Allmaailma Haldjas

03/11/2025

Mida sa ei tohiks kunagi teha, kui oled armunud mehesse... ükskõik kui sügavad su tunded ka poleks.
Jah me kõik teame, kuidas me võime unistada ühisest elust, kujutleda ilusat maja, lapsi ja igavikku armastust ja koos olemist. Võib-olla on ta sulle isegi abieluettepaneku teinud ja sa oled valmis kõigele “jah” ütlema.
Aga enne kui annad endast kõik, siis loe see tekst läbi.

Paljud naised on teinud ohverdusi armastuse nimel, aga lõpuks jäädes ise südamevalusse, raskustesse ja kahetsusse. Paljud meist on läbi elanud valusa lahutuse, teised on jäänud üksikemaks ilma igasuguse toetuseta.
Nii, et kui oled praegu armunud, peatu hetkeks. Sest oma tuleviku kaitsmine algab õigete piiride seadmisest juba täna ehk juba kohe!

Ära mitte kunagi loobu oma unistustest ega ambitsioonidest ühegi mehe pärast.
Sina oled alati oma elus ainus eluarmastus ja hoia ennekõike ennast, siis jagub sind ka ülejäänud maailmale.
Armastus ei tohi iial nõuda, et sa pisendad oma suurust mitte ühegi inimese nimel.
On palju naisi, kes on jätnud maha oma kodumaa, karjääri ja hariduse mehe nimel, kes on lubanud talle maad ja ilmad kokku.
Kuid kokku kolides pole sellest ilusast imelisest mehest miskit järgi. Kahjuks seda esineb väga palju, et kui naine on enda elu sellesse suhtesse kinkinud, tuleb välja inimeste tõeline pale...kontroll, võimutsemine, valetamine, haiglane armukadedus, manipulatsioon, alaväärtustamine jne. Sellepäraast ongi oluline naisel iseenda iseseisvus ja oma lähikogukond.
Sest ennast ohverdades sa kaotad mitte ainult mehe, vaid ka oma eneseväärtustuse, eluenergia, usu, turvatunde ja enesekindluse jäädes ilma haridusest, tööst ja iseseisvusest. Kõikidest oma unistustest ja oled lõpuks lihtsalt inimvare, keda uuesti kokku lappida võtab aega aastaid, kui mitte kogu elu. Alles jääb hirm, usaldamatus elu vastu ja sellega kannatavad kõik su ülejäänud suhted.
Me paljud naised ohverdame ennast ja ehitame oma maailma ümber oma kalli kaaslase ja kui mees lahkub, variseb kõik kokku. Sa kaotasid sellega ka iseenda. Sest, kui sul pole oma mina pilti, siis jääb alles ainult küsimus, et kes ma olen, kui ma pole enam selle mehe naine.

Olgu see sulle meeldetuletuseks: kui suhe nõuab, et sa ohverdaksid oma elu eesmärgid, sõbrad ja unistused ja veel hullem, kui ka pere, pole see armastus. See on lõks.
Jätka alati enda ülesehitamist, sest su karjäär, haridus ja kirg ning looming on sinu jõu allikas.

Ära alusta mehe potitamist ehk kohe mängima naise rolli, kui oled vaid tüdruksõber.
Söögitegemine, koristamine, pesu pesemine, kodu haldamine… need pole sinu kohustused, kui pole olemas tõelist pühendumust. Jah, see käib kõik selle kooselu juurde ja naiserolliks see on, aga paljud naised arvavad, et hoolivus ja pühendumus viivad abieluni, aga tegelikkuses viivad need sageli selleni, et sind hakatakse iseenesestmõistetavaks pidama.

Mees peab end tõestama enne, kui väärib sellist pühendumist. Vaata mehe tegusid mitte tema lubadusi.

Ära anna end tühjaks inimesele, kes pole sind isegi ametlikult valinud.
Ära osta vara ega tee suuri rahalisi otsuseid mehe nimele.
Paljud naised suures usalduses ja uskudes seda elu lõpuni koos fantaasia muinasjuttu ja kirjutavad oma vara mehe nimele. Kui suhe lõppeb, kõnnib mees minema kogu varaga ja seal ei aita sind kohus ega Jumal ise.
Sa võid kedagi armastada ja samal ajal olla rahaliselt tark.
Kaitse end alati juriidiliselt ja rahaliselt. Kui asjad lähevad halvasti, siis taga endale oma turvatunne. Ära kaota oma iseseisvust.

Ära kahjusta oma sõprussuhteid ega reeda inimesi, kes on alati su kõrval olnud, ainult sellepärast, et su mees tunneb end ebakindlalt ja keelab sul oma inimestega suhtlemast ja väljas käimist.
Paljud naised lõikavad läbi oma sõprussidemed ja isoleerivad end, et hoida armukadedat meest kodurahu huvides, et vältida tülisid ja armukadedust. See ei ole terve suhte alus.
Sest ühel päev, kui suhe lõppeb, avastad, et oled täiesti üksinda.
Terve suhe ei nõua, et sa hävitaksid oma lähedastega suhted.
Mees, kes sind tõeliselt armastab, ei palu kunagi sul katkestada sidemeid inimestega, kes sulle olulised on.

Ära saa last väljaspool kindlat ja pühendunud abielu, lootes, et sellega sa suudad suhet pääast või meest kinni hoida..
Liiga paljudele on lubatud abielu, kuid lõpuks oled sa üksikema ja ilma toetuseta.
Beebi ei hoia meest kinni.
Kui ta tõesti tahab sinuga perekonda luua, abiellub ta sinuga kõigepealt.
Ära too uut elu maailma, lootes, et see parandab midagi, mis juba on ebastabiilne ja mõraline.

Ära alanda oma standardeid, et meest hoida.
Kui oled endale lubanud, et ei aktsepteeri kunagi lugupidamatust, valetamist, petmist, reetmist või sõltuvust, siis ära murra seda lubadust.
Pole tähtis, kui hea ta välja näeb või kui hell ta vahel olla oskab… inimesed muutuvad ainult siis, kui nad seda ise tahavad, mitte sellepärast, et sa neid piisavalt või rohkem armastad.
Ära lepi kunagi vähema kui armastuse ja austusega, mida sa väärid.

