14/02/2024
AASTARINGNE VITAMIINIPOMM -KUUSK
TUTVUSTUS:
Harilik kuusk on igihaljas puu männiliste sugukonnast. Kuusk on Eestimaa üks vanimaid asukaid. Umbes 11 000 aastat tagasi, pärast viimast jääaega, ta siia jõudis. Tuli ja jäi.
Kuusk kasvab kuni 50m kõrguseks. Kuuse võra on teravpüramiidjas, tüvi sirge. Tihedas metsas alumised oksad laasuvad, lagedal ulatuvad oksad maani. Kuuse puit sisaldab aromaatset vaiku, mida voolab välja igast puu haavast. Noored võrsed on helerohelised pehmete okastega ja kergelt hapuka vaiguse maitsega. Okkad on läikivad, tumerohelised, neljatahulised, kuni 2,5cm pikad. Okkad on võrsel tihedalt. isaskäbid on eelmise aasta okste okaste vahel, algul ümardunud ja punakad, kuid muutuvad kollakaks. Emaskäbid on eelmise aasta okste tipus, piklikud ja helepunased või rohekad. Tolmleb mais. Viljaks on piklik käbi, mille soomuste vahel valmivad tiivakestega seemned. Need pudenevad talvel lumele.
VANARAHVA TARKUSED:
Vanarahvas teadis rääkida, et kui kuusik talvel kohiseb, tuleb suur sula. Kui kevadel on palju käbisid, tuleb vihmane sügis ja varajane külm. Käbide rohkus tähendab head vilja-aastat, head kartulisaaki ja kalarikast aastat.
Käbidest saadi pruuni, musta, halli, kollast ja rohekaskollast värvi lõnga värvimiseks. Ka mune värviti kuusega, kuuseoksad andsid munale rohelise koore. Okkaleotist joodi vitamiinijoogina. Kuuse koort kasutati naha parkimisel ja kuusevaiku lisati seebikeetmisel rasva jätkuks. Okstest koolutati puunõudele vitsad peale, juurtest punuti kartulikorve.
Ravimina kasutati kuuse noori kasve, koort, käbisid ja vaiku. Kasvudest tehtud teega raviti tiisikust ja jooksvat, noorte käbide teega kopsuhaigust ja köha. Kuusevaiguga arstiti konnasilmi, kärnasid ja haavu. Kuusekooretee auru hingati, kui vaevas kopsuhaigus. Peavalu raviti mahlale tambitud okastega, millest valmistati kompressi, mis seoti rätikuga otsaette.
Põnev on teada, et põlisrahvad pidasid kuuske pühaks puuks ja kasutasid kuivatatud kuusevõrseid nagu viirukit ruumide energeetiliseks puhastamiseks. Iidsed meresõitjad ravisid kuusevõrsetega vitamiinipuudusest tingitud skorbuuti. Laiuskraadidel Siberist kuni Põhja-Kanadani olid võrsed põliselanikele üks esimesi kevadisi vitamiiniallikaid.
ENERGEETILINE VÄGI
Kuuse energeetika ei jää tugevuse poolest maha männi omast, ent erinevalt männist suudab kuusk anda ka loomingulise energia laengut ning vahel koguni inspiratsiooni kinkida. Kuuse energias on segunenud kõik – värvid, lõhnad, helid, maitseelamused.
Teda võib sisse hingata, teda võib kuulata, teda võib näha. Ta sarnaneb sümfooniaorkestriga – muusikaga, mis haarab inimese tasapisi täielikult oma võimusesse ja lahustab ta endas.
Soodsaim SUHTLEMISAEG: kuusk loovutab energiat hilisõhtul ja neile, kes ei karda öist metsa.
Kuusk on alati olnud JÕU ja TUGEVUSE sümbol. Kui teie aias on kuusk, laske tema okstel ikka ja jälle õrnalt läbi pihkude libiseda, et julgustada oma armastusega tema kasvu ja heaolu. Juba ainuüksi kuuse läheduses viibides kaovad nukrus, pelglikkus, pessimism ja ihnus. Kui võtate puust sageli kinni, pöördub kogu teie elu paremuse poole: mured ja hirmud vähenevad, ellusuhtumine muutub positiivsemaks.
Uuringud on näidanud, et Eestis pole ühtegi teist taimekooslust, mis KASUTAKS PÄIKESEENERGIAT ära sama põhjalikult kui kuusemets. Kuuskede okaste kogupind on suurem, kui mistahes teiste taimekoosluste lehtede pind sama suurel maa-alal. Järelikult on kuusikus kõige suurem ka päikeseenergiat püüdvate pindade kogusumma.
