Théra - pereterapeut Reelika Kravets

14/02/2026

Sõbrapäeval jagan ma oma optimistlikku ennustust sellest, milline on AI mõju sellele, kuidas tehisaru mõjutab inimsuhteid.

AI ei tee "ai-ai", aga kas poleeritus, kureeritus, simuleeritus võtab "ai-ai" ära või loob hoopiski tehislähedust?

Inimestel võivad AI vastu tekkida tunded ja see võib soodustada tehisläheduse kujunemist ja pärissuhete vältimist. Milline tulevik on?

13/02/2026

✨𝐋𝐞𝐢𝐚 ü𝐥𝐞𝐬 𝐨𝐦𝐚 𝐚𝐧𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐤𝐢𝐧𝐠𝐢 𝐬𝐞𝐞 𝐞𝐝𝐚𝐬𝐢 𝐦𝐚𝐚𝐢𝐥𝐦𝐚𝐥𝐞✨

Möödunud sügise Harjumaa Aasta Tegija konkursi nominatsioon (Aasta Tervisetegija kategoorias) tõi kaasa ühe toreda jätku: minuga tehti intervjuu, mis ilmus Harju Elus. 🗞️➡️

Intervjuus kirjeldan oma teekonda "karjäärikeerajana", kuidas jõudsin pereteraapiani ja kuidas minust sai süsteemne psühhoterapeut. Mitte lihtsalt psühhoteraapia, vaid just süsteemne lähenemine on selle keskne olemus, kuidas ma täna inimesi ja suhteid vaatlen. 🧭🔄

Minu tee psühhoteraapiaõppeni algas tegelikult hoopiski personalivaldkonnast ja ühest väga konkreetsest uurimisküsimusest: kuidas varajane kiindumussuhtekogemus võib täiskasvanueas avalduda töökontekstis. 🔍
Et seda uurida kvalitatiivselt ja sisuliselt, mitte magtritööd vormistamise pärast ära teha, läksin oma niigi põhjalikule teadmisele lisaks õppima psühhoterapeutilist vaatenurka 📚➡️📌

Perekonna psühhoteraapia sissejuhatavast kursusest kasvas aga välja õpitee, kuhu ma jäingi, ning lõpuks minu järgmine professionaalne rada. 🧩➡️🌱

Ning tegelikult 𝐦𝐚 𝐞𝐢 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐭𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐤𝐚𝐫𝐣ää𝐫𝐢. 𝐌𝐚 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐭𝐚𝐬𝐢𝐧 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐞𝐩𝐮𝐧𝐤𝐭𝐢: 𝐥𝐢𝐡𝐭𝐬𝐮𝐬𝐭𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐬𝐞𝐨𝐬𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐬ü𝐬𝐭𝐞𝐞𝐦𝐬𝐞𝐤𝐬. ➡️🔄

🗞️ Intervjuu: Harju Elu 📎

06/12/2025

Sel sügisel olin Kiili vallast ära märgitud 𝐇𝐚𝐫𝐣𝐮𝐦𝐚𝐚 𝐀𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐓𝐞𝐠𝐢𝐣𝐚 𝟐𝟎𝟐𝟓 nominentide seas – kategoorias "Aasta Tervisetegija". 🌿

Olen Kiili valla elanikele kättesaadav pereterapeudina, vean üht õpigruppi ning töötan konsultandina kohaliku pereettevõttega - ehk teen sedasama, mida mujalgi Eestimaal. On eriline, kui seda märgatakse ja hinnatakse!

Nominatsioonist olulisem oli nädalatagusel tänuüritusel märgatu. Kui palju on aktiivseid, pühendunud ja motiveeritud inimesi, kes teevad oma töö ja eraelu kõrvalt olulisi asju kogukonna heaks: inspireerivad, loovad, veavad, hoiavad koos! Ja kui oluline, et sellist panust ei peeta iseenesestmõistetavaks. 🙌

Mul oli täielik rõõm olla “lihtsalt” nominent. Sain saalitäit Tegijaid vaadelda ja nende üle rõõmustada, et nende kogukonnale antud aega, energiat ja tähelepanu tunnustatakse.

Aitäh tegijatele ja märkajatele🙌

07/10/2025

Koos Tuuli Junolaineniga arutasime Äripäeva Raadios, miks muudatused on organisatsioonides mõnikord keerulised ning kuidas juhid saaksid toetada, et need sujuvamad oleks.

Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet, mitte uusi protsesse. Superviseeritav pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Kravets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen toovad välja, miks kontrollitunde kadumine muuda...

04/10/2025

✨ Statistikast seksini ja kõik, mis sinna vahele jääb 📊➡️🔥

Eile toimus pereterapeutide erialakonverents ning tähistati ka 35 aasta möödumist Eesti Pereteraapia Ühingu asutamisest.