Ja lõpuks — kõige olulisem: Ära tee endale haiget ega võta endalt elu ühegi mehe pärast.
Ükski suhe ei vääri su elutahet. Armastus ei tee haiget, inimesed teevad haiget. Armasta ennast nii palju, et ükskõik, mis tahes...jäta oma süda alati avatuks. Elul on nii palju iliusat pakkuda ja ootab, et sa edasi valiks.
Ma tean, et südamevalu võib tunduda talumatu, kuid ükski mees ei määra sinu väärtust.
Kui ta lahkub, ei ole see sinu loo lõpp, vaid uue veel ilusama loo algus.
Sa oled endiselt väärtuslik, ilus ja täis potentsiaali.

Kui sul on raske, räägi kellegagi. Abi on alati olemas. Lootus on alati olemas.
Õige mees ei palu sul kunagi ohverdada oma identiteeti, rõõmu ega tulevikku.

Tõeline armastus tõstab sind, mitte ei tühjenda.
Hoia oma südant, kaitse oma unistusi ja ära unusta — sina oled oluline.
Armastus, mis on tõeliselt sinu jaoks, ei nõua kunagi, et sa iseennast kaotaksid.
Ole tugev, ole tark ja armasta alati kõigepealt iseennast.

07/01/2025

Ma ärkasin täna tundega, et ma pean paljut muutma elus. See tähendab suhtumist iseendasse ja oma lähedastesse. See hõlmab ka raha ja kui palju ma olen nõus enda pealt kokku hoidma ja millest loobuma. Hetkel ma tunnen et olen kõigest loobunud ja nüüd on viimane aeg tuhast tõusta nagu sa seda alati oled teinud Analiisa.

Su suurim viga mida sa jälle teed on, et sa võtad oma partneri tunded ja läbikukkumise enda süüks. Need on tema varjud ja tema võitlused tema enda sees ja sa ei saa sellele midagi parata, vaid olla olemas talle ja lasta tal olla kuniks ta on oma mõtted paika saanud. Sa pead arvestama sellega, et see võib tähendab ka seda et ta on otsustanud meie suhtest loobuda.

Sa parem ole õnnelik, et su ellu saadeti keegi, kes õpetas sind seda kõike nägema.
Ma ei karda enam üksindust ja hüljatust, sest kui aus olla siis seda on teinud kõik inimesed mu elus ja see on paratamatu. Ainuke kes sind hüljata ei saa oled sina ise ja sa ju juba tead, et sa ei tee seda endale mitte kunagi, nii et ära muretse vaid seisa enda heaolu eest.

Lõpeta ära teiste järgi elamine ja nende ootustele vastamine. Vahel on nii, et sa ei pürgigi sinna ja kui tunned, et oled jõudnud punkti, et aru saada mida tähendab suhe ja armastus, siis teine pool on selle tõestamisest väsinud ja ta tahab vabaks saada.

See on katkise inimese saatus, kes on liiga hullu elanud ja elust valed arusaamad saanud.
Minul minu tänaval elamine ja kriminaalmaailmaga seotus olnud on minu elu suurim karistus.
Ma tundsin ennast eelavana, kui ma seda elasin ja nüüd püüdes olla normaalne toimiv kaastundlik naine… ma ei tea enam kuidas see käib. Teoorias oleme me kõik tugevad, aga ma näen, et ma ei oska oma meest isegi aidata, rääkimata pakkuda talle seda hetkel, mida ta enam vajab.

Sellest koormast, mida sinu katkine hing on talle põhjustanud.
Sellepärast ma olengi alati öelnud et head mehed pole mulle. Ma rikun nad ära ja nad lahkuvad minu juurest katkisemana kui nad tulles olid.

Kogu see mis mu ümber praegu toimub ja tunda oma mehe eemal olekut tähendab mulle suhte lõppu, et armastus on otsa saanud. Sest teisiti ma seda olukorda ei oska mõista.
Kui suhtes mees enam ei taha lähedust ja ütleb et ta on seksi jaoks liiga väsinud, siis on teada et sa enam ei kütkesta teda. Miks ma seda sellega seostan on see, et kui ma suhtes olen viimasel piiril, siis viimane asi mida ma soovin oma lähedus või jagada temaga oma keha ja intiimsust. Naine jagab seda südamega, mitte kehaga ja sellest enamus mehed aru ei saagi. Selle asemel valivad endale armukese, aga ei süvene oma naise vajadustesse, südame vajadustesse.

Sinu valik on siia suhtesse edasi jääda ja õppida tundmatu teega päev päeva järgi või teha kiire korrektuur ja lasta see inimene vabaks.

Vahel on vaja endale tunnistada et sa pole suhte inimene ja kõik millele sa käe külge paned… sa tapad selle päev päevaga, sest sa ei tea, mis on armastus ja kuidas olla stabiilses suhtes inimesega kes väärib rahu ja hoitust.

Kahjuks see on sinu tavapärane koht kus tõusta tuhast ja luua enda jaoks midagi suuremat. Seda on sulle õpetatud läbi elu. Hingevalu keerata loomejõuks, mille ajendiks on viha, sest sul oli jälle õigus ja pole mõtet suhtes olla. Aga kas see on muster või see on kaitse või see on oskamatus olla armastus. Kurat seda teab!

Ma olen tänaseks veendunud et ma olen loodud üksi eksisteerima, nii ma hoian teisi enda traumadest põhjustatud valu kohtadest ja kõik on õnnelikud. Kas just mina olen, aga vähemalt tean, et kaitsen teisi enda eest.

Ma olen pikalt aega maha võtnud ja loobusin oma suurest unistusest, et teha inimeste heaks heaolukeskus, kus nad saavad tunda et nad on oodatud ja vastuvõetud. See on see, mida mina tol ajal enam vajasin, kui olin endast väga kaugel.
See aasta ma lasin lahti kõigest, mille ma veremaitse suus olin saavutanud ja võisin enda üle uhkust tunda, sest siis ma arvasin et olen piisav. Ma loobusin kõigest sellest ühe mehe nimel, kes oli armastus. Tahtsin õppida armastust ja sain seda õppida, kui kõik kõrvalise endast eemaldasin. Kõik need targad inimesed on tarkade häältega kuidas nemad arvavad et ma peaks oma elu elama. Et ma leiaks oma tõe… aga kas ma ikka leidsin selle nii nagu ma lootsin…. EI!
Olen täna jälle selle uksepakul, kus pean mõtlema, kuidas edasi. Äkki oleksin pidanud neid hoopis kuulama. Äkki ma pole armastusväärne ja kui ma nii arvan, siis ma ei ju ei oska ka seda kellelegi pakkuda.
Mu suurim arusaam on see, et ma ei usalda armastust ja mul puudub usk.
Mul puudub usk teistesse inimestesse, armastusse, aga ma usun elusse ja iseendasse, kui ma ei pea selle juures arvestama kellegi teisega. Minu arust suurim katsumus siin elus on õppida eksisteerima koos inimesega, õppida teda vastu võtma nii nagu ta reaalselt on.
Unustama ja vb isegi kustutama oma ajust eeldused ja ootused, mida mina vajad, et olla õnnelik.