Kuusele SOBIB kasvamiseks hästi SOMBUNE ILMASTIK. Mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on kuuse kasv isegi parem kui päikesepaistelise ilmaga.
KASUTUS:
Droogina kasutatakse hariliku kuuse eri osi ja saadusi: kasvusid, värskeid oksatippe, okkaid, eeterlikku õli, vaiku, siirupit, rahvameditsiinis veel ka koort, käbisid, juuri, puitu ja õietolmu. Kasvusid kogutakse varakevadel, oksatippe kevadel ja suvel kuni seemnete valmimiseni, lõigates need maha 10-15cm p**kustena. Kasutatakse värskelt või kuivatatakse temperatuuril mitte üle 35-40 kraadi.
Kuusekasvudel ja -okastel on mikroobi- ja põletikuvastane mõju, nende vesitõmmist kasutatakse peamiselt ülemiste hingamisteede põletike korral, seda ka auruna sissehingamisel. Kuusekasvude vesitõmmise seespidise kasutuse näidustused on külmetushaigused, köha ja bronhiit, loputuseks suu- ja kurgupõletik ning välispidiselt võiks vesitõmmist tarvitada lihase- ja närvivalude korral, reumaatiliste valude ning podagra korral.
Kuna kuusevaigul on kindlaks tehtud tugev mikroobidevastane toime, kasutatakse sellest tehtud tooteid halvasti paranevate haavade korral. Soomlaste uuringud näitavad, et kuusevaik ja sellest tehtud ravivahendid toimivad lisaks mikroobidele ka seenevastaselt, sh dermatofüütidele nahal, karvades ja eriti küüntes.
KUUSK TOIDUTAIMENA
Pehmetes kuuse okkanupsudes on C-vitamiini üle kahe korra rohkem kui näiteks mustades sõstardes. C-vitamiin ehk askorbiinhape koos sidrunhappega annavadki hapuka maitse, mõlemad on tugevad antioksüdandid. KUUSEOKASTES on 40 - 100 x rohkem vitamiine ja mineraale, kui noni mahlas. See on meie kohalik noni, kümneid kordi rohkem C - vitamiini kui tsitruselistes, kõige rohkem klorofülli, kui üheski teises taimes – see on ime, see on looduse pakkumine meile. Oskame seda siis vastu võtta ja tänada. Otsitud NOORUSE ELIKSIIR on kättesaadav igale inimesele, ei oma tähtsust kui suur on teie sissetulek – tee lähima kuuseni ei ole p**k. Miks mitte kasutada seda, mida eestlastel on kõige rohkem – kuuseokkaid. Kuusk on igihaljas, seega võib ta elusainet toota aastaringi. Kuusekasvudes on rikkalikult karotinoide jt bioaktiivseid aineid, palju on mineraalaineid, eriti rauda, kaaliumi ja magneesiumi. Noored kuusevõrsed sisaldavad ka õlisid, vaike, rohkelt on mikroobidevastase toimega parkaineid. Kuuse okastes leidub võrdlemisi rohkesti C-vitamiini (keskmiselt 400mg), aga ka A-provitamiini karotiini, klorofülli, samuti mineraalainete raua, kroomi, vase, alumiiniumi ja mangaani soolasid, eeterlikke õlisid ja parkaineid. Sisalduselt lähedased on ka kasvud. Okastes (männi, kuuse, seedri) leidub veel valkaineid, tärklist, mineraalsooli, vitamiine. Käbi sisaldab eeterlikke õlisid 0,15-0,35%, tanniine 6,7%. Koor sisaldab tanniine 8-16% aga okkad üle 10%.
KUUSEOKKAD - JA KASVUD:
- leevendavad vitamiinipuudust ja tugevdavad immuunsusvõimet.
- virgutava, tugevdava ja elustava mõjuga
- väsimuse ja närvilisuse peletamisel
- kiirendavad vereringet, parandavad vereloomet
- leebelt diureetiline (uriinieritust soodustav) toime
- antibiootiline (mikroobidevastane) toime
- köha ning külmetushaiguste puhul
- peavalu puhul .
*Parim aeg on neid korjata, kui võrsed on 3–5 cm p**kused. Noore võrse maitse on mõnusalt hapukas, vananedes muutub maitse vaiguseks ja mõrkjamaks.
* Säilitada saab võrseid sügavkülmas või kuivatatult, saab teha siirupit ja köhatinktuuri.
