Psühhoanalüütik, psühhoterapeut Meelis Sütt

13/02/2026

Kutse konverentsile!
Joona Taipale kutsub äärmiselt põnevale (ja tasuta!) konverentsile, mis toimub 5-6. märtsil 2026 Jyväskylä Ülikoolis – “Psühhoanalüüs ja fenomenoloogia”.
Konverentsi peamine eesmärk on ümber hinnata fenomenoloogia ja psühhoanalüüsi suhet – kahte raamistikku, mida tavaliselt vastandatakse ja peetakse nende teemakäsitluste ja metodoloogiliste nõudmiste tõttu kokkusobimatuks. Fenomenoloogiat peetakse tavaliselt teadvust kirjeldavaks filosoofiaks, samas kui psühhoanalüüs tugineb kliinilisele tööle ja selle eesmärk on tõlgendada meele alateadlikke struktuure. Tunnistades nende kahe traditsiooni erinevusi, loodame algatada viljaka interdistsiplinaarse dialoogi ühist huvi pakkuvatel teemadel ning uurida kahe distsipliini sarnasusi ja lahknevusi, pingeid ja kokkupuutepunkte.
Täpsema info leiate siit:

Joona Taipale kutsub äärmiselt põnevale (ja tasuta!) konverentsile, mis toimub 5-6. märtsil 2026 Jyväskylä Ülikoolis – “Psühhoanalüüs ja fenomenoloogia”. Konverentsi peamine eesmärk on ümber hinnata fenomenoloogia ja psühhoanalüüsi suhet – kahte raamistikku, mida tavaliselt va...

08/02/2026

Tere!
Ajakiri Akadeemia avaldas jaanuari numbris mu loo "Objektseoste poeesia armastusest ja armastamisega seotud kimbatustest".
Soovijad saavad siit seda täies mahus lugeda:
https://xn--meelisstt-w9a.ee/objektseoste-poeesia-armastusest-ja-armastamisega-seotud-kimbatusest/

Tänan!

Kõige üldisemas tähenduses on objektseoste teooria psühhoanalüütiliste koolkondade ülene, pidevalt täienev arusaam sellest, kuidas varases eas kogetud suhted teiste oluliste inimestega (nn objektidega — tavaliselt lapse vanemad või teised esmased hooldajad) kujundavad inimese psüühikat....

24/01/2026

Järgmine sammuke edasi abistamisvõimaluste laiendamisel.
Olen nüüd täieõiguslik Ohvriabi koostööpartner psühhoterapeudi ja paariterapeudina.
https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:ugcPost:7420762418592747521/

23/01/2026

Tere!
Ajakiri Akadeemia avaldas selle aasta 1. numbris mu artikli armastamisest ja sellega seotud kimbatustest.
Püüdsin kirjutada nii lihtsalt kui võimalik, et oleks loetav paljudele. Kirjatüki aluseks on eelmisel aastal peetud 2 ettekannet, mis tähendab, et lugu on nö publikuproovi läbinud.
Akadeemia sisukorda uurides võib ajakirjast avastada põnevat lugemist veelgi.
Head lugemist ja kaasamõtlemist!

13/12/2025

Kirjutasin mõned mõtted Theatrumi värskest lavastusest "Näitemäng".

„Näitemäng“ Autor: Jon Fosse Lavastaja: Lembit Peterson Tõlkija: Sigrid Tooming Kunstnik: Kalju-Karl Kivi Helikujundus: Helena Tulve Valguskujundaja: Léon Augustin Allik Osades: Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Marius Peterson, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson, Tarmo Song, Maria Peterson...

08/12/2025

Airi Värnikult ilmus 29. novembri Postimehes sisukas lugu: “Loodusrikkuse kahanemisega paralleelselt on vaesunud meie sisekosmos”.
Artikli temaatikaga haakudes kirjutasin kodulehe blogisse pealkirja all ""Vaimne tervis" või "meeletervis"" mõned mõttekatked, mis on juba mõnda aega meelel pakitsenud. Need vajavad kindlasti põhjalikumat seedimist ja edasiarendamist. Loodetavasti sobivad need ka üldisemaks aruteluks asjatundjate hulgas, kes mingilgi moel tegelevad erialaselt inimese psüühikaga.
Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Airi Värnikult ilmus 29. novembri Postimehes sisukas lugu: “Loodusrikkuse kahanemisega paralleelselt on vaesunud meie sisekosmos”. Artikli temaatikaga haakudes kirjutan mõned mõttekatked, mis on mul juba mõnda aega meelel pakitsenud. Need vajavad kindlasti põhjalikumat seedimist ja loodetav...

07/12/2025

Lühike ülevaade 6ndal detsembril toimunud Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi Talveseminarist Laulasmaal, Arvo Pärdi Keskuses:

6. detsembril toimus Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi (EASS) järjekordne Talveseminar. Sündmusele oli kutsutud ka Eesti Pereteraapia Ühingu ja Seksuaaltervise Liidu inimesi. Osalejaid oli palju, kahjuks kõik soovijad seminarile ei mahtunudki. Päeva alustas ...