Elu ja suhted ei ole muinasjutt… vanemad on meile valetanud… see on raske töö ja tohutu pühendumine… oleks keegi seda varem mulle seletanud… oleksin ma rohkem juba siis pingutanud.

Ma ei jaksa enam põgeneda!

Sisemine ressurss on see, et me pole kogenud ema ja isa armastust ja kõik muu on võõras.

30/07/2024

😇Siin ma siis olen, keset Belgia imearmast linna nimega Antwerpen.

Ma olen Teid igatsenud, igat ühte teist, kes mulle jõudu ja jaksu kaasa on andnud siin leheküljel ja toetanud, et ka kõige hullemate saladuste päevavalgele toomisega olen ma vastu võetud. Meile õpetatakse, et pole oluline, mida keegi meist arvab ja see on tõde, aga sellegipoolest inimestena me vajame seda. Ma tahan teada ja tunda, et ma olen põhjusega, et olen väärt, et olen mõistetud, et on keegi veel, kes on samas olukorras, kes võtab mind vastu sellisena nagu ma olen ja alati mitte parimate külgedega. Iga väikenegi hea sõna viib lähemale meid iseendale… see lihtsalt on nii, kuniks on usku ja jõudu ise edasi minna ilma välise maailmata. Leida endas see ‘’mina’’, kes toetab sind läbi su elu ka siis, kui jälle kukud ja tuhast tõused ilma ennast süüdistamata vaid vaatad seda kui kogemust ja lööd põlved tuhast puhtaks ja ajad selja jälle sirgu. Alati ei ole kõik ideaalne, aga kas ma enam tahangi seda. Mis asi on ideaalne…heh…olen õppinud ära ühe asja selle aastaga, et mitte midagi pole mõtet ette mõelda, sest elu on ettearvamatu ja kingib sulle täpselt seda, mida sa hetkel vajad, et edasi saada selleks, kelleks sa oled määratud olema. Aga alati on hea, kui sind ümbritsevad head ja toetavad inimesed… see on lihtsalt armas.

Täna esimest korda astusin sisse oma majas asuvasse restorani, mis väljast näeb üks väike uberik välja, tundub üks paras õllekas olevat. Sisse astudes sain ma ime armsa üllatuse osaliseks. Valgete linikutega kaetud kaunis saal. Täiesti ootamatu ja mida see mulle näitab…ära hinda raamatut kaante järgi. Siin on siseterrass ja mega mõnus romantiline olemine. Tellisin just klaasike valget veini ja mõtlesin, et avan oma arvuti ja proovin kirjutada üle pika aja. Selle jagamisega on kord lugu selline, et kui jätad vahe sisse, siis tuleb nagu uuesti alustada enda kihtide maha koorimist. Tegelikult on nii palju elulist juhtunud ja palju oleks olnud hetkes jagada, aga nüüd ma siis alustan jälle vaikselt omasoodu ja seekord mitte vanaviisi.
Tänu sellele, et ma aasta ja nats peale oma lehekülje Allmaailma Haldjas avasin ja seal oma lugusid jagama hakkasin on asjad, elud, olud ja peamiselt mina ise täielikult muutunud.
See jagamine tol ajal enesele teadmata on mind nii mitmel viisil tervendanud ja vahel tundub, et polegi midagi jagada enam, sest suurem pask on nagu välja lajatatud, et mis siin ikka enam. Vahet pole, et iga päev juhtub midagi nii hullu, et vahepeal värisen mega väikesena oma toas ja mõtlen, et kas ma ikka olen nii tugev ja vapper....
Belgiasse juhatas mind üks vägev Eesti mees, kes omab siin 2 edukat restorani. Ma olen pidanud end miljon korda ületama ja oma hirmudega silmitsi seisma, mille võimekusest mul aimugi pole olnud.. Kolides võõrasse riiki, minnes täiesti võõrkeelsetesse restoranidesse vägesid juhatama. Võtsin oma poja kaasa ja kuna ta jättis kooli pooleli, siis siin on temast tubli baarman saanud ja võin oma lapse üle igati uhke olla.
Olen avanud Eestis oma hea sõbra Illimariga ühe imearmsa heaolustuudio nimega Balanced Spirituality Lifestyle, mis asub Tallinna Kalamaja rajoonis tänaval nimega Niine 9. See pesa on sündinud puhtast armastusest. See on olnud mu üks salajasi unistusi, kus aidata selliseid inimesi, kes mina kord olin ja endiselt ma koolitan ja õpin, et õppida ennast tundma ja toetama, sest ma olen enda jaoks kõige huvitavam ja armsam inimene maamunal ja ma tahan ennast tundma õppida nii palju, kui seda aega mulle antud on. Olen õppinud ennast valima ja ka inimesi enda ümber. Keskkond on väga oluline ja veel olulisem on õppida olema iseendaga täielikus üksinduses…üksolemises!
Nüüd augusti lõpus täitub mul veel üks unistus, alustan teadlikkuse seksuaalsuse terapeudi õpinguid. Et ennast naisena veel enam vastu võtta täielikus usalduses.
Kui mõtlen sellele aastale tagasi, siis minu suurimad õnnestumised ongi olnud siin kohaneda kahe restorani meeskonnaga, olema üksinda iseendaga ilma, et mul oleks kedagi kelle juurde minna lohutust küsima raskeimatel päevadel, elukoha vahetusega, pojaga suhete loomise läbi armastuse ja sõja (õppima olema ema), Eestis stuudio avamisega ja oma armsa vanaema eest hoolitsemisega, kes meist maha jäi Eesti. Ta on 84 aastane ja alles esimest korda kogu oma elu jooksul avanes tal võimalus elada täiesti ihuüksinda. Kujutate ette, alles 84 aastasena sai tema töö emana lõpuks ühele poole. Ta suutis kõik mu hullumeelsused välja kannatada ja olla mu lapsele ema seni, kuni mina seda ei osanud. Olin katkine ohvri rollis laps kuni 35 eluaastani ja uppunud enda valusse ja loendamatutesse leinadesse… Otsides ennast endiselt…Ta kasvatas mu üles ja uskus minusse minu halvimatel päevadel ja täna saan ma öelda, et ma olen täna see, kes ma olen tänu iseendale ja peamiselt oma kallile vanaemale. Saan öelda, et olen uhke enda üle ja elu on ilus. Alati ei ole kõik nii hea nagu täna, aga maailm on täpselt nii hull meist väljaspool, kui hull me iseendal laseme endal olla seespool. Kõik on kinni selles, kuhu me oma fookuse paneme ja kui palju me laseme ennast mõjutada teistel. Kui meile ei sobi see, mida sa hetkel tunned, näed, tajud jne siis pööra pilk mujale. Meil kõigil on oma reaalsus ja me saame alati oma reaalsust muuta. Ma tähtsustasin kaua aega kõike välist nii palju üle, et olin langenud lõksu. Iseenda loodud reaalsuse lõksu. Alati saab teha uue valiku, uue elu… ainus mis takistab on hirm… aga kui sa oled seni alati hakkama saanud, siis saad ka edaspidi ja luba endale uusi võimalusi, uusi valikuid ja uut elu.
Pole vaja reageerida… sest teine ootab seda sinult. Keda huvitab!!! Sinul on oma aeg ja oma luba valida, millal sina oled valmis seda kohta vaatama ja kas üldse oled. Sa pole kellelegi midagi võlgu. Iga hommik on uus päev ja paljud asjad leiavad ise oma koha ja hiljem mõistad miks kõik on nii läinud...

