Psühhoanalüütik, psühhoterapeut Meelis Sütt

28/07/2025

Sisukas ja selgitav artikkel H. Vitsurilt.
Ratsionaalselt põhjendatud ja seostatud, tundub siiralt murelik ja hooliv, kuid lugedes tekkis minus teatav kimbatus ja lõhestatus. Lõhestatus ja kimbatus tulid meelde, kui mõtlesin, kui kaugel on tänapäevases Eesti ühiskonnas, eelkõige riigi korralduses üksteisest vabadus, õiglus, õigus ja armastus. Eriti armastus.
Minu arvates on õiglus ja armastus omavahel vältimatult seotud. Armastuse all mõtlen ma siin inimese võimet armastada ehk väga lihtsustatult öeldes - hoolida, hoolitseda ja hoida (ka loobuda), ühendada/seostada ja kasvatada. Eelnevaga seostuvad kõikvõimalikud religioossed ja poeetilised armastuse tähendused. Õigluse määratlused pakub H. Vitsur oma artiklis.
Kas on võimalik teaduslikke sotsiaalseid ja majanduslikke käsitlusi siduda armastuse võimega ja armastuse ülimuslikkusega?
Ja eelkõige - kuidas selgitada inimliku õigluse olulisust inimestele, kelle armastuse tähendus ja võime piirdub eelkõige saamise (saavutamise), väljapigistamise ja -imemisega? Selgitada mitte inimõiguste raames ega matemaatiliste tehetega, vaid just armastuse kaudu? (Arusaadav, et kinnistumisel eelmainitud nn infantiilsesse armastusviisi võivad olla nii isiklikud kui ühiselulised põhjuslikud asjaolud, ma ei halvusta ega naeruväärista neid mingil juhul.)
Psühhoanalüütikuna olen kogenud, kuidas pikaajalises terapeutilises suhtes on võimalik isiksuslik areng, e haavatud enesekesksusest, paranoilisest sõltuvuslikkusest on võimalik kasvada iseseisvamaks, teistega arvestavamaks, teiste sõltumatust ja iseseisvust austades nõnda, et see ei mõju alati hingeelule traumeerivalt vaid pigem vabastab ja rikastab, jõustab. Teisisõnu, armastuse võime areneb ja saab nõnda järjest loomulikumaks osaks suhetes ja suhtluses.
Kuid kuidas sellist väärtuste (märkamise, mõistmise ja väljendamise) arengut soosida ühiskonna ja riigikorralduses?
Palju küsimusi ehk niidiotsi, mida mööda edasi liikuda.

Meie kõige raskemini parandatavaks probleemiks pole praegu vaesus, vaid meie endi vastuolulised arusaamad ja tegevus.

13/06/2025

Kirjatükk isalikkusest on nüüd lugemiseks ka kodulehel:

Naine ja mees saavad esiklapsele elu edasi andes emaks ja isaks. Teatud mõttes on ema ja isa aunimetused, milles sisaldub elu loomulik, imeline ja vastuoluline ülevus. Vanemlikud tähissõnad viitavad lisaks soojätkamise võimekusele ka vastutusele oma kavatsuste elluviimisel. Seda nii seoses las...

06/06/2025

Postimees avaldas mu loo. M. Ehala soovis mehelikkuse ja poiste seksuaalsuse teemalist artiklit. Olles juba mõnda aega mõlgutanud isalikkuse teemalisi mõtteid, proovisin need tema sooviga ühendada.
Algne pealkiri oli "Isalikkus elu ja arengu teenistuses."
Head lugemist!

Naine ja mees saavad esiklapsele elu edasi andes emaks ja isaks. Aga kahjuks mitte kõik emad-isad pole suutelised piisava järjepidevusega täitma emalikke-isalikke ülesandeid viisil, nagu nende järglaste arenguvajadused seda eeldavad, kirjutab psühhoanalüütik Meelis Sütt

22/05/2025

Innustatuna Külli Suitso maalist kirjutasin mõned mõtted:

Külli Suitso kiivritööde sarja (2014 – 2021) kuuluvad maalid on sügavamõtteliselt kõnekad ja avarad. Kutsuvad nautima väljendusvõimsuse ilu ja mõistatama kompositsioonides peitvaid tähendusi. Kunstnik selgitab maali ideed ja lähtekohti oma Face Booki postituses nõnda: kiiver, mida seos...

