26/06/2025
„𝗦𝘂𝗽𝗽𝗼𝗿𝘁. 𝗗𝗼𝗻’𝘁 𝗣𝘂𝗻𝗶𝘀𝗵” – 𝗘𝗶 𝗸𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲, 𝗷𝗮𝗵 𝗹𝗮𝗵𝗲𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲!
„𝗦𝘂𝗽𝗽𝗼𝗿𝘁. 𝗗𝗼𝗻’𝘁 𝗣𝘂𝗻𝗶𝘀𝗵” – 𝗘𝗶 𝗸𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲, 𝗷𝗮𝗵 𝗹𝗮𝗵𝗲𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲!
26. juunil, rahvusvahelisel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval võtavad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed kogu maailmas osa kampaaniast „𝗘𝗶 𝗸𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲, 𝗷𝗮𝗵 𝗹𝗮𝗵𝗲𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁𝗲𝗹𝗲!” (ingl „Support. Don't Punish”).
𝗠𝗧Ü 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗽𝘀ü𝗵𝗵𝗼𝘁𝗿𝗼𝗼𝗽𝘀𝗲𝘁𝗲 𝗮𝗶𝗻𝗲𝘁𝗲 𝘁𝗮𝗿𝘃𝗶𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲 ü𝗵𝗶𝗻𝗴 𝗟𝗨𝗡𝗘𝗦𝗧 ühineb globaalse huvikaitse-kampaaniaga „Ei karistustele, jah lahendustele!”, mis nõuab tervishoiu ja inimõiguste põhist uimastipoliitikat.
Eesti uimastipoliitika, mis veel aasta eest paistis liikuvat sellel kursil, on viimasel ajal hakanud kiiva kiskuma, millest annavad tunnistust tõsised puudujäägid uimasteid tarvitavatele inimestele mõeldud abi- ja tugiteenuste süsteemi korralduses, mis on kaugenenud Eesti riikliku uimastiennetuse strateegia alusdokumendi „Eesti narkopoliitika aastani 2030” põhimõtetest ja eesmärkidest.
𝗨𝘂𝗲𝗱 𝗽𝗮𝗸𝗸𝘂𝗷𝗮𝗱, 𝘂𝘂𝘀 𝘁𝗿𝗮𝘂𝗺𝗮
Leiame, et lühiajalised lähenemised haavatavate rahvastikurühmade toetamisele – nagu riigihanked, teenusepakkujate vahetamine ja ebastabiilne rahastus – hävitavad usaldust ja taastoodavad traumat, minnes seega vastuollu õiglase ja inimliku uimastipoliitika sätestatud põhimõtetega. Taolised lähenemised on juba teinud tõsist kahju, näiteks Ida-Virumaal, kus pärast tugiisikuteenuse pakkuja vahetumist on suur osa endisest, jätkuvalt tuge vajavast klientuurist teenuselt lahkunud.
Meie hinnangul nõuavad Eesti uimastipoliitika eesmärgid sotsiaal- ja tugiteenuste sujuvat ja püsivat lõimimist riiklikesse tugisüsteemidesse. Ütleb Eesti uimastipoliitikat aastani 2030 määratlev strateegiadokument, nn Valge Raamat ju selgelt, et „𝘯𝘢𝘳𝘬𝘰𝘷𝘢𝘭𝘥𝘬𝘰𝘯𝘯𝘢 𝘵𝘦𝘦𝘯𝘶𝘴𝘦𝘥 𝘫𝘢 𝘴𝘦𝘬𝘬𝘶𝘮𝘪𝘴𝘦𝘥 𝘱𝘦𝘢𝘷𝘢𝘥 𝘴𝘢𝘢𝘮𝘢 𝘭𝘰𝘰𝘮𝘶𝘭𝘪𝘬𝘶𝘬𝘴 𝘰𝘴𝘢𝘬𝘴 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘵𝘦𝘳𝘷𝘪𝘴𝘦-, 𝘴𝘰𝘵𝘴𝘪𝘢𝘢𝘭-, 𝘩𝘢𝘳𝘪𝘥𝘶𝘴- 𝘫𝘢 õ𝘪𝘨𝘶𝘴𝘬𝘢𝘪𝘵𝘴𝘦 𝘵𝘦𝘦𝘯𝘶𝘴𝘵𝘦𝘴𝘵”; et „𝘱𝘳𝘰𝘫𝘦𝘬𝘵𝘪𝘱õ𝘩𝘪𝘯𝘦 𝘦𝘯𝘯𝘦𝘵𝘶𝘴𝘵öö 𝘵𝘶𝘭𝘦𝘣 𝘢𝘴𝘦𝘯𝘥𝘢𝘥𝘢 𝘴ü𝘴𝘵𝘦𝘦𝘮𝘴𝘦 𝘫𝘢 𝘫ä𝘵𝘬𝘶𝘴𝘶𝘶𝘵𝘭𝘪𝘬𝘶𝘭𝘵 𝘳𝘢𝘩𝘢𝘴𝘵𝘢𝘵𝘶𝘥 𝘵𝘦𝘨𝘦𝘷𝘶𝘴𝘦𝘨𝘢”; ja et „𝘢𝘣𝘪𝘷𝘢𝘫𝘢𝘥𝘶𝘴𝘦 𝘷𝘢𝘳𝘢𝘫𝘢𝘯𝘦 𝘮ä𝘳𝘬𝘢𝘮𝘪𝘯𝘦, 𝘱𝘳𝘰𝘣𝘭𝘦𝘦𝘮𝘪 𝘩𝘪𝘯𝘥𝘢𝘮𝘪𝘯𝘦 𝘫𝘢 𝘦𝘴𝘮𝘢𝘯𝘦 𝘯õ𝘶𝘴𝘵𝘢𝘮𝘪𝘯𝘦 𝘱𝘦𝘢𝘷𝘢𝘥 𝘰𝘭𝘦𝘮𝘢 𝘬ä𝘵𝘵𝘦𝘴𝘢𝘢𝘥𝘢𝘷𝘢𝘥 𝘦𝘭𝘶𝘬𝘰𝘩𝘢𝘫ä𝘳𝘨𝘴𝘦𝘭𝘵 𝘬õ𝘪𝘬𝘪𝘥𝘦𝘴 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘱𝘪𝘪𝘳𝘬𝘰𝘯𝘥𝘢𝘥𝘦𝘴”.