Ühingus on täna 360 liiget ja mul on päriselt hea meel kuuluda sellesse erialaliitu. Ühingu juhatuse liikmed on teinud olulist selgitustööd riiklikulgi tasandil ja vist hakkab sotsiaalvaldkonnas kujunema arusaam, et mitte lapsi pole vaja parandada, vaid peresid toetada. 👨‍👩‍👧‍👦

Suhetes olemise oskus – pereterapeutide pärusmaa – on kärbuv nähtus, hoolimata kogu lokkavast enesearengu maastikust. Numbrid näitavad mitmeid aastaid nii üksikute kui üksildaste inimeste arvu kasvu. Kuid üksildaselt tuntakse end ka suhete keskel. 💔
Üksindus ei ole ainult inimeste puudumine meie ümber, vaid ka puudulik oskus üksteisega kontaktis olla. 🤝 Suhete kvaliteedist sõltub aga kollektiivne säilenõtkus. 🌱

Loodan, et vaimse tervise kuul on seda fookust piisavalt – kui oluline osa individuaalses toimetulekus on suhteressurssidel!

Eesti Pereteraapia Ühing ja tema liikmed on leitavad siit: https://www.pereterapeudid.ee/

19/06/2025

Pereterapeudina on mu erialane areng pidev - ei piirdu sugugi väljaõppega, vaid on elukestev enesetäiendamine. Käesoleva nädala alguses lendasin Rotterdami, et osaleda maailmakuulsa pereterapeudi professor Maurizio Andolfi meistriklassis, milles fookus üldiselt süsteemsel praktikal, aga ka teismeliste vägivallal.
Rõõm oli kohtuda teiste Eesti pereterapeutide ja õpilastega, kes enesearengusse panustavad.

09/05/2025

Helen Adamsoni kutsel jagasin tema podcastis mõtteid teemal, kuidas päritolupere kogemus mõjutab tööalaseid suhteid

05/04/2025

🔍Kui intensiivne fookus vaimsele tervisele võib kahju teha🔎

On vist üldlevinud teadmine, et noorukite vaimne tervis on hapram kui kunagi varem. Paradoksaalne, arvestades, kui palju suurem on teadlikkus vaimse tervise teemadest.

Hiljutised uuringud UK-s ja Austraalias osutavad sellele, et koolides läbiviidavad vaimse tervise programmid annavad küll teadmisi, aga inimeste vaimne ja emotsionaalne heaolu ei parane. Mõnel juhul olukord isegi halveneb peale selliseid programme. Üks näide: aastase vaimse tervise arendamise programmi möödudes (integreerituna tavaõppekavasse) mõõdeti tulemusi võrdluses õpilastega, kes õppisid tavaõppekava järgi ning eriprogrammis osalenud näitasid rohkem pinget, ärevust, raskusi emotsioonireglatsiooniga ning kehvemaid suhteid pereliikmetega.

Seda võib vaadelda kui kohta noorukite identiteedi kujunemiseks - sildistamise kaudu, mille fookuses on vaimse tervise sümptomid. Õpetajaidki koolitatakse märkama lastel kliinilistele sümptomitele viitavad tunnuseid. Kui jälgin arutelusid lastevanemate foorumis, siis liigagi sagedasti reageeritakse murelikele laste käitumisega seotud küsimustele teiste vanemate poolt diagnoosimisega.

Kuigi uuringute keskmes on õpilased, pädeb sama täiskasvanutegi puhul.

Üks nähtust vaadelnud psühholoog nimetas selle "prevalence inflation" terminiga. Keeruline mõiste, mida ma ei oska tõlkida. Osutab aga sellele, et mida enam räägime vaimsest tervisest, seda rohkem hakatakse normaalseid elu raskusi tõlgendama sümptomite ja diagnoosidena. Need sildid kujundavad omakorda inimese enesekuvandit ning võivad muutuda isetäituvaks ennustuseks.

Pereteraapias ollakse sellisest mustrist kaua aega teadlikud: kui last intensiivselt jälgida teatud sümptomite suhtes, siis lõpuks need sümptomid, mida täiskasvanud püüavad tuvastada, ka leiduvad. Sellise kinnituskalduvuse ('confirmation bias') lõksu võivad sattuda nii pered kui muud suhete süsteemid, kus "probleemi" otsitakse. "Kes otsib, see leiab" - on eestlaste kõnekäänuline vaste süsteemse pereteraapia vaatenurgale.

Muidugi, nende programmide eesmärgiks on sekkumised, mis toetaksid paljusid inimesi samaaegselt. Sest personaalne lähenemine, nt teraapia ei ole alati kättesaadav. Aga võib juhtuda, et nende keskel tahtmatult sildistatakse inimesi ning programm, mis mõeldud probleemide ennetamiseks, võib sümptomeid hoopiski jõustada.