04/05/2025

Mõned mõtted ajendatuna M. Vaino artiklist "Okupatsioonisümbolid meie hinges".

Franz Kafka monument Prahas. Skulptor Jaroslav Rona.

23/04/2025

Tere tulemast mu uuele kodulehele aadressil:
https://meelissütt.ee
Sealt leiate täpsemat infot mu erialase tegevuse kohta.
Tänan!

IGA INIMESE sisemaailm on ainulaadne Mõnikord tunneme end seetõttu üksildase või tupikusse jõudnuna. BRONEERI AEG Psühhoanalüütiline teraapia võimaldab Sul süvitsi mõista oma siseilma tõelisust ja leida lahendusi selles peituvatele vastuoludele.Tundeelus väljenduv hingevalu on enamasti ...

07/04/2025

Soome Psykoterapia-lehti vahendab repliike Yle portaalis avaldatud artiklist:

Emeriitprofessor: Õnne otsimine võib viia vaimse tervise probleemideni ja saamatuks muutumiseni
Emeriitprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen selgitab, mis tuleneb liigsetest õnneotsingutest ja enesekesksusest.

Ta ütleb: "Õnn ei ole siht ega eesmärk, vaid õnn on tulemus, kui inimesel on õnnestunud saavutada mingi eesmärk, mille ta on endale seadnud."
"Kui luua idee, et õnn on (ainus (M.S.)) normaalne seisund, siis kõik tavalised pettumuse, masenduse ja ärevuse tunded muutuvad häireteks," ütleb psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen.
"Seejärel otsitakse neile psühhiaatriline diagnoos. Nii muudab see inimese maailmapilti ja suurendab meeletervise häireid."
"Lääne ühiskond on liigsest individualismist haigeks jäänud. See pole enam iseseisvus, vaid piir on ületatud. Individuaalsus on läinud nii kaugele, et on muutunud üksilduseks."
"Optimaalsest individuaalsusest, mida on taga aetud, on möödutud ja liigutud isekuse tasandile."
"Inimese elu saab tähendusrikkaks alles siis, kui inimene mingil moel ühendub kogukonnaga, kus ta elab."
"On isegi öeldud, et meil on hüpomaania peal. Hüpomaaniline ettekujutus/kuvand inimesest ei sisalda ärevust, pettumusi ega masendust, vaid pigem õnneotsinguid."
"Selline mürgine/toksiline õnneotsimine hõlmab ka ideid, et stressi saab kõrvaldada suhtumise, õigete hoiakute ja (isiksuslike) tugevustega."
"Õnnepüüdlus tugevdab eneseküllast mõtlemist, et olen oma elu peremees ja võimeline kõike mõjutama."
"Kui aga nii ei lähe, põhjustab see tõsiasjade selgumisel ärevust ja meeletervise probleeme."
„Inimesel on elujooksul erinevad arenguetapid, kus nad õpivad näiteks suhtlemist, kiindumussuhteid ja empaatiat.
"Julgen väita, et meie kultuur tugevdab kogu oma jõuga seda arenguetappi, mida nimetatakse primaarse nartsissismi arenguastmeks." (Primaarne nartsism on seisund, mis põhineb vastsündinu läbielamistel ja milles imik tunneb end kõigi oma naudingute lähte ja keskmena, sest pole veel võimeline eristama enese kogemist teiste inimestega seostuvast. Ideaalis võime sarnast enesekeskset õnnejoovastust elujooksul subjektiivselt korduvalt kogeda. Probleemiks või kujuneda aga ainuüksi selliste elamuste elu, suhete ning tegevuste sihiks seadmine. M.S.)
"Kui meil on selline kultuur, kus inimene peab kogu aeg ainult enda eest hoolitsema, siis vaevalt saab ta rahule jääda. Sest sellel projektil pole lage. Alati tuleks rohkem teha."
"Kui me muudame struktuure, muutuvad ka inimesed. Esimene muutus on see, et me räägime nüüd nendest teemadest."

https://yle.fi/a/74-20152036?fbclid=IwY2xjawJfR7dleHRuA2FlbQIxMQABHoQxWkZM0qAr_FZqcICgQOqUJE9mifbp4Be3pj4kxaB9yuF-c-DhTloeP5OQ_aem_C9Y4Na9uGPaOSQ6T322XEA

Emerita­professori Liisa Keltikangas-Järvinen kertoo, mitä seuraa liiallisesta onnellisuuden tavoittelusta ja itse­keskeisyydestä.