*Ole võrseid noppides heatahtlik ja ära ühelt puult liialt võta.
KLOROFÜLL
Kuuse okkad on tumerohelised, seega sisaldavad eriti rikkalikult klorofülli. Erksavärvilistes võrsetes on hulgaliselt klorofülli, mis parandab rakkude hapnikuga varustatust, aitab kontrollida söögiisu, neutraliseerib vabu radikaale, hoiab vere glükoosisisalduse tasakaalus ja kiirendab haavade paranemist. Kuusevõrsed seovad kehasse sattunud toksilisi raskemetalle ja aitavad neid välja viia. Seega sobivad kevadised võrsed hästi organismi puhastuskuuriks, mis vabastab keha talvel kogunenud jääkainetest.
KLOROFÜLL ON SAMA OLULINE KUI PÄIKE. Ei ole elu ilma päikeseta, ei ole elu ilma klorofüllita. Klorofüll on päikeseenergia füüsiline vorm. Tarbides klorofülli, laseme oma sisemistel organitel kümmelda päikesevalguses. Klorofüll hoolitseb meie keha eest, kui hell ja hea ema. Ta ravib ja puhastab kõiki meie organeid ja isegi hävitab sisemisi vaenlasi: patogeenseid baktereid, hallitust jms.
Mida enam klorofülli me tarbime, seda TERVEM on meie SOOLTE MIKROFLOORA. Terves soolestikus toimub heade bakterite toimel vitamiinide tootmine-imendumine.
RETSEPTID.
KUUSEVÕRSESIIRUP
Kuusevõrseid ja vett võta ühepalju, nii et võrsed kaetud oleks. Lase kuusevõrsed keema tõusta, jäta üheks ööks tõmbama.Kurna vedelik läbi sõela. Pane kurnatud vedelik uuesti tulele ja lisa ühe liitri vee kohta kaks klaasi suhkrut. Sega puulusikaga. Keeda leent, kuni see muutub paksuks siirupiks.Lisa pisut sidrunimahla. Kalla purkidesse ja säilita jahedas. Võetakse sisse külmetushaiguste korral, aga tarvitatakse ka liharoogade maitsestamiseks.
MAITSEÕLI:
Võta tavaline toiduõli, lisa sellesse võrseid, jäta mõneks nädalaks seisma ning erilise tooni ja maitsega õli ongi pärast võrsete eemaldamist valmis.
KÖHAROHI:
Parim köharohi on meega kihiti pandud kuusevõrsed. Kuusekasvud kõrvaldavad kopsuteedest röga ja on nii väga head abimehed köha puhul.
Suru purk tihedalt mett ja võrseid täis, pane jahedasse pimedasse kohta paariks nädalaks seisma. Eralduv vedelik kurna kaanega purki ja tõsta külmkappi hoiule.
Haiguse korral võid seda võtta niisama või lisada taimeteele.
KUUSEVÕRSEVÕI:
See on uskumatu, kui mõnusa hapuka maitse ja kauni värvi annavad ehtsale taluvõile kevadised kuusevõrsed. Soovi korral lisa ka pisut mett, nii säilib maitsevõi märksa kauem.
Haki või purusta võrsed, sega toasooja või, soola ja soovi korral ka meega.
Pane 15 minutiks külma maitsestuma.
Naudi musta leiva või saiaga.
KUUSEVÕRSEPESTO:
2 peotäit kuusevõrseid
0,5 dl riivitud parmesani või 2 sl maitsepärmi
2 sl seedermänniseemneid
1 küüslauguküüs
1 dl väärisoliiviõli (extra virgin)
meresoola
Peenesta köögikombainis kõik ained. Viimasena lisa õli ja maitsesta soolaga.
KUUSEKASVUMÕDU:
1,5 l värskeid 3 - 4 cm p**kuseid kuusekasve
6 l vett
2 dl mett
hernesuurune tükk pärmi
Purusta kuusekasvud ja valmista mõdu nagu tavaliselt. Kalla neile keev või kuum vesi ja lase jahtuda käesoojaks. Lahusta käesoojas joogis mesi ja pärm. Lase mõdul käia 1–2 ööpäeva, kurna ja vala pudelisse. Mõdu säilib jahedas.
Kuusekasvud sisaldavad rikkalikult C-vitamiini ning neist saab tervisliku, ergu maitsega mõdu või tõmmise.