Jätangi teile sellise provokatiivse mõtte: intensiivne fookus vaimsele tervisele võib mõnikord kahju teha.
Kutsun teid vaatlema neid vaimse tervise programme, mida ollakse teid ümbritsevates organisatsioonides ette võetud - kas nende tulemusel on vaimne tervis paranenud või suurendavad need hoopiski pinget ja ärevust?

Uuringute tulemused on minu jaoks üsna kõnekad.

Lingid uuringutele kommentaarides.

20/03/2025

Aeg-ajalt võtan vastu konverentsi esinemiskutseid, kui mul on pakkuda mõnda head vaatenurka katmist vajavale teemale.

Nädal tagasi astusin konverentsil üles esinejana, et rääkida värbamisest – täpsemalt sellest pingest⚡ ja ärevusest🚨, mida tunnevad värbamisprotsessis nii kandidaadid kui ka värbajad. ⤵️
Mu ettekanne hõlmas personalivaldkonnas juurdunud mõtteviisi kõigutamist - esitasin väljakutse domineerivale narratiivile kandidaadikesksusest🪧. Tuummõte on "lihtne"💡: mida rohkem üks pool võtab vastutuse teise kogemuse eest, seda vähem jääb teisele poolele endale vastutust.
Lootsin, et see vaatenurk paneb mõned värbajad oma rolli ja vastutust teisiti mõtestama🤞. Ja tagasiside kinnitas – see kõnetas, pani mõtlema, ja pakkus kergendust.
💪 ✔️
Esinemine pole just mu lemmiktegevuste nimekirjas🙈, aga kui näen, et mõni trendist kantud mõtteviis on põhjendamatult juured alla ajanud, ei taha vaiki olla🔇. Ma julgen teisiti mõelda, vaadelda trende suures pildis🧩 ja olgu siis pealegi esinedes - pakkuda kaalumiseks mõnda teist loogilist vaatenurka🔭.

13/11/2024

🧑‍🧑‍🧒Parenting vs parenthood🧑‍🧑‍🧒

Jagan hästi kirjapandud mõtteid, mille võtab kokku tabav väljend "mindful underparenting".

Modernse vanemluse põhimõte, et lastele loeb kvaliteet-, mitte kvantiteetaeg, on võtnud täiesti huvitavad mõõtmed. Enda teraapiatöös näen, kuidas vanemad pingutavad endal ninast vere välja, et last tähelepanu keskmes ja hõivatuna hoida. Näen, et osad lapsed ei oska endale ise tegevust leida ning muutuvad jõudehetkel ärevaks. Ekraanid on siin suurepärased vahendid ärevuse maandamiseks, kuid paraku toob see stimulaator järgmise ärevuse nõiaringi kaasa. Vanemad ise on kurnatusest oimetud.

Enda kogemuse ja väljaõppe pealt ma usun, et lapse fookuses hoidmine pole see, mis lapse arenguks vajalik. Lapsel on vaja kogeda igavlemist, sotsiaalseid olukordi, kus ei koonduta tema ümber, sest nii saab kujuneda autonoomia, loovus ja paindlikkus.

Kuidas siis teha mõtestatud alavanemlust - vanemarollist ja ühiskondlikul tasandil - neid ideid saab artiklist 😉 Omalt poolt lisan - tähelepanu ümbersuunamine endale ja paarisuhtesse - kiired tulemused, suur kasumlikkus 😉

The case for “mindful underparenting.”

24/09/2024

Kas sinult imetakse energiat või sina lekitad energiat? Kas ikka oled ohver või saad siiski vastutust võtta?

Kas sinult imetakse energiat või sina lekitad energiat? Kas oled tõesti ohver või saad siiski vastutust võtta?

21/09/2024

🎙️Eetris koos Elariga🎙️

Olen kaasautorina koos Elar Killumetsaga pakkunud aasta algusest saadik Juhtimistango-nimelises podcastis erinevat vaadet suhetes lahti rulluvatele nähtustele - seda nii organisatsioonides kui peredes, sest suhtemustrid nendes süsteemides on sarnased ning etteennustatavad.

Meil on kujunenud kindel kuulajaskond, tagasiside pealt saan öelda, et kuulajad leiavad ahhaa-momente ning see rõõmustab.

Näiteks praeguseks oleme oma teemadega jõudnud sellesse kohta, et läksime Elariga konflikti. Mitte muidugi omavahel, aga konflikti-teemasse 😉 Tegemist on suure laia teemaga, nii et ilmselt oleme konfliktis veel paar episoodi 😉

Kuula ja mõtle kaasa!

Juhtimistrendid tulevad ja lähevad, inimeste koostoimimise vundament jääb aga alati samaks. Sellest juhtimiskonsultant Elar Killumets ja superviseeritav pereterapeut Reelika Kravets räägivadki.