31/03/2025

30. märtsil oli mõjuka psühhoanalüütiku Melanie Kleini 143. sünniaastapäev.
Melanie Klein'i (1882–1960) psühhoanalüütiline töö nii laste kui täiskasvanutega sai aluseks objektseoste teooriale ja kujundas põhjalikult psühhoanalüüsi.
Klein leidis, et tänumeelsus ja kadedus on kumbki omamoodi ellujäämist kindlustavate instinktide tuletised, mis on inimese psüühikas alatasa võistluslikus suhtes.
Kleinilt on paljugi õppida. Tänapäeval ehk eelkõige seda, et suutlikus siirast tänulikkust tunda on hädavajalik heade suhete loomisel, samuti teiste ja enda headuse austamisel. Tänumeelsus on ka üks selgemaid armastamise võime väljendusi.

Envy And Gratitude by Melanie Klein at Karnac Books

30/03/2025

IPA 125 – palju õnne!
30. märts on IPA (International Psychoanalytical Assotiation/Rahvusvaheline Psühhoanalüütiline Assotsiatsioon) asutajate tähtpäev.
IPA ülesandeks on täpsustada ja ühtlustada psühhoanalüütikute koolituse aluspõhimõtteid; arendada ja akrediteerida psühhoanalüütilisi seltse, kehtestada oma liikmetele eetilised standardid, toetada ja tugevdada psühhoanalüüsi uurimise ning arendamise elujõulisust.
IPA kasvas välja komapäevaõhtustest kogunemistest Sigmund Freudi kodus alates 1902. aastast. Seal arutati huvipakkuvaid psühholoogilisi ja neuropatoloogilisi teemasid. Kogunemiste algataja oli arvatavasti Wilhelm Stekel. Aruteludel osalesid veel Max Kahan, Rudolf Reitel ning Alfred Adler.
1906. aastaks oli kohtumistele kutsutud juba 17 arsti ja psühhoanalüütikut. Toimusid kirglikud arutelud ja ettekanded nii üldistel kui isiklikel teemadel. Seltskond sai nimeks Psühholoogiline Kolmapäeva Ühing, mis 1908 aastal nimetati ümber Viini Psühhoanalüütiliseks Ühinguks. Selle esimeseks presidendiks valiti Sigmund Freud. Ühingusse kuulusid teiste hulgas tulevased IPA presidendid ja nimekad psühhoanalüüsi arendajad Max Eitingon, Carl Jung, Karl Abraham ja Ernest Jones. Ühingu esimesed naisliikmed olid Margarete Hilferding ja Sabina Spielrein.
1910. aastast oli president Alfred Adler. IPA asutati 30. märtsil 1910. aastal Nürnbergis toimunud rahvusvahelisel psühhoanalüütilisel kongressil. International Psychoanalytical Association (IPA) esimeseks esimeheks valiti Carl Gustav Jung, sekretäriks Otto Rank.
Praeguseks kuulub IPAsse üle 12 tuhande liikme üle kogu maailma 3 piirkondlikku ühenduse kaudu:
– Euroopa Psühhoanalüütiline Föderatsioon (EPF), kuhu kuuluvad lisaks Euroopa riikidele ka Austraalia, India, Iisrael, Liibanon, Lõuna-Aafrika ja Türgi psühhoanalüütilised ühingud. Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts on samuti EPF täisliige.
– Ladina-Ameerika Psühhoanalüütiliste Ühingute Föderatsioon (FEPAL).
– Põhja-Ameerika Psühhoanalüütiline Konföderatsioon (NAPSAC), millese kuuluvad ka Jaapani ja Korea ühendused.