VITAMIINIJOOK
Et okkad sisaldavad rohkesti C- ja K vitamiini, A –provitamiine, võiks valmistada keha tugevdamiseks ja C-vitamiini vaegusest ülesaamiseks kuuseokkajooki.
Lõika kääridega okkad peenemaks, lisa kuuma vett, mett, sidrunimahla. Vett 1:5
Talvisel ajal lastakse seista 8-10 päeva soojas kaane all. Kurnatakse, panna külma. Juuakse pool klaasi ülepäeva. Teine doseerimise variant 40 tilka talvel ja 20 tilka suvel.
RAHVARAVI :
TRAHHEIIDI (hingetoru põletiku), bronhiidi (kopsutorude limaskesta põletiku) ja bronhiaalastma raviks kasutatakse tõmmist, kus 1 kl vee kohta võetakse värskena 40 g peenestatud või siis kuivatatult ¼ teeklaasi okkaid, keedetakse 20 min, lastakse 2 tundi tõmmata, kurnatakse ja lisatakse aurunud veekogus. Juuakse päeva jooksul ära 2–3 annusena. Samasuguse tõmmisega loputatakse angiini korral kurku (kuristatakse)
ARTRIIDI (liigesepõletiku) puhul kompresside tegemiseks kasutatakse tõmmist, kus ½ kl vee kohta on võetud 10 g okkaid, keedetud 15 min, kurnatud ja aurunud veekogus taastatud.
NINAPOLÜÜPIDE raviks pannakse 1 spl okkaid 1 klaasi keeva vette, lastakse 2–3 tundi tõmmata, kurnatakse. Juuakse hommikul enne sööki ½ kl. Olles 3 nädalat joonud, peetakse 3 nädalat vahet ja korratakse kuuri. Aastas tehakse 2 sellist 2-kuurilist tsüklit. Oluline on jälgida ka mõõdukat toitumisrežiimi. Efekt olevat suurepärane.
LIHASVALUDE puhul. Tinktuuri valmistamiseks võtta 5–10 osa viina ja 1 osa peenestatud droogi, lasta enne filtreerimist 1 nädal seista, vahepeal loksutada.
BRONHIIT (ka krooniline), ANGIIN, KÖHA ja üldse külmetushaigused.
- 1 spl kuusekasve valada üle 1 kl keeva veega ja lasta tõmmata 10–15 min. Juua ½ kl kaupa soojalt kuni 2 kl päevas.
- 1 spl kuusekasve valada üle 1 kl keeva veega, lasta soojalt sissemähituna (või termoses) tõmmata 4–6 tundi, kurnata ning juua päeva jooksul väikeste lonksudena (1 klaas).
EMAKAVEREJOOKSU, VALGEVOOLUSE ja SÜDAME LAIENEMISE ning NÄRVINÕRKUSE korral kasutatakse kuusekasvude vanne. Keedetakse kuni 2 kg kasve 3–4 liitris vees ja kurnatakse see vannivette, mille soojuseks 34 °C. Vannis ei soovitata olla korraga kauem kui 20–30 min.
HOIATUSEKS
Valmistatud droogasid mitte kasutada üle 3- 4 nädala järjest. Pidada nädal vahet, siis vajadusel uus kuur.
Vastunäidustatud raske neeru - ja maksakahjustuse korral,raseduse ja imetamise ajal.
Vastunäidustatud on need vahendid ülitundlikkuse korral ning samuti ei maksa neid lisada vanniveele suurte haavade, ägeda nakkushaiguse, südamepuudulikkuse, kõrge palaviku ja madala vererõhu korral.
🙂 Enne kui taime noppima kiirustad, peatu. Koge vaikust ja rahu eneses, just selles olemises on hea pöörduda taime poole. Vii oma teadlikkus ehk tähelepanu taimele ja küsi temalt: „kas ma tohin sind võtta?" Too teadlikkus tagasi vaikusele, milles viibid ja oota vastust. Vastus võib saabuda õrna aimdusena, teadmisena, taipamisena.
Usalda, mida koged. Viibi tänus !
Toimetanud: Mari Meesak-Tagoma
loodusterapeut
Kasutatud kirjandus: “Eesti ravimtaimed” autoritelt Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste
Retseptid ja info internetist : Kaja Kurg, Kodus.ee Urmas Kokasaar, Eesti loodus ,Lia Virkus, Pille Enden, Toidutare.ee
kasutatud ka materjali:
https://loodustuba.wordpress.com/puud-aitavad/
https://maarohud.weebly.com/kuusk.html
http://paikesetoit.ee/kuusk-ja-tema-okkad
