal tiksus ikka, mis hinge rahu ei toonud. Sest sisetundes kriipis, andis tundena märku “ et sa ei toimeta õigest kohast, Elis”, mida ma muidugi ei kuulanud. Pigem sain tunde, et seda vaja vaadata lähemalt teraapias.
Niii palju kui võimalik panin kõik oma viimse raha ja säästud enda tervenemisse. Tuhanded-tuhanded eurod. Ise tööl rassides või täitsa töötu olles. Ma ei olnud enam vahepeal kohal, vaid mul oli kinnisidee. Mingisugusest üllast olemisest tulevikus, justkui läbi selle tulemuse ma saan lõpuks midagi. Vot siis on õnnis elu!Mingisugune ideaal, mis järkjärgult on kokku kukkunud, mida minus püüdlik osa usinasti proovis saavutada. Et saan lõpuks olla seal, kus kõik teised on. Mingisugune fu*king illusioon!! Crazy! 😅
Surve tekitas kehasse ka ärevust ja sosistas pidevalt”sa ei ole veel sea, Elis”. Ma elasin tulevikule, mitte siin ja praegu nagu Eckarth Tolle rääkis, mida lugesin. Üleüldiselt oli mul tubli tüdruku ja ideaalse olemise filtrid peal ja standardid iseendale niii kõrgeks upitatud, et seal ei andnud enam hingata. Ma hakkasin vaikset lämbuma seal vanglas. Suurest soovist anda endast parim, et tulemus oleks käes.Märkasin, et olen enesearmastuse asemel vägivalda ja sundimist enda puhul rakendanud( loe kannatus). Kõiki, kes tol ajal kasvõi natukene enesearengu teemadel säutsusid, sain ma alati ebapiisavuse lingi, et “ma ei ole veel seal.”
Kus krdi kohas? Ja kes ütles, et Sinu tee üldse see on? 😃Mis siis kui Sa peadki olema hoopis teises kohas, kus need kõik teised on? Teistsugune. Ehe Sina! 💥
Üritasin olla mingi püüdlik vaimne, eeskujulik tegelane, MIDA MA EI OLE kohe kindlasti 😆Ma olen lihtsalt inimene, kes kogeb seda elu. Ma lihtsalt olen.😌
Seega…
Ma alistun ja lasen vabaks, et minust peab keegi saama.
Ma alistun ja lasen vabaks selle, mis viisil mu unistused peaksid täituma.
Ma alistun ja lasen vabaks sellele, mis viisil ma peaksin tervenema.
Ma alistun ja lasen vabaks, selle Elise, kes ma olin eile, täna või homme!
Aho!
🙏