Kõne areng ja selle toetamine

16/02/2026

21/01/2026

Tead kedagi, kelle laps on 2-aastane? Jaga temaga seda postitust🙏

🐥Kui Teie laps on saamas või hiljuti saanud 2-aastaseks, on just praegu parim aeg toetada tema kõne ja suhtlemisoskuste arengut.

Kutsume Teid osalema kolmest kohtumisest koosnevas programmis „2-aastase lapse kõne ja arengu toetamine“.

💛 Kohtumisi viib läbi logopeed-eripedagoog Anna Maria Ülviste.

📣 Registreerimine on avatud!
📍 grupp alustab 26. jaanuaril kell 15.30–17.00 Pirita Perepesas
📍 Mugula 17a, Tallinn
Kohtumiste ajad:
🟢I kohtumine: 26.01 kell 15.30–17.00
🟢II kohtumine: 25.02 kell 15.30–17.00
🟢III kohtumine: 24.03 kell 15.30–17.00

➡️ Registreerimine toimub kodulehel teenuste alt: https://perepesa.ee/pirita-perepesa/teenused/2-aastase-lapse-kone-ja-arengu-toetamine

🐥 Kohtumiseni Pirita Perepesas!💚

14/01/2026

Tänases vestlusringis osalenud lapsevanem uuris, millal oleks õige aeg lapsega logopeedi vastuvõtule pöördumiseks. Vastasin, et pöörduda võib alati siis, kui vanem tunneb oma lapse arengu pärast muret. Logopeedi vastuvõtule pöördumine ei tähenda alati, et lapsel on probleem – see tähendab, et vanem hoolib💙

Aitäh Viimsi Raamatukogu, et külla kutsusite!

11/10/2025

🧐Arenguline düsartria on kõnehäire, mille põhjustab lihaste nõrkus või koordinatsiooniprobleemid, mis mõjutavad kõneorganite (nt huuled, keel, lõug) liikumist. Laps teab, mida ta tahab öelda, aga tal on raske seda füüsiliselt välja öelda.

🔍Millised võivad olla düsartria tunnused?
▪Kõne võib olla aeglane, hägune või “nina kaudu”.
▪Hääldus võib olla raskesti arusaadav.
▪Laps võib tunduda väsinud rääkimise ajal, sest lihased väsivad kiiresti.
▪Hääle tugevus ja toon võivad olla muutlikud.
▪Lapse üld- ja/või peenmotoorika võib tunduda “kohmakam” kui eakaaslastel.
▪Rääkimisega võivad kaasneda grimassid või üleliigsed miimilised liigutused.
▪Mõnikord kaasneb ka raskusi neelamisel või süljekontrollil.

🧩 Arengulise düsartria põhjused on seotud närvisüsteemi ja lihaste tööga, mitte lapse motivatsiooni, arukuse või kasvatusega.
Peamised põhjused teadusuuringute põhjal on seotud närvisüsteemi kahjustuse või ebaühtlase arenguga.

🌱Prognoos sõltub peamiselt sellest, kui ulatuslik ja milline on närvisüsteemi kahjustus või eripära, ning kui varakult ja sihipäraselt lapsega tegeletakse.

💜 Mida lapsevanemana meeles pidada:
◾Arenguline düsartria ei ole sinu ega lapse süü.
◾Varajane märkamine ja abi võivad oluliselt parandada lapse suhtlemisoskust ja enesekindlust.
◾Kõne arendamine on p**k tee, kuid väikesed sammud ja igapäevane harjutamine viivad suurte edusammudeni!

💬 Kui märkad oma lapsel kõnega seotud raskusi, otsi abi logopeedilt.
Broneeri aeg: www.viimsilogopeed.ee

27/09/2025

Kui lapsel on raskusi arusaadavalt rääkimisega, on see murettekitav nii lapsele kui ka vanemale.😢

🗣Arenguline kõneapraksia on kõne planeerimise häire.
Laps teab, mida ta tahab öelda, kuid aju ja kõneorganite koostöö on raskendatud. See teeb rääkimise pingutust nõudvaks.