𝗩𝗮𝗷𝗮𝗺𝗲 𝗷ä𝘁𝗸𝘂𝘀𝘂𝘂𝘁𝗹𝗶𝗸𝗸𝘂𝘀𝘁, 𝗺𝗶𝘁𝘁𝗲 𝘁𝘂𝗴𝗶𝘁𝗲𝗲𝗻𝘂𝘀𝘁𝗲 𝘁𝗮𝗮𝘀𝘁𝘂𝗿𝘂𝗻𝗱𝗮𝗺𝗶𝘀𝘁
Teenuste pakkumine senisel tasemel on muutunud võimatuks, ja järeleandmised kärperežiimile tulevad paraku kõige haavatavamate rahvastikurühmade, sealhulgas meie klientide heaolu arvelt. Pakkuja vahetumine pole nende jaoks pelk administratiivne nüke, vaid tähendab sageli inimliku kontakti kadumist, taastraumeerumist ja tagasilanguseid. Üha ilmsemaks saab, et sellised teenused peavad olema osa üldisest sotsiaalhoolekande süsteemist, mitte ajutised heategevusprojektid.
Meie sõnum langeb seega kokku kampaania „Ei karistustele, jah lahendustele!” globaalse sõnumiga – uimastipoliitika inimlikumaks muutmine eeldab sidusrühmade õiguste, väärikuse ja õiglase kohtlemise kaitsmist ja edendamist. Taoline eesmärk langeb kokku ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030” sätestatud eesmärkidega, mida toetame ja kaitseme tulihingeliselt.
Ma usume, et 𝘵𝘶𝘨𝘪 𝘶𝘪𝘮𝘢𝘴𝘵𝘦𝘪𝘥 𝘵𝘢𝘳𝘷𝘪𝘵𝘢𝘷𝘢𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘪𝘯𝘪𝘮𝘦𝘴𝘵𝘦𝘭𝘦 𝘦𝘪 𝘵𝘰𝘩𝘪 𝘱𝘪𝘪𝘳𝘥𝘶𝘥𝘢 ü𝘩𝘦𝘬𝘰𝘳𝘥𝘴𝘦 𝘴𝘦𝘬𝘬𝘶𝘮𝘪𝘴𝘦𝘨𝘢, 𝘷𝘢𝘪𝘥 𝘱𝘦𝘢𝘣 𝘰𝘭𝘦𝘮𝘢 𝘱𝘪𝘬𝘢𝘢𝘫𝘢𝘭𝘪𝘯𝘦 𝘱𝘳𝘰𝘵𝘴𝘦𝘴𝘴; et 𝘵𝘦𝘦𝘯𝘶𝘴𝘵𝘦 𝘳𝘢𝘩𝘢𝘴𝘵𝘶𝘴 𝘱𝘦𝘢𝘬𝘴 𝘳𝘢𝘫𝘢𝘯𝘦𝘮𝘢 𝘷ää𝘳𝘵𝘶𝘴𝘵𝘦𝘭, 𝘮𝘪𝘵𝘵𝘦 𝘰𝘥𝘢𝘷𝘢𝘪𝘮𝘢𝘭 𝘩𝘪𝘯𝘯𝘢𝘭; ning et 𝘬𝘰𝘨𝘦𝘮𝘶𝘴𝘦𝘥 𝘫𝘢 𝘶𝘴𝘢𝘭𝘥𝘶𝘴 𝘰𝘯 𝘵öö𝘴 𝘩𝘢𝘢𝘷𝘢𝘵𝘢𝘷𝘢𝘵𝘦 𝘳𝘢𝘩𝘷𝘢𝘴𝘵𝘪𝘬𝘶𝘳ü𝘩𝘮𝘢𝘥𝘦𝘨𝘢 𝘬õ𝘪𝘨𝘦 𝘰𝘭𝘶𝘭𝘪𝘴𝘦𝘮𝘢𝘥 𝘳𝘦𝘴𝘴𝘶𝘳𝘴𝘪𝘥.
Need ei ole lihtsalt filosoofilised loosungid, vaid Eesti riikliku uimastiennetuspoliitika alusdokumendis sätestatud eesmärgid, mille lühiajalised riigihanked ja muud läbimõtlematud kärpemeetmed on nüüdseks ohtu seadnud.
Seega ühineme oma võitluskaaslastega üle maailma, nõudes – ä𝐫𝐠𝐞 𝐤𝐚𝐫𝐢𝐬𝐭𝐚𝐠𝐞, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐠𝐞! Ä𝐫𝐠𝐞 𝐤𝐚𝐭𝐤𝐞𝐬𝐭𝐚𝐠𝐞, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐣ä𝐭𝐤𝐚𝐤𝐞! Ä𝐫𝐠𝐞 𝐡ä𝐯𝐢𝐭𝐚𝐠𝐞, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐞𝐡𝐢𝐭𝐚𝐠𝐞!
Samuti kutsume kõiki, kellele uimastipoliitika inimlikumaks edendamine korda läheb, ühinema meie kampaaniaga ja jagama seda pressiteadet suhtlusvõrkudes.
Illustratsioon: EuroNPUD SisterWUD