16/10/2025

Kutse konverentsile!
https://www.tlu.ee/koolitused/lapseootus-ja-lapse-sund-vaimse-tervise-valjakutsed-ja-voimalused-pere-toetamiseks
Kui tunnete, et ettekande teemad võiksid huvi pakkuda, siis olete teretulnud osalema!
P.S. Kuna olen oma ettekande kirjutamisega lõpusirgele jõudnud, siis on koorunud ka alapealkiri: Objekt-seoste poeesia armastusest.

Nii vaimse kui ka kehalise tervise probleemide levik näitab tõusutrende ning see puudutab ka perede toimetulekut muutustega. Kuidas toetada pereliikmete kohanemist lapse sünniga seotud muutustega?

25/08/2025

Joona Taipale, filosoof, teadlane ja uurija Jyväskylä Ülikoolist, kutsub tema uurimisrühma korraldatavatele konverentsidele ühisnimetajaga "Asümmeetrilised kohtumised: intersubjektiivsus ja piiride tunnetamine."
Autismi fenomenoloogia: olemuslikkuse ja erilaadsuse vahel, 24-25.11.2025.
Fenomenoloogia ja psühhoanalüüs, 5-6.03.2026.
Konverentside jututeemad ja kõnelejate loetelu leiate lõimest.
Sündmused toimuvad inglise keeles ja neil osalemine on tasuta.

This one-day workshop brings together diverse perspectives to explore the interplay between selfhood, personal identity, and the sociocultural dynamics that shape the human world. Drawing from frameworks such as phenomenology, embodied and enactive cognition, and the social sciences, the speakers wi...

28/07/2025

Sisukas ja selgitav artikkel H. Vitsurilt.
Ratsionaalselt põhjendatud ja seostatud, tundub siiralt murelik ja hooliv, kuid lugedes tekkis minus teatav kimbatus ja lõhestatus. Lõhestatus ja kimbatus tulid meelde, kui mõtlesin, kui kaugel on tänapäevases Eesti ühiskonnas, eelkõige riigi korralduses üksteisest vabadus, õiglus, õigus ja armastus. Eriti armastus.
Minu arvates on õiglus ja armastus omavahel vältimatult seotud. Armastuse all mõtlen ma siin inimese võimet armastada ehk väga lihtsustatult öeldes - hoolida, hoolitseda ja hoida (ka loobuda), ühendada/seostada ja kasvatada. Eelnevaga seostuvad kõikvõimalikud religioossed ja poeetilised armastuse tähendused. Õigluse määratlused pakub H. Vitsur oma artiklis.
Kas on võimalik teaduslikke sotsiaalseid ja majanduslikke käsitlusi siduda armastuse võimega ja armastuse ülimuslikkusega?
Ja eelkõige - kuidas selgitada inimliku õigluse olulisust inimestele, kelle armastuse tähendus ja võime piirdub eelkõige saamise (saavutamise), väljapigistamise ja -imemisega? Selgitada mitte inimõiguste raames ega matemaatiliste tehetega, vaid just armastuse kaudu? (Arusaadav, et kinnistumisel eelmainitud nn infantiilsesse armastusviisi võivad olla nii isiklikud kui ühiselulised põhjuslikud asjaolud, ma ei halvusta ega naeruväärista neid mingil juhul.)
Psühhoanalüütikuna olen kogenud, kuidas pikaajalises terapeutilises suhtes on võimalik isiksuslik areng, e haavatud enesekesksusest, paranoilisest sõltuvuslikkusest on võimalik kasvada iseseisvamaks, teistega arvestavamaks, teiste sõltumatust ja iseseisvust austades nõnda, et see ei mõju alati hingeelule traumeerivalt vaid pigem vabastab ja rikastab, jõustab. Teisisõnu, armastuse võime areneb ja saab nõnda järjest loomulikumaks osaks suhetes ja suhtluses.
Kuid kuidas sellist väärtuste (märkamise, mõistmise ja väljendamise) arengut soosida ühiskonna ja riigikorralduses?
Palju küsimusi ehk niidiotsi, mida mööda edasi liikuda.

Meie kõige raskemini parandatavaks probleemiks pole praegu vaesus, vaid meie endi vastuolulised arusaamad ja tegevus.

13/06/2025

Kirjatükk isalikkusest on nüüd lugemiseks ka kodulehel:

Naine ja mees saavad esiklapsele elu edasi andes emaks ja isaks. Teatud mõttes on ema ja isa aunimetused, milles sisaldub elu loomulik, imeline ja vastuoluline ülevus. Vanemlikud tähissõnad viitavad lisaks soojätkamise võimekusele ka vastutusele oma kavatsuste elluviimisel. Seda nii seoses las...

06/06/2025

Postimees avaldas mu loo. M. Ehala soovis mehelikkuse ja poiste seksuaalsuse teemalist artiklit. Olles juba mõnda aega mõlgutanud isalikkuse teemalisi mõtteid, proovisin need tema sooviga ühendada.
Algne pealkiri oli "Isalikkus elu ja arengu teenistuses."
Head lugemist!

Naine ja mees saavad esiklapsele elu edasi andes emaks ja isaks. Aga kahjuks mitte kõik emad-isad pole suutelised piisava järjepidevusega täitma emalikke-isalikke ülesandeid viisil, nagu nende järglaste arenguvajadused seda eeldavad, kirjutab psühhoanalüütik Meelis Sütt