🔍 Millised võivad olla apraksia tunnused?
▪Laps võib öelda sama sõna iga kord erinevalt.
▪Rääkimine nõuab suurt pingutust.
▪Kõnes võivad esineda pausid ja otsimised – justkui aju „ei leiaks teed“ suu juurde.
▪ Laps võib kasutada vähe sõnu või eelistada mitte rääkida.
▪Kõne võib kõlada robotlikult või ebaühtlaselt.

🧩 Arengulise kõneapraksia põhjused ei ole alati üheselt selged, kuid teadusuuringud on toonud välja mõned võimalikud tegurid:
▪ neuroloogilised põhjused - häire aju piirkondades, mis vastutavad liigutuste planeerimise ja järjestamise eest. Mõnel juhul on apraksia seotud aju arengu eripärade või struktuursete muutustega, mida saab tuvastada pildiuuringutega.
▪geneetilised tegurid - uuringud on näidanud, et apraksia võib olla seotud pärilikkusega.
▪seos teiste arenguhäiretega - mõnikord esineb apraksia koos teiste häiretega nagu näiteks autismispektri häired, arenguline keelepuue, geneetilised sündroomid (nt Downi sündroom, Rett’i sündroom).

🌱 Prognoos sõltub apraksia raskusastmest, teraapia varajasest alustamisest ja pere toetusest.

💜 Mida lapsevanemana meeles pidada:
▪Arenguline kõneapraksia ei ole sinu ega lapse süü.
▪Varajane märkamine ja abi võivad oluliselt parandada lapse suhtlemisoskust ja enesekindlust.
▪Kõne arendamine on p**k tee, kuid väikesed sammud ja igapäevane harjutamine viivad suurte edusammudeni!

💬 Kui märkad oma lapsel kõnega seotud raskusi, otsi abi logopeedilt.
Sa ei pea selles teekonnas üksi olema – koos saab palju ära teha!
Broneeri aeg: www.viimsilogopeed.ee

12/09/2025

👉Mis on kogelus?
Kogelus ehk kogelemine on kõnehäire, mida iseloomustavad kõne katkestused, häälikute või silpide kordused, venitused või blokid. Kogelusega laps teab täpselt, mida ta tahab öelda, kuid tal on raskusi selle sujuva väljaütlemisega. Kogelus võib olla erineva raskusastmega ja esineda erinevates olukordades.

👉Kuidas kogelus tekib?
Kogeluse tekkepõhjused ei ole üheselt selged, kuid teadusuuringud näitavad, et see on neurobioloogilise taustaga häire. Kogelus ei ole põhjustatud närvilisusest ega halvast kasvatusest.
Olulised mõjutegurid võivad olla:
• Pärilikkus – kogelus esineb tihti perekonniti
• Kõne- ja keele arengu eripärad
• Närvisüsteemi (eba)küpsus
• Keskkonnategurid – näiteks kiirustamine, kõrged ootused või stressirohked olukorrad võivad kogelemist süvendada, kuid ei põhjusta seda otseselt

👉Kuidas last aidata?
1. Kuula kannatlikult ja katkestamata. Anna lapsele aega lõpetada oma mõte – ära kiirusta ega lõpeta lauseid tema eest.
2. Loo rahulik kõnekeskkond. Räägi ise rahulikult ja aeglaselt – see aitab lapsel ka oma kõnet aeglustada. Vähenda taustamüra ja kiirustavat tempot (nt televiisor, kiirustav hommikrutiin).
3. Väldi kriitikat ja parandamist. Ära paranda lapse kõnet ega ütle: "Räägi ilusasti", "Hinga rahulikult", "Alusta uuesti". Need võivad suurendada lapse pinget ja ärevust.
4. Toeta lapse enesekindlust. Julgusta last suhtlema – ära väldi olukordi, kus ta peab rääkima, kuid ära sunni rääkima. Kiida last pingutuse eest, mitte ainult tulemuse eest.
5. Otsi vajadusel professionaalset abi. Kui kogelus kestab kauem kui 6 kuud, süveneb või mõjutab lapse igapäevast suhtlemist, tasub pöörduda logopeedi poole. Varajane sekkumine on kõige tõhusam!