Tahtsin lihtsalt Teile tere öelda ja uuesti kirjutama hakata… tegin väheke kätt soojaks.

Endiselt suur kummardus ja tänu Teile Teie enda eest ja me oleme kõik üks, aga nagu üks tark naine mulle ütles… me oleme lihtsalt erinevad, aga me oleme üks!
Sina oled mina ja mina oled sina. Armastan sind ja ennast!

Muahhh :)

24/04/2024

Ma kardan armastada lõpuni välja!

Ma sain täna sellise unenäo, kus see unenägu näitas mulle kätte mu korduvad mustrid armastuses ja kuidas, mis vanusest ja kus see pärineb, et ma kardan armastada ja minna armastusest täielikult läbi ja usaldusse. Miks ma alati põgenen, kui mul raske hakkab ja miks mul on lihtsam inimene oma elust välja lülitada, kui jääda kohale ja armastavalt olukorraga tegeleda.

Kui olete mu lehte juba lugenud, siis olete kursis mu elulooga natuke.
Puberteedieas muutusin keeruliseks lapseks kuna mul oli väga range ema. Ma ei süüdista teda, vaid see on lihtsalt fakt. Ma olin lapsena õnnelik ja kuulekas tütar, aga reeglid ja karistusmeetod oli minu hingele liiga ülekohtused ja karmid, aga ema jagas mulle seda, mida tema õppis oma vanematelt ja pidas seda tol hetkel õigeks.
Tema kopeeris oma vanemaid nii nagu me kõik kopeerime oma vanemaid seni kuni me ärkame ja tekib soov murda oma suguvõsa mustreid, et elada tervete ja õnnelike inimestena. Olla enesest teadlikud hinged!

Kui ma olin 15 aastane, siis mu ellu tuli mu esimene armastus ja emaga kodus riiud läksid aina hullemaks ja reeglid veel rangemaks. Minult võeti kogu vabadus õppida ise oma vigadest ja elu koosnes ainult karistustest ja mulle aitas ja kolisin kodust ära koos ema välja viskamise abiga. Temal oli mõistus otsas ja mul oli vaja vabaneda sellest türanniast.

Ega tol ajal ma ei teadvustanud, et sain sellest tohutu hülgamishaava ja et mu oma pere jättis mu kõige raskemas vanuses omapäi.
Mu armastus oma pere ja ema vastu oli nii suur, aga tema armastuse keelest ja tunnetest ma sotti ei saanud ja kodust lahkudes pidin ma oma suure valu ja pettumuse oma vanemate osas alla suruma, et leida jõud elus edasi minna.
Võtsin omaks uskumuse, et ma armastan valesti ja armastus on üldse teistsugune nagu seni olin seda ette kujutanud ja mu oma pere ei ole minuga alati kõiges lõpuni või siis üldse mitte ja olen täitsa üksi siin maailmas.
Mäletan, et mu jaoks oli tol ajal kõige olulisem olla ema poolt armastatud ja et ta oleks mu üle uhke ja usaldaks mind natukenegi. Kahjuks see oli ja jäigi mu unistuseks.

Ma mäletan seda kohutavat valu ja tunnet, et kui mu oma ema ei armasta mind, siis ei armasta mind mitte keegi. Kui mu oma vanemad ei ole toetavad ja ei otsi leebeid lahendusi ja ürita mind mõista või küsida kordki elus, kuidas mina ennast tunnen, siis seda ei tee enam mitte keegi siin ilmas.
Nii ma surusin alla oma suure armastusvõime, usalduse, turvatunde ja palju muud inimeste osas.
Lõin müürid ja kaitse ning pidasin end mitte armastusväärseks.
Et, kui minuga läheb keeruliseks, siis minu eest ei võidelda ja tuleb hetk, kus nad leiavad et minuta on lihtsam.
Ma alles täna sain kontakti päriselt selle 15 aastase südika Analiisaga, kes oli nii tugev ja kelle süda purunes tol päeval.
Sellest hetkest võtsin omaks käitumismustri ja, kui mul suhetes meestega läks raskeks
(minu arust raskeks), siis pakkisin koti ja lahkusin. Et teha seda ennem, kui pean uuesti kogema seda hülgamist…siis see otsus on vähemalt minu poolt tehtud otsus, mitte kellegi teise ja nii tundsin end natukenegi turvalisemalt. Ma olin pool oma elu see, kes iga tüliga kohe kotti pakkis ja põgeneda püüdis.