IPA Founders’ Day, 30 March, 1910

From a plaque outside the location of the founding:

“The International Psychoanalytic Association was founded at this location on March 30, 1910,

Founded by Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Alfred Adler and other psychoanalysts.”

https://buff.ly/Gl4jcwd

25/03/2025

Mõtisklus küüditamise 76. aastapäeval armastusest, väest ja vägivallast

Inglise psühhoanalüütik Donald Winnicott* on kirjutanud, et inimelu alguses, juba emaüsas, on jõud e. vägi armastuse teenistuses. Me vajame väge elamiseks, loomiseks, armastamiseks ja armastuse kaitseks. Need tungid on meile kaasasündunud.
Inimese psüühikat uurides leiame, et väge kasutatakse ja mõnikord ka muundatakse see vägivaldsuseks, kui armastatu või enese elu ja armastus on ohustatud.
Tänasel küüditatute mälestamise päeval, küüditamise aastapäeval, on sobiv mõelda lisaks mälestamisele ja meenutamisele ka enese armastamise võimele, väele ja võimalikule vägivaldsusele.
Kui me oleme öelnud midagi või kordasaatnud mõne teo, mis haavab ja kahjustab teisi, siis tasuks süvitsi uurida, kelle või mille armastuse nimel ma seda tegin? Millisena ma olen kogenud või kujutlen oma armastatu väärtushinnanguid? Milline oht mu armastust ja armastatut ähvardab? Mõttekäigud ja vastused võivad olla üllatavad.
Süütunne tekib tavaliselt siis, kui märkame, et oleme tahtmatult või tahtlikult kahjustanud oma armastatut. Muidu tavaliselt mitte.
Loomulikult ei ole kõik eelnev sugugi lihtne ega kerge, kuid siiski vajalik sissevaade ja analüüs eriti praegusel ajal, sõjakas õhustikus meie kodumaal ning maailma paljudes paikades.
Anna Freud** on kirjeldanud psüühilist kaitsemehhanismi, mis kujuneb sagedaste hirmu ja ärevust tekitavate olukordade ajel, milles ohver tunneb end vägivallatsejast sõltuvana, abitu ja võimetuna end kaitsmaks või põgenemaks. A. Freud nimetatas selle psüühilise kaitse samastumiseks vägivallatsejaga. Selline alateadlik kaitse pakub pidevate ähvarduste ja alanduste või reaalsete vigastamise või hävitamise sihtmärgiks olijale võimaluse kasutada oma väge psüühiliseks ning füüsiliseks enesesäilitamiseks. Võimetuks tegevast ärevusest, hirmust ja psüühilisest haavatusest võitu saamiseks samastutakse alateadlikult vägivallatseja käitumiste ja isiksuse omadustega nii, nagu neid tajutakse. Samas seletades enese vägivaldseid sihte õigluse või kaitsevajadusega. Mõnikord suunatakse sisekõnes taoline õpitud vägivaldsus ka enese vastu.
Seetõttu oleks tänuväärne kasutada Küüditamise aastapäeva, et tuua selle tähendused endale isiklikult lähemale, tunnetades armastusega oma väe üleminekuid vägivaldsuseks.
P.S. Lisan siia ülesvõtte Vabaduse väljakult, kuhu tavaliselt on küüditamise aastapäevadel paigutatud teemakohane installatsioon. Täna oli linnasüdames lage plats. Küünalde süütamine toimub kl 18. Loodame, et küüditamise aastapäeva tähistamine Vabaduse väljakul ei ole hääbuv tava.

* Winnicott, D. W. (1975) Through Paediatrics to Psycho-Analysis. (16. ptk)
** Freud, A. (1936) The ego and the mechanisms of defence.

13/03/2025

Eesti Psühholoogide liit kutsub 11. aprillil Tartusse kevadkonverentsile.
Täpsem teave:

R 11. aprill kell 10:00 - 16:00

17/02/2025

1. märtsil toimub Soomes, Jyväskylä Ülikoolis Paavo Mannineni väitekirja kaitsmine.
Teemaks on "Ülekanne kirjanduses ja kirjandusteaduses: Juhtumiuuringutena Shakespeare’i sonett 56 ja Samuel Becketti teos The Unnamable". (Väidetavalt on Becketti "Nimetud" ilmunud 1953 aastal ka eesti keeles.)
Osaleda saab nii kohapeal kui ka interneti kaudu.
Kuulutuses on ka lõim, millelt saab soovi korral doktoritöö endale alla laadida.