💡Pea meeles:
Kogelus ei defineeri last. Toetav ja mõistev kodune keskkond aitab lapsel tunda end turvaliselt ning arendada suhtlemisjulgust ja enesehinnangut.

03/09/2025

Paljudele vanematele on logopeedi kabineti uks kui väike mõistatus – eriti kui see sulgub ja laps jääb spetsialistiga kahekesi. Tekivad küsimused ja vahel ka mured:�
🔹 Miks ma ei tohi kaasa tulla?�
🔹 Miks laps ütleb, et “me lihtsalt mängisime”?�
🔹 Kas mul on üldse põhjust pöörduda logopeedi poole või on see üle reageerimine?

👉 Siin on mõned vastused ja selgitused:

🔐 Miks toimub teraapia mõnikord suletud ukse taga?
�Logopeediline teraapia nõuab lapse tähelepanu, keskendumist ja usaldust. Kui vanem on ruumis, võib laps pöörata rohkem tähelepanu vanemale kui ülesandele. Mõnikord proovib laps vanema ees "hästi" esineda, mis muudab logopeedi jaoks tegeliku olukorra hindamise keeruliseks. Oluline on teada, et vanemad on siiski alati protsessi kaasatud — näiteks eesmärkide seadmisel ja koduste harjutuste tegemisel.

🎲 “Me lihtsalt mängisime…” — kas see on teraapia?� Jah! Hea logopeediline töö väikelastega näebki sageli välja nagu mäng. Mäng on lapse loomulik viis õppida, ennast väljendada ja uusi oskusi omandada. Logopeed “lihtsalt ei mängi”, vaid kasutab mängu teadlikult lapse suhtlusoskuste ja keelelise arengu toetamiseks. See, et laps naudib teraapiat, on märk hästi tehtud tööst.

😟 Millised hirmud võivad vanemal olla?�
◾ "Kas mu laps on mahajäänud?"�
▪️ "Kas see tähendab, et ma olen midagi valesti teinud?"�
▪️ "Kas teised mõtlevad, et mu lapsel on probleemid?"
Need tunded on täiesti loomulikud. Aga tea seda: logopeedi poole pöördumine EI tähenda, et midagi on “valesti”. See on hoopis märk hoolimisest ja soovist oma last toetada. Mida varem murele tähelepanu pöörata, seda lihtsam on aidata.
💚Koostöö lapsevanema ja logopeedi vahel on võtmetähtsusega!

Broneeri aeg logopeedi vastuvõtule: www.viimsilogopeed.ee

16/06/2025

Kiire elutempo juures on meil sageli vähe aega lastega koosolemiseks ja nendega mängimiseks. Mõni lapsevanem tunneb, et lapsega mängimine ei olegi tema jaoks kõige loomulikum tegevus. Kuidas aga saaksime igapäevaseid tegevusi ära kasutada lapse kõne arengu toetamiseks?

👉Kõigepealt küsi endalt, milliseid žeste, sõnu või lauseid Sinu lapsel igapäevaselt kõige enam vaja läheb, et end väljendada. Kas võiksid talle kõigepealt õpetada numbreid, tähti ja värve või võiksid alustada funktsionaalsematest sõnadest, näiteks “aita”, “veel”, “juua” vms?

Kuidas arendada lapse kõnet igapäevaste tegevuste käigus?
Siin on Sulle mõned mõtted:⤵️

🗣AITA LAPSEL KÜSIDA. Näiteks: vala lapse lemmikjooki ainult tassi põhja. OOTA, et laps annaks Sulle märku, et ta soovib juurde. AITA tal oma soovi väljendada. Sa võid õpetada žesti, osutamist, sõna või lauset.

