13/08/2025
Sageli me ei märka, kui tihti me anname hinnanguid teistele inimestele, olukordadele või ühiskonnale tervikuna.
Hinnangute andmine tundub loomulik, sest usume, et oleme “ausad” ja “õiglased”.
Tegelikult mõjutavad hinnangud aga otseselt meie suhteid, enesetunnet ja isegi usaldust elu vastu.
Hinnangud võivad väljenduda mitmel viisil.
Üks kõige tavalisem on hinnang kellegi käitumisele. Kui keskendud sellele, mida teine inimene “valesti” teeb, liigub fookus kiiresti lahendustelt süüdistustele. Sellest tekivad pinge, vastandumine ja kaitsehoiakud. Suhted muutuvad keeruliseks ning sinu energia kulub probleemidele, mitte lahenduste otsimisele.
Teine levinud vorm on hinnang olukordadele. Kui ütled endale: “see oli halb kogemus” või “seda ei oleks tohtinud juhtuda”, tekib sisemine vastupanu. Elu tundub justkui sinu vastu töötavat ja märkamatult kujuneb ohvriroll. Sellises seisundis on raske näha elu kui kingitust või kasvamise võimalust.
Hinnangud võivad olla suunatud ka institutsioonidele. Kui kriitika sihtmärgiks on valitsus, tööandja või mõni muu süsteem, võib aja jooksul tekkida jõuetuse tunne. Tundub, et midagi ei saa muuta, usaldus elu vastu väheneb ja miski ei tööta sinu kasuks.
Samuti võib hinnangute andmine avalduda pidevas võrdlemises välimuse või käitumise põhjal. Kui keskendud sellele, kuidas teised välja näevad või kuidas nad end väljendavad, muutub kriitika igapäevaseks harjumuseks. Mida rohkem sa seda teed, seda enam see eraldab sind nii teistest inimestest kui ka iseendast ning mõjutab otseselt sinu enesehinnangut.
Kui tunned, et tahaksid vähem hinnanguid anda, siis ootan sind programmi “Hinnangute andmise lõks”, kus õpime hinnanguid märkama, neist lahti laskma ning seda, mida teha hinnagute andmise asemel.
https://kursused.ilonasibold.ee/courses/hinnangud/