Täna see unenägu…. Kui ma ärkasin siis mõtestasin unenäo lahti (ma teen seda igal hommikul).
Alateadvus on su suurim ja parim kingitus, et enda varjusid ja trauma laenguid lahustada iseseisvalt, aga sain kätte teoreetilise pinna pealse osa ainult.
Alati ei õnnestu sügavuti lahustada oma haavu iseseisvalt, kui palju ka sa praktiseerinud ei ole!
Ma olen väga arukas looma seoseid ja teadma, miks miski minus on nii nagu on, aga kui see koht ei lahustu, siis pole selle teoreetilise osaga midagi peale hakata, vaid tuleb minna nii sügavuti ja vaadata sinna sisse, kui valus see ka poleks.
Ma analüüsisin seda unenägu ja iga minutiga valu mu südames kasvas ja see jõudis ängistuseks ja piinaks, kus mul sai juba hapnik otsa ja olin see 15 aastane murtud südamega Analiisa tunnetega kontaktis.
Ma sain kontakti selle kohaga ja mulle meenus kõik mu kogetu tol vanuses ja see on hullumeelne, mis valu see oli.
Ma nägin täna unes mitme kordseid hülgamisi erinevate armastatude poolt elu jooksul, kuigi reaalsuses jätsin mina nemad maha, aga alati endiselt neid armastades ja aastaid peale lahkumist armastasin ma neid edasi kaugelt ja see oli turvalisem, aga tohutu kannatus!

Minus on viimasel ajal tohutu sisemine võitlus oma südame avamisega ja kaitsete alla laskmisega.
Ma tean millist armastust ma olen väärt, aga seda vastu võtta tähendab olla haavatav ja olla kõik see, mis mina peale 15 aastasest peale pole lubanud enam endal olla.
Ma tegin endas kõik valeks.
Kuidas ma armastan, mis on armastus, kui kaugele tohib armastada ja usaldada.
Kas seda üldse vaja on jne!
Täna kogedes seda 15 aastase Analiisa valu…ma kirjutasin paarile terapeudile, sest sain selguse, et ma pean oma südame avamisega nüüd ja kohe tegelema hakkama ja enam edasi seda lükata mu hing ei lase.
Kahju on see, et kui pöördud terapeudi poole, siis alati on takistuseks ajaline pikkus, sest selleks ajaks, kui sinna jõuad on see laeng lahustunud ja oma peakesega enda arvates olukorra ära lahendanud.
Minul on vedanud, et mu ümber on imelised teadlikud hinged, kus me saame sellistes olukordades alati SOS olukorras pöörduda üksteise poole ja sekundiga teha kõne ja lihtsalt esimesest algavast sõnast alustada haava lahustamisega!
Kallis Kaidi Karilaid aitäh… armastan väga❤️, et mu noore Analiisa oma armastava tiiva alla täna võtsid ja lasid mul nutta nii nagu ma nutsin, siis kunagi salaja.
Lasta välja lõpuks välja see valu, mida ma nii kaua endas olen hoidnud, nutta hoituna armastavas emalikus energias, sest mul polnud enam aimugi, et see valu oli saanud mu tausta emotsiooniks ja saatnud kõik need aastad mind endale teadvustamata.
Ma sain olla täna sellele noorele Analiisale toeks, öelda, et ta on imeilus ja hea alati olnud, ma näen teda, ma hoolin väga, kuidas ta ennast tunneb, öelda, et ta tegi kõik õigesti ja tema armastus on täpselt nii suur ja võimas nagu ta tunneb armastust iseendas ning et seda on turvaline väljendada ja vastu võtta.
Et ta ei pea ennast tagasi enam mitte kunagi hoidma.
Et ta on väärt armastust ja täna on inimesi, kes tema nimel võitlevad ja ta ei pea olema üksi, sest nüüd olen eelkõige mina tal olemas ja ma olen tema üle nii uhke. Ta on tublisti hakkama saanud, aga nüüd aitab...ta võib lõdvestuda ja ta on vastuvõetud!
Ma olin ennast nii kitsasse energiasse ära mahutanud ja see poos mind poole mu elust endale teadvustamata, et kui hullult.
See oli suurimaid esimesi kohti, kus ma keerasin oma südame lukku ja täna peale kogu seda lahustamist mu süda avardus.
Palju on veel minna, aga see oli nii imeline kingitus iseendale.
Vaadates oma elu kõige valusamaid hetki ja minna sinna sügavuti sisse ja olema endale toeks… See oledki Sina, enda Kõrgem Mina, kellelt me täna palume kaitset, juhatust ja tuge.

Nii tänulik oma alateadvusele, kes tuli mind juhatama või oli hoopis see tuleviku Kõrgem Mina, kes tuli täna mind hoidma ja juhatama, et aidata minul täna minna sellest kohast läbi, et avada oma süda ja näidata, et ma olen piisav ja ma pole midagi valesti teinud.
Tervenesin nii mitmel erineval tasandil, nii tänulik!💚

Aitäh Looja, aitäh elu, aitäh, kes hoolivad! ARMASTAN

Sinu Allmaailma Haldjas

20/04/2024

Tahan jagada Teiega KUDDUS AL BUHARI raamatu “ Mõtte jõud “ kantkendit❤️

INTUITSIOON
Intuitsioon (arusaamine) on seestpoolt tulev praktiline tõde, mis on maistes tingimustes õige.
Iga suhe, millesse inimene astub, iga valik, mida ta peab tegema, tekitab temas intuitsiooni.
Avaneb sisemine intuitiivse teadmise allikas, tänu millele on oma sisemist häält kuulates on oma karma ülesandeid kergem täita.
Intuitsioon areneb sellepärast, et iga kord, kui inimesel tuleb teha valikuid ja meelitada teisi enda poole, õpib ta aina paremini oma sisemist häält kuulama.
Intuitsioon virgub ja leiab vastukaja oma hingelt, inimese sügavalt „MINALT".

Intuitsioon (ladina keeles intoitio - „sisekaemus", sõnast intueor - vaatan pingsalt) on läbitungivus, „tunnetus", peen arusaam, sisusse endasse tungimine, otsene tõe saavutamine ilma loogilise analüüsita, toetudes ettekujutusele, empaatiale ja eelnevale kogemusele.