🤔PAKU VALIKUT. Näiteks: hoia ühes käes sööki, mis lapsele kindlasti ei maitse ja teises käes seda, mis talle maitseb. OOTA, et ta annaks Sulle oma soovist märku. AITA tal oma soovi väljendada.

⏳KUI LAPS VAJAB ABI, SIIS OOTA. Näiteks: ära rutta lapse jope lukku kinni panema, vaid OOTA, et laps annaks Sulle ise märku, et ta vajab abi. AITA tal oma soovi väljendada.

🤭TEE TUTTAVAT TEGEVUST VALESTI. Näiteks: pane kinnas lapsele jalga ja OOTA, et laps annaks Sulle märku, et see ei käi sinna. AITA lapsel oma mõtet väljendada.

😲KUI MIDAGI LÄHEB VALESTI, SIIS OOTA. Iga päev läheb meil midagi valesti, nt lapse lusikas kukub maha. Ära rutta kohe nö korda looma, vaid OOTA ja vaata, kuidas su laps reageerib. AITA tal oma mõtet väljendada.

✅Püüa igapäevaste tegevuste juures leida paar minutit rohkem aega, et lapse suhtlusoskust arendada!🙃

Kui tunned, et Sinu lapse kõne ei arene siiski ootuspäraselt, siis tule logopeedi vastuvõtule või broneeri aeg veebinõustamiseks 👉www.viimsilogopeed.ee

30/05/2025

FAKT 1️⃣: Umbes 1% maailma elanikkonnast kogeleb, st ligikaudu 80 miljonit inimest üle maailma.
FAKT 2️⃣: Lastel esineb kogelust sagedamini kui täiskasvanutel - umbes 5-8% lastest kogeleb mingil arenguetapil.
FAKT 3️⃣: Kogelust esineb meestel umbes 4 korda sagedamini kui naistel.

👉Mis on kogelus?
Kogelus on kõnehäire, mille puhul inimese kõne on katkendlik ja takerdub. Kogelus tekib inimese tahtest sõltumata - inimene teab täpselt, mida ta soovib öelda, aga tal on raskusi oma mõtte sujuva väljendamisega.

👉Millal võiksid konsulteerida logopeediga?
🔹Laps on kogelenud rohkem kui 6 kuud.
🔹Kõnetakistustega koos esinevad ka muud sümptomid: silmade pilgutamine, lihaspinged, käte rusikasse surumine, kätega vehkimine vms.
🔹Peres on kogelust varem esinenud.
🔹Lapsel on ka muid kõneprobleeme.
🔹Laps on hakanud rääkimist vältima.

👉Mida saad ise kodus teha?
🔸Lase lapsel oma jutt lõpuni rääkida, ära lõpeta tema eest lauseid.
🔸Ära palu lapsel aeglasemalt ja rahulikumalt rääkida. Lase lapsel rääkida nii nagu ta parasjagu suudab.
🔸Ära sega lapse jutule vahele.
🔸Räägi ise aeglasemalt ja lihtsamalt.
🔸Anna lapsele mõista, et said temast aru isegi siis, kui mõni tema sõna takerdus.
🔸Sa võid lapsega kogelemisest rääkida! Meil kõigil juhtub seda, et mõnikord läheb « keel sõlme » ja sõna ei tule päris nii välja nagu oli mõeldud. Anna ka lapsele mõista, et see on ok, kui mõnikord sõnad takerduvad. Tähtis on see, mida laps ütles, mitte see, kuidas ta seda tegi.
🔸Vähenda stressi. Ära küsitle last pidevalt (Mis see on? Kus see on? jne), paku talle rohkem võimalisi 1-1 suhtluseks. Kui peres on rohkem lapsi, siis jälgi, et igaühel oleks võimalik rääkida nii, et teised ei sega vahele.

Suhtlusrõõmu! 💚