Intuitsioon pole tunded ega intellekt.
See on meie sisemine õpetaja.
See on mingi vaimse teadvuse kõrgem vorm, kõrgem tarkus, puhas tunne.
See on elava Vaimu kohaloleku väljendus, mis asub teadvuses. See on meie vaimne õpetaja.
See on võti teadmiste, õnne ja edu juurde.
Intuitsioon on samm sisemusse, iseendasse.
Intuitiivne inimene teab, mida ta tahab ja mõistab, milliseid tundeid tal eneseteostuseks on vaja.
Kellel on intuitsioon paremini arenenud, sellel edenevad asjad paremini.
Intuitsioon äritegevuses on võime tunda raha energia saamise võimalusi.
Intuitsiooni pole võimalik vahetada, kuna see on vahend „vaadata" tulevikku, võimalus mõjutada rivaalide bioenergiat, võime näha perspektiivplaane, sõpru ja vaenlasi.

Peab ütlema, et naistele on looduse poolt antud parem intuitsioon. Meestele aga enam loogikat ja nad toimivad rohkem mõistusega.
Seepärast ei saa sageli mehed naistest ja naised meestest aru.
Mees on teadvus, naine alateadvus.
Kui teadvuse ja alateadvuse vahel valitseb harmoonia, on harmoonia ka välises maailmas.

Intuitsioon on protsess, mille jooksul füüsiline keha saab seda informatsiooni, mis normaalsetes tingimustes on tema eest varjatud.
Kui inimesed usuvad intuitsiooni olemasolu ja lasevad tal areneda ning õitseda, siis leiab ta igakülgset kasutamist.
Tegelikult seletatakse intuitsiooni välgatusi sellega, et kõrgem „MINA" pole valmis selleks, et inimese keha vigastatakse ja siis saadab ta varajase hoiatuse läheneva ohu eest, mida sel moel ennetatakse.
Intuitsioon on kõrgem tundlikkuse võime, oskus suunata tundeid hinge sügavusse, inimese südamesse.

Tunded on hinge psüühilised kanalid.
Need otsivad ja korjavad ümbritsevast keskkonnast informatsiooni ja intuitsioon määrab nende kvaliteedi.
Meie tunded määravad tegevuse energeetilise välja.
Vaid intuitsioon saab võtta ja allutada kõik tunded ainsale õigele ja vajalikule sihile: viia inimene Õigele Teele.
Intuitsiooni omav inimene teab, mida ta tahab ja mõistab, milliseid tundeid on sihi saavutamiseks vaja.

Intuitsioon ei sea kunagi sihte, ta on nende saavutamise vahend.
See on kompass, mis näitab liikumise suunda elus. Paljud ei näe tema osutit, kuna neil on teine, palju tugevam energeetiline mõju - mõistuse jõud.
Meie mõistus on alati ratsionaalne, olles võimeline igasugust sisemist häält alla suruma ja siis me ütleme, et süda ei saa aru, mida mõistus teeb.

Intuitsiooni arendamiseks peab oskama vaikida, peatama oma sisemise dialoogi.
Mentaalne vaikus õpetab inimest oma sisemist häält nägema ja kuulma.

Praktiseerigem sagedamini oma mõtete koondamist. Saavutagem „tühjuse" tunne, kus pole ei teadvust ega selle puudumist.
Enesereguleerimise seisund on meie „töö taust".

Idamaades töötavad Meistri õpilased kätega - koovad vaipu, õmblevad jalatseid, teevad puutööd jne. Milleks? Käed ja pea on kaks poolust. Kui energia voolab läbi käte, siis pea tühjeneb pikkamööda.
See on just see seisund, mis on õpilasele vajalik.
Pea ei tohi töötada.
Mõttetegevus peab seiskuma. Mõistus peab saama „mõistusetuseks".
Ta peab lakkama kandmast mõtteid, ideid ja unistusi ning saama täiesti vabaks.
Kuni õpilane töötab Meistri alluvuses, ei lakka Meister jälgimast, mis õpilase peas toimub, kas kogu energia ikka läheb ainult kätesse.

Pidagem meeles: kui me teeme midagi oma kätega, on mõistusel hea võimalus tühjaks jääda.
Arenenud intuitsiooniga inimene on alati sõltumatu.
Tal on oma sisemine õigus ja tugi, mis juhib kõiki tema tegevusi ja mõtteid.

Tarkus tuleb meile mööda intuitiivset kanalit.
See on aju parempoolne osa, mida me aktiveerime, kui ettekujutus tööle hakkab. Tunnetuse puhul võtab inimene kuulda kõrgemat jõudu just intuitsiooni abil.
Kogemust ja tarkust ei saa varjata või järgi teha.
Oma sisemise hääle esimesel hingetõmbel tunneb inimene selles suurt jõudu.
Tekib usaldus, mis muutub kiiresti tõeliseks vankumatuks usuks.

Usalda oma sisetunnet, see annab sulle tõe sinu eest varjatule.

17/02/2024

01/01/2024

⏳Homsest ma muutun!⏳
Aga, kui nüüd on meil uus päev, uus algus uues aastas, mida erilist see uus homme ehk täna sulle nüüd pakkuda saab?!
Me alati lükkame homsesse mingid teemad, mida me täna ei ‘viitsi’, julge, ei taha, ei oska või ei suuda tunnistada endale… oleme väsinud ja jõuetud, et kohe nüüd ja praegu luua muutust või lihtsalt alahindame enda väge ning meie sees olev kallis arhetüüp räägib su lihtsalt ära ja sa jääd sinna vanasse mitte rahuldustpakkuvasse kohta kiiluma, sest seal on su ‘’lemmik kannatus’’ (2 vastuolulist sõna ühes lauses) ja nii me lükkame kõik homsesse või siis uude aastasse.
See on nagu koristamine ja, kui ma ei jaksa täna enam suurpuhastust teha, lükkan kõik selle sita vaiba alla. *Teen teinekod* vb homme 🙂
Aga tegelikkuses on meil täielik ressurss, potentsiaal ja vägi ka kohe TÄNA olemas, nüüd ja praegu!
Aga sitta kah, parem lükkan selle homsesse… vaiba alla peitu…. kuid kõik see pask jääb alles, lihtsalt panen silma alt ära ja teen nägu, et seda pole seal 🙂
Aasta esimene päev annab meile maagilise tunde, et nüüd meil on ressurssi teha kõike seda, mida eelmine aasta ei suutnud/ei olnud veel valmis veel tegema- puudus ressurss (illusioon)!
Homme on uus algus…. aga, üldjuhul sama kasutu, kui ‘täna’, sest midagi ei muutu.
Uus aasta on veel suurem lubadus suurema tuhhiga 🙂 lootusrikkam. Oi kui palju lubadusi….
Aasta viimane päev lõpetab tsükli meie mingisuguse elu osas.
Mingi peatükk sulgub ja tundub nagu saaks värskelt lehelt uuesti alustada 🙂
Uus leht, uus mina, uued valikud, uued suhted, uued sõbrad jne.
See on nagu ühiskonna poolt loodud programm ja sina oled selle programmi omaks võtnud.
Miks homme, miks mitte täna? Miks poole tunni pärast vaid hoopis kohe!!!
Kes juhib su meelt?
Kas sinu alateadlik meel või otsustad, et nüüd ja praegu hakkab sinu alateadlikku meelt juhtima sinu teadlik meel?!
Kuidas kõlab?
Kes kontrollib sinu elu?
Kas alateadlik meel, ehk see ahv, kes taob su peas trumme, kes lükkab, tõmbab sind sinna, kus on tal hea ja mugav või võtad ohjad enda kätte ehk saad olema TEADLIK oma alateadlikult meelest?
Olgu liigume edasi….
ALATEADLIK MEEL KONTROLLIB SU TEADLIKKUST!
Mis tunne oli seda lugeda… loe veel 🙂
Ja nüüd loe:
TEADLIKKUS KONTROLLIB SU ALATEADVUST
Sinu teadlikkus on roolis ja juhid ise teadlikult oma teekonda või istud sa tagaistmel ja lased alateadvuse pulti, kes mööda ilma ringi plähmerdada?
Meile tundub näitlikult nagu oleks aasta esimeses päevas rohkem väge, et vaadata otsa sellele solgiämbrile, mida me terve eelneva aasta oleme endaga kaasas vedanud.
Või leiame selle sisemise jõu, et nüüd aitab!
Võtame sellelt ahvilt trummipulgad käest ja hakkame ise oma elu valikute eest vastutama?!
Lükkame ahvi roolist tagaistmele ja istume ise teadlikult rooli ja juhime ise oma teekonda.
Aasta viimasel päeval me oleme kuidagi rohkem kohal ja anname aru, kuidas uuel aastal paremini elada!
Väga oluline ja hea, et teeme eneseanalüüsi ja korrastame oma eelmise aasta ‘’loomingut’’, et, mida muuta ja, kuidas paremini oma elu elada!
Võime tunda lausa kerget viha, vimma, pettumust tagasi vaadates, aga mingi sisemine otsustuskindel jõud ütleb, et raisk nüüd aitab.
Uuel aastal teen kõik paremini ja anname endale miljon lubadust!
Võime mõelda, et aitab teatud suhetest, kus on meiega lugupidamatult käitutud, tahtlikult manipuleeritud, petetud, haiget tehtud, alavääristatud, pisendatud jne jne.
Nüüd on meie valida, kas nüüd on sellega kõik... joon alla kogu sellele pasale!
Mitte keegi teine ei saa meile teha midagi sellist, mis meid murrab, alandab, teeb haiget, ei lase edasi liikuda jne, kui vaid meie ise!
Sina ise teed seda endale, annad loa selleks, lased sellel jätkuda, tolereerid sellist käitumist, sul puuduvad piirid ja sa järelikult ei austa ennast piisavalt, et see kõik toimuda saab.
Sina ise lubad nii teistel, kui ka iseendal endaga käituda nii, et oled lõpuks katki, tunned end ärakasutatuna, frustreerituna, tunned raskust, tühisena, ei taha elada, ei suuda oma elu nautida, ei oska edasi minna jne, et täisväärtuslikumalt oma elu elada.
Sa ise venitad kuust kuusse ennast seal olukorras, sa ise lased juhtuda sellistel asjadel korduvalt ja korduvalt, sest SINA ei valitse oma elu.
Sa oled oma väe ära andnud.
Võib-olla sa ei teagi, et sa saad igal hetkel täielikult oma väe tagasi koondada endasse kõikidelt inimestelt, olukordadelt, kõigest, mis Sinu kõrgemat hüvangut enam ei teeni, sest kallis hing…see on SINU VÄGI, sinu maagia ja nüüd otsusta ja tee valik, et sa võtad oma väe tagasi!
Sinu otsustada, kellele ja kuhu või millele sa oma maagiat jagad ja alati, kui tunned, et andsid liiast, võtad lihtsalt tagasi!
Koondad endasse, sest Sinu vägi on sinuga Sinu sünnihetkest ja kuulub ainult Sinule ja tea, et sa ei ole kellelegi mitte midagi võlgu siin ilmas!
Me anname oma väe ära pahaaimamatult igale poole ja üldjuhul seepärast, et me tahame head inimesed olla ja meie headus on piiritu!
Aga see muutub ebatervislikuks, kui me ise väetiks jääme.
Sa oled teinud vastu enda tahtmist liiga palju järeleandmisi, liiga kergekäeliselt andestanud, sa pole piisavalt ennast kuulanud ja austanud. Sa pole endast piisavat hoolinud ja armastanud ja sealt tekib sõna HOMME.
Homme tundub nagu uus algus ja siis nagu saaks kõike otsast peale alustada.
Aga homme on lihtsalt kellaaeg, mis on jällegi programm.
Et kui seier kukub üle südaöö, siis oleks sul nagu ainus võimalus otsast peale alustada!
Uus päev, uued võimalused….
Igakord, kui lubad endale homset, annad sa endale lubadusi, mis saab teisiti olema ja, kui sa neid ei täida, siis sa reedad enda armast Mina!
Sinu ilus, hea, lootusrikas, usaldav, armastust väärt Sina pettub Sinus, sest ainus, kes teda tõeliselt hoida oskab ja kelle armastust ja kaastunnet ta päriselt vajab… OLED SINA ISE!
Armastada ennast tõeliselt, väärtustada oma olemust, hoolida enda heaolust ja tunnetest, hinnata oma pingutusi ja võtta vastu ennast kõikide külgede hinnanguid andmata, sellisena nagu Sa oled, andestada endale ka siis, kui sa pole ‘‘ideaalne’’ ja lohutad ennast.
Oled enda vastu leebe, sest selles hetkes sa paremini lihtsalt ei osanud.
Kaitsta ennast, kui tunned ülekohut ja annad endale turvatunde olles ALATI ENDALE OLEMAS. Turvatundest pikemalt järgmises artiklis 🙂
Olla enda üle uhke, sest oled seadnud oma heaolule piirid, millest sa enam üle ei lähe ja sa ei tee midagi vastu tahtmist!
Ja see on kõik, mida su hing vajab… ta vajab ainult sind ja, siis on sul anda ka endast välja.
Õpid ütlema ‘’EI’’!!!
Hakka kuulama, kuidas su keha sinuga suhtleb!
Jälgi oma keha, kui ütled jah, siis kui tegelikult tahad öelda ei!!!
Kuidas ta sulgub ja millal avaneb. Mis on tõde ja mis on vale.
Õpi oma kehaga suhtlema, õpi teda kuulama.
Ma olen terve oma elu esikohale tõstnud oma hinge ja kehast pole ma nii lugu pidanud.
Täna näen, kuidas mu hing on isegi natuke armukade ja segaduses, et kehale nii palju ruumi olen hakanud endas andma… see on isegi natuke naljakas… Kas hingel saab ego olla, et olla armukade… tekib küsimus 😀
Aga see mu praeguse teekond ja kindlasti jagan varsti ka seda Teile!
Kui me seda ei suuda endale pakkuda, siis jääme seda välismaailmalt ootama ja sealt saame me haiget ja parim kaaslane oma hingehaavade raviks on sinu enda armastus ja kaastunne!
Kui sa ise seda endale ei paku, siis su sisemine Mina haavub ja ta ei saa ka sind enam usaldada.
Ta ei saa sinu peale kindel olla, sest sa ei hooli oma Minast piisavalt ja usud, et järelikult sa polegi väärt paremat elu, kohtlemist jne.
Nii kuidas sa suhtud endasse, seda ka välismaailm sulle peegeldama hakkab!
Miks siis peaks kõik teised sind rohkem väärtustama, kui sa ise oma väärtust ei tunnusta!
Nii me oleme lõpuks ohvrirollis, väsinud, energiast tühjad, päev päevalt jääb elurõõmu vähemaks, ei taha enam milleski osaleda, tunned, et ei viitsi inimestega suhelda, aina enam tahad ennast kapseldada jne.
Jah, see on ilus ja hea sinust, et Sa tuled koguaeg teistele vastu ja tahad, teised ka näeks, kui palju sa endast annad ja, kui hea inimene sa oled, andestad võimalikult kiiresti, sest nii teevad head inimesed ja loodad, et sinu headus ‘’enda arvelt’’ sulatab kõik ümbritseva ja lõpuks ka teised näevad, kui suur süda sul on… Küsiks siin….kas see tegelikult on oluline, mida teised sinus näevad?
Minu jaoks ei oma see tähtsust, aga see võib omada tähtsust, kui seal taga on peidetud agenda kõigile meeldida ja saada välist tunnustust.
Aga, kui ma lihtsalt olen see, kes ma olen ennast armastades ja pakkuda endale kõike seda ise?
Paraku inimene võtab teistelt sealt, kus tal endal vajaka jääb… ja see pole alati pahatahtlik.
Sa tahad, et sind päriselt nähakse ja võetakse kuulda, aga ei tea kuidas alustada?
Tahad muutust, aga kardad muutuda, sest äkki siis jäetakse sind maha ja sa polegi enam nii hea inimene, kardad hüljatust….
Kui see juhtub, siis tea, et need polnud õiged inimesed õigete eesmärkidega su elus.
Ja puhastus algab!
See on mingil määral nagu pliisimise maski maha rebimine endalt.
Ja see varem elatu pole võlts Sina… ära pane sinna hinnangut! Sa arvasid, et nii on õige!
Tänapäeval haavatus ja avatus ning olla autentne iseendana on harv nähe….sest nii saadakse ju haiget ja oleme end lukku pannud, et ennast kaitsta ja see pole ka vale.
Nüüd saad valida, kas murda läbi ja olla julge ja tulla haavatavusse või lased oma raudrüüga edasi… See on lihtsalt valik olla…ei anna hinnangut.
Kunagi sa andsid endast kõik, sest sul oligi palju anda, aga mingist hetkest muutus see andmine sinu enda jaoks toksiliseks ja kõik tahtsid sinult aina enam ja enam….ja see andmine väljus kontrolli alt.
Hakka enda eest seisma nagu sa seisaks kellegi oma lähedase eest, kui sa näed et talle ülekohut tehakse. Kaitse ennast nii nagu sa kaitseks oma kõige kallimat lähedast...armastavalt!
Pane endale piirid paika, kus sa ei luba enam kunagi endale vähemat, lubad ainult seda, mida sa päriselt väärid!
See viha ja solvumine ja pettumus jne…. seda tegelikult sa tunned enda vastu, sest oled pahane, et sa ei osanud ennast paremini hoida.
Sa ei võta vastutust selle eest, et sa saaksid ennast paremini kaitsta, hoida, väärtustada, armastada ja kõige lihtsam on öelda, et see teine inimene on halb!
Aga kui sul oleks endal väärtushinnangud paigas ja tead mida sa päriselt väärt oled, siis ei saa ükski kurjus sulle ligi!
Ma mäletan, kui käisin ja uurisin kõigilt, et palun öelge mis kuradi asi see enesearmastus on?! Palun öelge mulle ette, kuidas alustada. See oli kõige suurem müsteerium mu jaoks.
Ma hoolisin kõigist teistest nii palju, et ma ise olin täiesti olematu enda jaoks ja siin kohal ei tohi sassi ajada eneseimetlust enesearmastusega!
Tihti lükkame olulisi muudatusi või otsuseid homsesse, kuid tegelikult on kogu me vägi ja ressursid meile koguaeg kättesaadavad!
Teadlikkus iseenda headest külgedest, kui ka varjukülgedest ja vastutuse võtmine omaenda elu eest on võimas samm.
Valin iga päev igas hetkes aina enam iseennast!🎁
Head uut aastat❤
Kogu ehedusega Sinu Allmaailma Haldjas🤍☯️🖤